hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid: 1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit, mida ei kata seene või taime kude
eksogeenselt spetsiaalsetel *eostugedel tekkiv *haploidne *eos Karüogaamia, karyogamy - kahe tuuma ühinemine *sugulise paljunemise protsessis. Kevadeos e. etsiospoor, aeciospore - *kevises tekkiv *kaksiktuumaline *eos roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel Kevadeosla, aecium - vt. kevis. Kevis e. kevadeosla e. etsium, aecium - roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel tekkiv paljunemisstruktuur, kus tekivad *kevadeosed. Kleistoteetsium, cleistothecium - vt. peiteosla. Koniid e. lülieos, conidium - iseseisva liikumisvõimeta *mittesugulise paljunemise *eos, mis tekib spetsiaalsel *koniidikandjal. Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne või harunenud *somaatiline *seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks. Kotteos e. askospoor, ascospore - *karügaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskotis endogeenselt tekkiv *haploidne *eos. Kübar, pileus, cap - *basidioomi või *askoomi kübarjas *viljakeha osa, kus paikneb *eoslavakandja *eoslavaga
Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened Hõimkond: Krohmseened Hõimkond: Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3
vaheldumine) Paljunevad: Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel
Kottseened paljunevad kotteoste abil, mis valmivad piklikes või ümarates eoskottides. Eoskotid asuvad erinevatel klasside kottseentel erinevates viljakehades. Kottseente klassid on: 1) Klass Väliskottseened - viljakehad puuduvad, eoskotid arenevad otse seeneniidistikul. Näiteks kudede deformeerumist põhjustavad tuuleluuad, ploomi-kotttõbi ja kõik pärmiseened (on leitud ka puudel, eriti tüvelõhedes, puumahl vahutab). 2) Klass Põimiskottseened - viljakehaks on peiteosla. Need tekivad sügisel, talvituvad, nende sees asuvad kotteostega eoskotid. Kevadel peiteoslad lõhkevad ja eosed paiskuvad laiali. Metsanduslikku tähtsust omavad jahukasteseened. Siia kuuluvad ka hallitusseened (täpp- ja pintselhallitus). 3) Klass Ketasseened - viljakehaks on lehtereosla. Siia kuulub palju metsanduslikult olulisi seeni vahtra-pigilaiksuse, lume-pudetõve, männi-pudetõve, männi-okkakahvatuse,
kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2
kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2
taimedega, arbuskulaarne (taimeraku sisse tekib tihe seeneniidistik, mis meenutab puuvõra) mükoriisa, enamusel rohttaimedel ja mitmetel puudel. Hmk Kottseened. 32000-50000 liiki maailmas. Annavad enamuse seente liigilisest mitmekesisuse. Seeneniidid on haploidsed ja rakkudeks jagunenud. Kahe raku vahel on poorike. Lülieosed on väga levinud. Sugulise paljunemise eosed arenevad eoskotis (enamasti sisaldab kaheksat eost. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1) peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2) sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3) lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad kui lülieosed võivad omakorda asuda stroomas. Kottseeni kolm klassi: 1) Ürgkottseened (luudikulaadsed: tuulepesa; kääriseenelaadsed: õllepärm). 2) Pärmkottseened: reeglina sekundaarsed, üherakulised, ilma viljakehata, punguvad
mütseelil või viljakehades, kus nad paiknevad kas läbisegi või korrastatult e. hümeeniumina. KANDSEENTEL: eoste arv eoskannal -2-8 eost eose kest -sile või ornamendiga igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. Hõimkond kottseened hõlmab enda alla ca 75 % seentest: klassikalises mõistes kottseened, samblikke moodustavad seened ja enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist (5000 liiki teisseeni); ehitus - viljakeha tüübid (peiteosla e. kleistoteetsium, lehtereosla e. apoteetsium , sulgeosla e. periteetsium, kambereosla e. pseudoteetsium); eoskottide tüübid (operculate, inoperkulate), eoste arv eoskotis; strooma; pleomorfism , ana- ja teleomorf (vereva karikseene näide); homo- ja heterotallism; toitumistüübid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid); ökoloogia; levik; tähtsus. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina näidetena Taphrina betulina - kaseluudik
4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Toituvad taimejäänustest, harvem parasiidid. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) nt leivapärm, veinipärm, pintselhallitus. 6) Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud, u 25 000 liiki põhiliselt suguline paljunemine milles haploidsed hüüfid ühinevad, tuumade ülekandumine. Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel kandeosed
Viljastumise järel kasvavad askogoonist välja dikarüootsed askogeensed hüüfid, mille tipmistest rakkudest paljunemise lõppstaadiumis arenevad eoskotid neis endogeenselt tekkivate haploidsete kotteostega; Pandlad tekivad väga harva; Iseloomulik viljakehade olemasolu; Eoskotid paiknevad viljakeha pinnal või sees korrapäraselt reastatuna - eoslavana või ebakorrapäraselt, hajali rühmadena; Viljakehade põhitüüpe on neli: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla ja askostrooma; Viljakehad võivad areneda otse substraadil või ka stroomades, ebastroomades või mütseelipõimikul; Paljudel esindajatel olemas seenemügarad (sklerootsiumid); Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism; Oluliste taimehaiguste tekitajaid; Palju samblikke moodustavaid sümbiotroofe, vähem mükoriisaseeni. Kolm alamhõimkonda:
annaabi.ee 
