Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele
protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% palgalt ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta
Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% töötaja brutotöötasust ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt. müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks. www.fin.ee - Rahandusministeerium www.emta.ee - Maksu- ja Tolliamet www
kasum.Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks (18%).Teiseks kaudse maksu liigiks on aktsiisimaks, erimaks, mis kehtestatakse negatiivsete välismõjudega kaupadele.Eestis kehtib alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiis.Kolmandaks kaudse maksu liigiks on hasartmängumaks.Tollimaksu kogub riik sisse-ja väljaveetavalt kaubalt.Kolmas maksulise tulu liik on sotsiaalmaks(33,5% -- 13% läheb tervishoule, 20% pensioniteks ja 0,5% töötuskindlustuseks).See on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest saadud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks.Enamiku makse kannavad Riigikassale üle tööandjad.Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne.Deklaratsiooni tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu ning kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodutust (nt. õppemaks riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksed,
kasum. Kaudne maks moodustavad 40 % riigieelarve tulust. 1) Käibemaks 18 % kauba või teenuse hinnast. 2) Aktsiisimaks kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 3) Hasartmängumaks maksavad kasiinode omanikud. 4) Tollimaks kogub riik sisse ja väljaveetavalt kaubalt. Sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks (laekunud tulu võib kasutada ainult määratud otstarbeks) 33,6%. Sellest 20% läheb pensioniteks, 13% tervishoiule, 0.6% töötuskindlustuseks. Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade jooksul saadud sissetulekute aruanne. Valitsuskulud kulutused, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks. Eelarveraha kulumine laias laastus: 1) Riigivalitsemine (registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine, Eesti riigi rahvusvaheline esindamine) 2) Ühishüviste (julgeolek, sotsiaal ja haridusteenused, side ja kultuuriteenused) pakkumine
Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. *füüsilise isiku tulumaks *ettevõtte tulumaks *maamaks *töötuskindlustusmaks *sotsiaalmaks -Kaudne maks, maksukoormuse kannab lõpptarbija. *käibemaks *aktsiisimaks *tollimaks *hasartmängumaks Sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. *Sihtotstarbeline maks s.t. sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult sihtotstarbeliselt. *20% läheb pensioniteks *13% tervishoiule N: Makstes töölisele euro, peab tööandja maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Aktsiisimaks kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. *Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus, mootorsõidukid, pakendid. Maamaks maamaksu tuleb tasuda maa omaniku või maa kasutajana. *Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustatavast hinnast aastas
riigist. Maksumäär on 20%. - Maksuvaba tulu 2017.aastal on 2170€ aastas ehk 180€ kuus. 2) Kogumispensioni maks - Maksumäär on 2% maksustavatelt tasudelt. 3) Töötuskindlustusmakse - 2017.aasta maksumäärad on kindlustuselt 1,6% ja tööandjale 0,8%. 4) Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu maksab tööandja ja see on SIHTOTSTARBELINE MAKS. - Sotsiaalmaku määr on 33% (20% pensioniteks, 13% tervishoiule) 5) Käibemaks - Standardmääraks Eestis on 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. - Käibemaksumäär on 9% (riiklikud ettenähtud ravimid, õpikud ja töövihikud, perioodilised väljaanded, majutus ja majutus koos hommikusöögiga) - 0% eksporditaval kaubal 6) Aksiisimaks - Erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.
Eesti pensionisammastest täpsemalt I sammas - riiklik pensionikindlustus : Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension. Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis, st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. II sammas - kohustuslik kogumispension : Teise samba puhul tasutakse
poolt kehtestatud maksumäärade alusel. Maa hind määratakse vastavalt maa kasutusele, geograafilisele paiknemisele (nt Tallinna vanalinn, Põlvamaa vald). Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline riiklik maks, mis tähendab, et sellest maksust laekuvat tulu võib kasutada ainult kindlas valdkonnas. Sotsiaalmaksu maksab meie eest tööandja kuid summa sõltub meie palga suurusest, FIE-d peavad ise maksma. (vt varasemat konspekti) Seega on kindlaks määratud, et sotsiaalmaksust, läheb 20 % pensioniteks, 13 % tervishoiule ja (lisaks tööandaja maksab ka 1,4 % töötuskindlustusele). Riiklik maks on ka raskeveokimaks. raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. MAJANDUS
palga kasvuga. Stabiilne (mõnede autorite arvates isegi liiga stabiilne) maksupoliitika tingis ka maksukoormuse suure stabiilsuse: 1994.a. 36,3%, 1995.a. 36,7%, 1996.a. 36,5%, 1997.a. 36,5%, 1998.a. 36,9%, 1999.a. 35,6% SKP-st. (Riigieelarve..., 1996: lk. 5; Riigieelarve...., 2000: lk. 11). Eksperiment ettevõtte tulumaksu kaotamisega 1.jaanuarist 2000 toimusid Eesti maksusüsteemis olulised muudatused. Kõigepealt viidi sotsiaalmaks ja selle arvelt tehtavad väljamaksed, s.o. pensioniteks ja tervishoiuks tehtavad kulutused, eelarve lisast eelarve osaks. See ümbertõstmine ei kujuta printsipiaalset muudatust, küll aga muudab eelarve mahu ja struktuuri andmed enne ja pärast 1. jaanuari 2000 raskesti võrreldavateks. 1.jaanuarist 2000 toimus maksusüsteemis ka üks põhimõtteline muudatus nimelt sisuliselt kaotati Eestis sellest kuupäevast ettevõtte tulumaks. Idee ettevõtte tulumaksu kaotamisega (või olulise vähendamisega) majandust elavdada pole uus kogu nn
turumajanduse poole püüdlevale riigile ning uue maksusüsteemi loomisega püütigi luua kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused sõltumata nende omandivormist ja toodetava kauba liigist. Muudatused olid tingitud ka kiirest inflatsiooniprotsessist, mille tagajärjel tegelik eelarvesse laekuv maksutulu vähenes ning enam ei olnud kindlalt tagatud nendest tuludest saadavad sotsiaalrahad ja ka summad eelarveliste asutuste ülalpidamiseks. Kuni seni eraldati pensioniteks raha riigieelarvest, siis uus sotsiaalmaks laekus otse sotsiaalfondi, mille raha ei tarvitatudeelarvekulude katteks. Uute tulumaksumääradega nihutati maksukoormat suurema sissetulekuga inimestele, vähendades samaaegselt väikese sissetulekuga inimeste makse. Uute maksudega taheti kindlustada ka püsivad tuluallikad kohalikele omavalitsustele. Kuigi uute maksuseaduste väljatöötamine ei ole üldse lihtne, oli tollase ülemnõukogu töö suhteliselt kerge
annaabi.ee 
