2,38 km Pelgulinn <1920 Pelgulinn sai nime pilke tähenduses Asumi arengut kiirendas Tallinna Peterburi raudtee rajamine 1869 ja Sitsi mäele rajatud Balti Manufaktuur Pelgulinn on läbi aegade jaotatud teiste linnaosade vahel kuuludes Tallinna I ja IV eeslinna 1916 kuulus linnaosa V linnajakku Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal Pelgulinn 1920-1940 1922 sai ehitusmaad Kolde tänavale maad ehitusühing "Oma Kolle" 1923. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku 1929. ehitati Tallinna hipotroom 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja 1939 toimus suur tänavate ümbernimetamine Fotol vaade hipodroomi poolt Pelgulinnale 1947. aastal. Pelgulinna algkool, tänane Ristiku põhikool vahetult pärast
millel ajutine puitkarkassile rajatud lava. Lavaaugus paljunesid sääsed ja hiired-rotid. Hiir, kass ja administraator Roza. 34. Ülo Sirp Linnahalli müüri ääres. Linnahalli müüri ehitamise ja puhastamise lugu. 35. Harry Liivrand Linnahalli trepil. Valge laev 1996. aastal Esto-le saabuvate väliseestlastega, kes tulid tagasi kodumaale. 36. Vello Salo Pirita Brigitta kloostris. Parem on aidata kui tappa. 37. Sofia Joons Pelgulinnas. Ühistu juhtimise kogemus oma esimeses elukohas multikultuurses majas. 38. Jaan-Eik Tulve Nõmme raudteejaamas. Vanaema ja vanaisa rongisõit. 39. Kaarel Kuurma Lasnamäel. Vaikus, värske õhk ja panoraamvaade. 40. Polina Tšerkassova Balti jaamas. Trolli siseneda sooviv mees kui liblikas klaasi taga. Tihti soovitakse siseneda kinnisest uksest märkamata kõrvalasuvat avatud ust. 41. Anu Lamp Nõmme pargis. Mis juhtub, kui sa ütled, mida mõtled. Kasvatus iroonia relvaga
suust välja võtta. Metafoori või sümboli alla paigutub sõna „taevatrepp“, millel oleks nagu teistsugune tähendus, kuid ei oska seda päris täpselt lahti seletada. Mõistan antud sõna selliselt, et on mõeldud, seda hetke, mil inimene teeb oma viimased hingetõmbed ning liigub nii-öelda taeva poole. Luuletust iseloomustab lõppriim, täpsemalt ristriim, skeemiga abab. Luuletus nr 2 VARI Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika, nii nagu rahu polnud Rahumäel. Mis teha siis, kui ükski nõu ei aita? Ta süütab suitsu väriseval käel. Ööudus selja taga vangimajad ja Noa ning Köie, Võrgu tänavad. Peenkurba rõskust kontidesse sajab ja raskelt ringutavad Rannaväravad,
http://g2.nh.ee/images/pix/ef6865747fb7c6680c-74651459.jpg Kolde tnv. Enne II maailmasõda Piirkonna Kolde tänava aedlinnastiilist lähtuv hooneehitus arenes tänu soodsale ehituslaenule 1920. aastail. Eelkõige kujunesid nii Kolde puiesteel asuv ühistu Oma Kolle ja Maisi tänava linnateenistujate elamud. Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel. Märkimisväärselt suurenes linnaosa elanikkond. 1926. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku, mis moodustas 5,8% tolleaegsest Tallinna elanike arvust, 1934. aasta rahvaloenduse andmeil juba 10 135 inimest ehk 7,3% Tallinna elanikest. Sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Ristiku tänava (tollase Oskari tänava) piirkonnas täitus põhiliselt eramutega. 27. augustil1930 võeti vastu Aarde, Preesi, Sõle ja Pärja (tänapäeval Vaniku), 18. septembril 1931 Sõmera ning 26. oktoobril
Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri
ettevõtetele. Hetkel tegutseb Koplis mitu tööstusettevõtet (AS BLRT Grupp), sadamat (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Vene-Balti sadam) ja haridusasutust (Tallinna Kunstigümnaasium, Kopli Ametikool). Pelgulinna asum paikneb kesklinnast 3 km kaugusel läänes, piirneb lõunast Paldiski maanteega, idast Kopli kaubajaama ja Kalamaja asumiga, põhjast Pelguranna ja Sitsi asumiga ning läänest Merimetsa asumiga. Pelgulinnas elab ca 14 600 elanikku. Tänapäeva Pelgulinn on mitmesuguse kooslusega elurajoon, mille moodustavad peamiselt 1920. aastate algul ning 1930. aastail ehitatud puitmajad. Sõle tänava ja Merimetsa piirkonna vahel paiknevad 1960. aastail tüüpprojekti järgi ehitatud elamud. Asumis paikneb mitmeid (tööstus) ettevõtteid (Tapa veduridepoo Tallinna osakond, Elion Ettevõtted AS, AS Tallinna Vesi, Tallinna Trammi- ja
elamufondi säilitamisele-rekonstrueerimisele ja energia- säästlikumaks muutmisele. 8 ELUASE NÕUAB HOOLT ÜLDIST Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides. Nii on suurel osal Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Koplis ja mujalgi asuvatel 23-korruselistel puitelamutel vanust ligi 100 aastat. Peale taasiseseisvumist 90ndate alguses langesid Eesti ehitusmahud terveks kümnendiks rohkem kui viisteist korda. Põhjuseid ehitusmahtude vähenemiseks oli mitmeid, alustades üleminekuperioodiga seotud ebakindlustest ja ehituse finantseerimisraskustest ning lõpetades erastamis- ja kinnistamisprotsesside aegluse ning erastamisega seotud omandivaidlustega
Salakavalus oli häbiväärne. 4) Asüül varjupaigaõigus tekkis religioosse nähtusena seoses pühapaikade puutumatusega ning õigusega jumalatelt abi ja kaitset otsida. Keskajal kasutas õigust kirik, mis andis inimestele võimaluse otsida varju ja kaitset ilmalike võimude omavoli eest. Euroopa rahvastel ei ole asüüli õigust. Moosese seaduse järgi lõid juudid pelgulinnad, kus võis ennast varjata. Kui tapmine oli sooritatud tahtmatult, võis inimene olla pelgulinnas ja end varjata. 5) Kompensatsiooni süsteem Kahjutasu toime pandud teo eest. Oli väga levinud, ka keskajal veel eksisteeris. Otsese varalise kahju hüvitamine kui tekitati vigastus, riided tõmmati puruks, vara rikuti. Meheraha e. pearaha väljendus inimese rahalises väärtuses, kui palju maksab inimene. Valuraha füüsilise valu eest. 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering. Partikularism õiguslik killustatus.
tugipunktid kantsid nimetust „Katze“ (kass), vanematel linnaplaanidel on mõnda aega ka Paldiski maanteed Kassisabaks nimetatud. Kõige väärtuslikumaks võib Kassisabas pidada ajaloolist tänavavõrku ja krundistruktuuri, mis kujunes välja 19. sajandiks. Läbi mitme sajandi ulatuv ajalugu tähendab muuhulgas, et mitmel pool on juba mitmes hoonestuskihistus ja üldpilt suhteliselt kirjum kui nt suhteliselt lühikese aja jooksul rajatud Pelgulinnas. Kassisaba vanim hoonestuskihistus, laia rõhtlaudisega ühekorruselised puitelamud on pärit 19. sajandi lõpust. Kuigi ka siin on rohkelt eelmisele sajandivahetusele iseloomulikke nn. Lenderi maju (nimetus insener Lenderi järgi), on siin ka mitmeid teisi hoonetüüpe. Eesti Vabariigi aegsed kivitrepikojaga hooned paiknevad suhteliselt juhuslikult, moodustades tervikliku kogumi vaid Kapi tänaval. Teistest puitasumitest suhteliselt rohkem on siin nõukogudeaegseid ebamastaapseid uusehitisi
annaabi.ee 
