10.Maksed-töötuskindlustuse maks-sunkindlustuse makse liik,mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks,maksavad-kindlustatu ja tööandja, maksumäär-tööandja 1% töötaja 2%. pensionikindlustuse maks(IIsammas)-sundkindlustuse maks, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiglikule pensionikindlustusele,maksemäär- kindlustatule 2% töötasust ,riik lisab 4% 11.Mõisted: Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk GDP) hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid (teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumust). , inflatsioon-kaupade või teenuste hinnataseme tõus , brutopalk-see raha, mis seisab palgalehel,Brutopalgalt arvestatakse maha pensionikindlustusmakse ja töötuskindlustusmakse, siis lahutatakse
ja ettevõte maksab 0,05% arvestatud palgasummalt. 20.Mis on ja mida reguleerib kogumispensioni seadus? Eesti pensionisüsteemi koosseis, kuidas moodustuvad pensionisambad ? KOGUMISPENSIONIDE SEADUS1 (RT I 2004, 37, 252) § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja
Töötuskindlustusmakse Sundkindlustuse makse liik, mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks. Makset maksavad: ·kindlustatu; ·tööandja. Konkreetsed maksemäärad kehtestab iga aasta kohta Vabariigi Valitsus. (2011 aastal töötaja 2,8%, tööandja 1,4%) Kohustusliku kogumispensioni makse Sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. 4 Ettevõtlus ja maksustamine Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides. Juriidilise isiku tulumaks Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud tulumaksu mitte
spetsiifilisi riske teenuse pakkuja jaoks, kes on Fiskaalpoliitika on majandusliku aktiivsuse vanaduspension 2000.a. kasutuselolevale nõus turu nõudlust rahuldama nende riskide mõjutamine läbi avaliku sektori tulude ja invaliidsus/töövõimetuspension pensionikindlustusele; kõrvaldamisel või vähendamisel riigi poolt kulude. Fiskaalpoliitika on valitsuse toitjakaotuspension II sammas - kohustuslik individuaalne (näit. õppelaenud) majanduspoliitika, kus valitsus, kasutades väljateenitud aastate pension kogumiskindlustus, mis põhineb töövõtja
ümardatakse täiskroonideks. Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel. Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist. TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses: Kogumispension Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud ja nooremad on liitunud kohustuslikus korras. Töötuskindlustus. On sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhte kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral.
Meie probleem ei ole mitte niivõrd selles, et Eesti SKP per capital on madal, vaid selles, et oma rahvastiku vanusestruktuuride koht on Eesti ühiskond liiga vaene. Pensionikulud suhtena SKP-sse on Eestis aastate jooksul kasvanud, samas on kasvanud ka asenduspiirmäär ehk keskmise pensioni suhe keskmisse palka. Seda on peamiselt põhjustanud pensioni sihtkapitali reservide osakaalu vähendamine ning maksukogumise protsendi tõus. EL-i riikidega võrreldes on Eesti pensionikindlustusele eraldatud sotsiaalmaksu osa suhteliselt kõrge, kuid tavapärasest erinev on tööandja koormus. Riik Maksemäär Tööandja osa Töötaja osa Muu Belgia 16,36 8,86 7,5 Saksamaa 18,6 9,3 9,3 Kreeka 20 13,33 6,67 Prantsusmaa 14,75 8,2 6,55 Itaalia 27,27 18,93 8,34
palgalt; SMS nimetatud summadelt. Makse kinnipidamise kohustus puudub vanaduspensioniikka jõudnud isikule ning ennetähtaegset vanaduspensioni saavale isikule tehtavatelt väljamaksetelt. Kindlustatu maksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb isiku vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval. KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION: Luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissetulekuks pensionieas lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Kohustatud isik- residendist FI tingimusel, et tema eest makstakse või ta ise maksab enda eest SM ning kes on kohustatud tasuma KKP makset. Valikuavaldus kontohaldurile pensionifondi valik pensionikonto avamine kohustus teha KKP makseid. KKP maksete seadusest tulenev kohustus on isikutel, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 1983. Teistel liitumine seaduses toodud ajagraafikust lähtuvalt. Tasumise kohustus tekib isiku 18-aastaseks saamisel järgneva aasta 1. jaanuaril
Lisaks sellele on olemas ka mitmesugused riiklikud eripensionid: kohtuniku pension, parlamendiliikme pension, politseiniku pension jt. Eestis moodustavad pensionärid ligi 25% elanikkonnast. Ka riikliku pensioni- kindlustuse finantseerimise vahendid riigieelarves ei ole piisavad selleks, et tagada pensionäridele korralik elatustase. Vajalik raha riiklikuks pensionikindlustuseks tuleb sotsiaalmaksu arvelt (see on 33% brutopalgast, mida maksab tööandja, sellest 20% läheb pensionikindlustusele, 13% ravikindlustusele). Kui riik peaks tahtma riiklikku pensioni oluliselt tõsta, tuleks tõsta sotsiaalmaksu. Viimane aga mõjuks negatiivselt ettevõtluse arengule. Järelikult peab riik pakkuma pensioni tõstmiseks veel teisi võimalusi. Lisaks riiklikule pensionile (esimene sammas), mis tagab kõikidele pensionäridele sissetuleku baastaseme, on olemas veel teine (kohustuslik kogumispension) ja kolmas sammas (vabatahtlik pensionikindlustus). Teine sammas rakendus 2002. aastast ja on ko-
vajadused ja motiivid ning millistest väärtushinnangutest ta tööga seotud valikuid tehes lähtub. Turvalisus/stabiilsus - soov saavutada majanduslik turvalisus ja stabiilsus. Suurt r?hku pannakse t??koha p?sivusele, h?vedele ja pensionikindlustusele. Selle ankruga inimeste jaoks on v?ga oluline tuleviku p?hjalik plaanimine. S?ltumatus - soov otsustada n?iteks t??riietuse, t??aja, eeskirjade t?itmise jne osas. Selle ankruga inimesed tahavad oma tegevussuunda ise m??rata ja nad seisavad vastu igasugustele katsetele nende vabadust piirata. P?devus - see eelistus on tihedalt seotud kindlate annete v?i oskuste arenda?misega. Selle ankruga inimesed on v?ga huvitatud iseenda proovile-panekust, et end mingis kindlalt piiritletud valdkonnas t
annaabi.ee 
