Sellest kõnest ei saagi kohe aru, et kas see on võrdlus või mitte, aga kuna ta läheb endaga vastuollu, kus ta arvabki, et ühelt poolt ja ometi, siis paneb see teistmoodi mõtlema. Viimasena asjana tooksin tema kõnes välja hüperbooli, mida tuntakse teadliku kunstilise liialduse nime all. Minu meelest on see seik tema kõnest natukene kunstiliselt liialdatud, kuigi et tea kust algab see piir: See jutt sai täna päris tõsine; peomeeleolu ja lillede merd arvestades liigagi töine. Lilled on asja ette, lilledega kõneleme me tunnete keelt. Arutelu nende teemade kohta on tarviklik ja kasulik. Rohkem retoorlist kõne tema jutust ei leidnud. Välja oli siis toodud 4 retoorilist kõne: Kordus, võrdlus, retooriline küsimus ja hüperbool.
ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo kõnepuldis. Hurt esitas oma kolm põhiteesi: rahvas peaks oma vaimuharimise eest hoolt kandma; et haritud eestlane oma rahva peale ,,üle õla ei vaataks" ning et ei tohiks leppida vaid valla-ja kihelkonnakoolidega, vaid tuleb asutada ka kõrgema astme koole
igapäevane nägu. Smuul kirjutab vahvalt pingviinidest. Ta hakkab arutlema inimeste “valuläve” üle. Smuul kirjeldab, kuidas ta pole kunagi varem kohanud kirjanduses sõna nagu valulävi ning kuidas see aste võib olla iga inimese jaoks erinev. Valulävi- sajatonnine sõna, mis on ülekantav iga kirjaniku sõnavarasse. Arvan, et Smuul käsitles enda jaoks valuläve kui metafoori. Smuul kirjeldab 31. detsembri 1957 aasta päeva. Koperaatsial valitseb küll peomeeleolu kuid siiski on see tunne veidi rusuv, eriti mõnele mehele, kes on kodust eemal olnud juba üle aasta. Mehed mõtlevad, mis toimub sellel ajal suurel mandril, näärikuusk tuletab meelde Eesti metsa. Uus aasta tuli meeste jaoks neli tundi varem kui Tallinnas, nad istusid hommikuni lauldes koos, mängiti pilli ja suheldi “Obi” meestega. Kuigi Smuuli oli kirjanik, tundub, et talle väga meeldis teha ka füüsilist mehetööd, näiteks kauba mahalaadimine.
autodest välja ja tehti oma solidaarsuskett. 2.5. Juhtimine Iga kilomeetri kohta oli üks rahvarindelane ning iga 20 km järel seisis üks kiirabiauto, millega sai ühendust võtta autoinspektsiooni või miilitsa liikuvatest autodest. Koostööd tehti Eesti Rahvusringhäälinguga. Üritust juhiti raadio teel osalejail paluti kaasa võtta väikesed raadioaparaadid. Eesti, Läti ja Leedu ühissaade algas kell 17. 2.6. Kett Kett pidi kogu trassil valmis olema kell 18.30. Peomeeleolu oli tunnetatav, üksmeel tajutav. Kõik olid rõõmsad ja elevil. Tipphetk algas kell 19 Toompealt. Pika Hermanni tornist kõlas lindilt Heinz Valgu lühike kõne. Peale seda esitas Marju Lauristin Rein Veidmanni üleskutse: "Võtame nüüd käest kinni. Ühendame oma käed vabaduse ja inimlikkuse ketiks. Ühendame oma mõtted Joonis 5. Foto: Maaleht ja oma tahte katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu vastu seista valele ja vägivallale,
väärivat paigutamist seitsmele mälestustahvlile. J. Hurda meisterlik esinemine leidis tunnustust ka Jakobsoni poolel. Teisena kõneles üliõpilane R. Kallas ,,muusika häälest ja taktist", mis vägevate kuulajate südamesse hakkas. Tartu saksa ajaleht kiitis, et see kõne tuli südamest ja sisaldas ülimalt poeetilisi mõtteid. Eesti Postimees andis mõlemale kõnele täie tunnustuse. Kõned olid ajalehe arvates väga mõnusad ja õpetlikud. Rahval ei puudunud tõeline peomeeleolu, sest pärast kontserti ei raatsitud peoplatsilt kuidagi lahkuda. Hüüti mitu ,,hurraad" ja ,,elagu" ning austati üksteise järel Koidulat, Hurta, Kallast. Nende hulgas oli ka professor Aspelin Helsingist, kes tõusis pingi peale ja pidas lühikese kõne soome keeles, kus ta eesti rahvale õnne soovis. Peo lõpp tehti siiski kella 8 paiku. 8. Teine pidupäev Juba hommikul kell 7 korraldas ,,Linda" laevaselts laulupidulistele koosoleku, kuid sinna ei
Iga kilomeetri kohta oli üks rahvarindelane ning iga 20 km järel seisis üks kiirabiauto, millega sai ühendust võtta autoinspektsiooni või miilitsa liikuvatest autodest. [2, lk 64] Koostööd tehti Eesti Rahvusringhäälinguga. Üritust juhiti raadio teel osalejail paluti kaasa võtta väikesed raadioaparaadid. Eesti, Läti ja Leedu ühissaade algas kell 17 [2, lk 65] 9 2.6. Kett Kett pidi kogu trassil valmis olema kell 18.30. Peomeeleolu oli tunnetatav, üksmeel tajutav. Kõik olid rõõmsad ja elevil. [2, lk 65] Tipphetk algas kell 19 Toompealt. Pika Hermanni tornist kõlas lindilt Heinz Valgu lühike kõne. Peale seda esitas Marju Lauristin Rein Veidmanni üleskutse: "Võtame nüüd käest kinni. Ühendame oma käed Joonis 5. Foto: Maaleht vabaduse ja inimlikkuse ketiks. Ühendame oma mõtted
kriminaalset tausta ega kuulu ka kuritegelikku rühmitusse. Tihti vahendavad nad kanepit lühiajaliselt ja väikeste kogustena, eesmärgiks teenida väikest lisaraha, mitte ülisuurt kasumit (Võõbus 2008, 56 -57). Koolinoorte kanepitarbimise harjumusi Eestis on suuresti mõjutanud sarnaselt teiste Lääne riikidega klubikultuur. Üheksakümnendate algul levima hakanud klubikeskne pidutsemine tõi endaga kaasa ka uimastite tarbimise peomeeleolu tekitamise eesmärgil. Uimastite valik oli piiratud, nende kättesaamine raske ja nad olid kallid. Ka kanepi kättesaadavus oli keeruline ning seda tajuti pigem elitaarse seltskonna erilise ja eksklusiivse meelelahutuse privileegina. Aastaid hiljem, kui klubikultuuri hakati meedias aktiivselt reklaamima, jõudis see massidesse. Väga suur hulk noori hakkas nädalalõppudel aega veetma klubides ning nad tajusid end nii
akordionil lõõtsa aktiivselt ja intensiivselt. Samas on mustlaspungis vähem agressiivsust. Pigem mõjub mustlaspunk esmakuulamisel pisut imelikult ja kentsakalt, kuna selline muusika on kõrvale veidi harjumatu. Tekst on irooniline, näiteks loos ,,American Wedding" (CD + Lisa 4) pilatakse ameeriklasi ja nende pidutsemisharjumusi ja öeldakse, et Ameerika Ühendriikides ei suudaks isegi mustlasmuusikud anda pulmale õiget peomeeleolu, kuna ameeriklased ei oska korralikult tähistada. Lisaks jutustavad muusikud oma lugudes mustlastest, nende rändamisest ja elust, seda näiteks laulus ,,Wonderlust king". (Lisa 4) 18 Nii mustlaspungis kui ka n-ö tavalises pungis on lauljale iseloomulik laulda robustselt. Esineb karjumist, röökimist ja kohati ebatäpset laulmist. Mustlaspungi bändi solistile on lisaks
· Joogivalik ja kogus on piiratud, eelistatud kerge alkohol. · Riietus ametlik, konservatiivne. Mitteametlikud vastvõtud · Vastuvõtud, millel puudub kindel tööalane eesmärk ja mis pakuvad ennekõike meelelahutust. · Kutsutakse tavaliselt koos kaaslasega (kutsutava nimele on lisatud märge ,,avec", ,,kaaslasega", ,,kutse kahele" vm · Organisatsiooni jõulupeod, perepeod: pulmad, ristsed,sünnipäevad jne. · Vestlusteemade valik on vaba, töövestlused lühikesed ega häiri peomeeleolu. · Vastuvõtu kestus sõltub pererahva soovist ja võimalustest. · Sageli on üritus tantsuga. · Avatud võivad olla baarid. · Riietus valitakse vastavalt ürituse etiketile. Kombineeritud vastuvõtud · Vastuvõtud algavad tavaliselt ametliku osaga (org-i tähtsündmustele pühendatud pidulikud koosolekud, lepingute allakirjutamise tseremooniad), millele järgneb meelelahutuslik osa. · Kutse on esitatud ametiisikule koos kaaslasega.
annaabi.ee 
