Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga. All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega. 48) Viburnum lantana villane lodjapuu Leht alt ja pealt kaetud villakate karvadega. Lehed ovaalsed kuni munajad. Alus ümberdunud/südajas. Korrapäraselt saagja servaga. Ka lehe roots kaetud villakate karvadega. 49) Sambucus racemosa punane leeder Lehed elliptilised, paaritusulgjad liitlehed (5-7). Peaaegu rootsuta. Ühtlaselt teritunud tipuga. Teravsaagja servaga. Altküljelt hõredalt karvane. Võrse punane.
· Syringa pinnatifolia · · · sulgjalehine sirel · · · · · · · Syringa praecox varane sirel · Syringa potaninii Potanini · · · sirel · · · · · · Syringa pubescens pehmekarvane sirel · Syringa protolaciniata ·· · ·· · · · · · · Syringa reticulata jaapani · ligustriin ehk jaapani sirel ·· Syringa reflexa longusõieline · · · sirel · · ·· · · ·
tigerstedti sirel, ungari sirel, Wolfi sirel, longusõieline sirel, Komarovi sirel, karvane sirel, peenviltjas sirel, Svegintsovi sirel. 2. sektsioon Pubescentes Lehed pehmekarvalised. Pöörise telg karvane. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung vähearenenud või puudub. Õied väikesed, tugevasti lõhnavad. Tolmukad sinakad või lillad. Siia kuuluvad: Juliana sirel, männiksirel, sametjas sirel, väikseleheline sirel, pehmekarvane sirel, Meyeri sirel. 3. sektsioon Syringa lehed paljad. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung enamasti puudub. Pööriste telg paljas või karvane. Õite läbimõõt 6-10 mm kuni 8-12 mm , tugevasti lõhnavad. Tolukad kollased. Siia kuuluvad: laialehine sirel, Wardi sirel, bulgaaria sirel, harilik sirel, lõhislehine sirel. 4. sektsioon Pinnatifoliae Lehed paaritusulgjad liitlehed. Siia kuulub ainsa liigina sulgjalehine sirel.
· Harilik sirel · Syringa vulgaris Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad Terve, ripsmelise servaga, Pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, Pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. · Ungari sirel · Syringa josikaea Lehed ovaalsed Terava tipuga Üks lehe pool 1..2 cm lühem Leheserv kahelisaagjas, Lehe alumine külg pehmekarvane Külgrood hargnevad väga harva Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Künnapuu · Ulmus laevis Ovaalsed Terava tipuga Tipp võib olla kolmehõlmaline Kahelisaagjas Enamik külgroodudest areneb kaheks Kare nagu liivapaber · Harilik jalakas · Ulmus glabra Ümar kuni ovaalne Laineliselt täkilise servaga Pika rootsuga Roots lehelaba juures lapik
- alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood) * Rubus caesius põldmurakas (huvitav kollakas roheline, valkjas kombinatsioon. Huvitav tekstuur ja võivad olla mustad täpid all) * Rubus idaeus - harilik vaarikas - vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega - piklikmunajad - terava tipuga, ümara või südaja alusega, - ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged. * Rubus nessensis - kitsemurakas
Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased. Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljel väga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad. Ulmus laevis – künnapuu Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. Populus tremula – harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, pealt ja alt rohelised. Lehe pikkus 3...10 cm ja laius samuti 3...10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks). Populus tremuloides – ameerika haab
meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile
terava tipuga, üks lehe pool teisest kuni 0,5cm lühem, leheserv kahelisaagjas, pealt ja alt karekarvane, külgrood harenevad enne leheserva, 8-16cm. Õied kahesugulised, kimbuna õisikus, tuultolmlejad. Vili tiibjas pähklike. Puit pruun, keskmiselt kõva ja tihe. Puitu kasutatakse mööblitöötsuses. Künnapuu: Ulmus laevis Levinud Euroopas. Eestis kodumaine aga hajusalt. Kõrgus 25-35m. Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1-2cm lühem, leheserv kahelisaagjas, alt pehmekarvane, 5-12cm pikad. Puit kõva, sitke, väärtuslik, helehall. Puidust valmistatakse mööblit. 69. Harilik haab ja hõbepappel Harilik haab: Populus tremula Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis kodumaine. Kõrgus kuni 40m. Kasvab enamasti paremal pinnasel. Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, rohelised. Ühekojaline Õied urbades, mis kuni 12cm pikad. Isasõied tumepurpurjad, emasõied kahvaturoosad, õitseb aprilli lõpp või mai algus
koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt 47 pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. 63. Harilik haab ja hõbehaab Harilik haab (Populus tremula L.) [trémula] Sirged kuni 40 m kõrgused munaja või ümara võra ja rohelise kuni halli õhukese tüvekoorega puud. Võrsed ja pungad on pruunid ja väga nõrgalt vaigused. Kodumaine tavaline puuliik, üldareaal Euroopast Aasiani (Jaapan) ja lõunasuunas Põhja-Aafrikani. Lehed on 3.....5 cm pikad,
Puitu kasutatakse mööblitööstuses, masinaosadeks jne. Ulmus laevis - Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Meil kasvab looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti (peamiselt lääne- ja lõunaosas) lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Kõrgus 25...35 m. · Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. · Puit väga väärtuslik: kõva sitke, väga raskesti lõhestatav. Maltspuit lai, helekollakas, ebaselgelt eristatav helehallikaspruunist lülipuidust. Varemat valmistati erinevaid vankriosi ja lookasid
ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Eesti kõrgem puu kasvab Pärnumaal, Tali vallas, h = 32 m ja suurima diameetriga puu Jõgevamaal, Pala vallas, Lümati külas d = 194 cm (Relve, 2000). Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. 63. Harilik haab ja hõbehaab Harilik haab (Populus tremula L.)Sirged kuni 40 m kõrgused munaja või ümara võra ja
annaabi.ee 
