.................... Tallinn 2015 Sissejuhatus Paberit vajavad maailmas pea kõik. Seda hakati tegema 105. aastal Hiinas. See asendas üsna kiirest välja ennem kasutatud matejalid nagu papüürus ja savitahvlid. Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepali Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Juba
Kulda eraldati esmakordselt ehedal kujul ja kasutati umbes 5500 aastat tagasi. Arheoloogide arvamuste kohaselt pandi alus kulla kaevandamisele Lähisidas.Ühed suurimad kullakaevandused asusid ka Egiptuses. Arvataksegi, et kõige rohkem kaevandati ja töödeldi kulda just Egiptuses. Kaevandustes töötas hiigelhulk orje, kes töötasid nii päeval kui öösel. Ühed tassisid maaki, teised purustasid ja peenestasid seda. Lõplikult peenestati maak rauduhmrites ja käsiveskites. Seejärel pesti maagipurust kuld veega välja. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA- s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne.On teada ka fakt, et kogu inimkonna ajaloo jooksul on kaevandatud ligi 140 tuh. tonni kulda. Kulla kasutus Kuld on pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ja plastilisem väärismetall.Kulda on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Põhiliselt kasutati
RUKKILEIB MEIE TOIDULAUAL KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas tekkis leib? Kujunes aastasadade jooksul 2. Jahu saamise viisid. Rukkiterade jahvatamise käigus( terve koorimata tera jahvtamisel; kliid on osaliselt eemaldatud) Käsikiviga, tänapäeval Tartu veskis( Tartu Mill) Viljaterasid peenestati uhmri või jahvekivide vahel, tambiküna ja tabilabidat. 3. Meie vanim leivavili. Oder ( rukis 11saj.-12saj.) 4. Hapendatud rukkileiva tulek. Põhja Euroopas Viikingite ajal, Eestis 11. sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega ja pealt kinni; suitsuahjud; lõõridega ahjud, ühendatud korstnaga. Leib oli pehmem ja säilis kauem. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Odraleib muutub kõvaks ja
see tulnud on ning kuidas varem ilma hakkama saadi. Kuid selle leiutise eest peame tänama kauget Hiinat, mis asub IdaAasias. Inimkond on paberit tundnud juba üle 2000. aasta. Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Paberi leiutas kirjalike andmete kohaselt õukondlane Csai Lun aastal 105. Tema valmistas paberit nimelt siidriide jäänustest, mooruspuu kiududest ja taimede vartest. Koostisosi keedeti, peenestati ja saadi kiulile massi, mis võeti vannist välja ja asetati erilisele puidust raamis olevale sõelale.Seejärel sõeluti massist vesi ja laotati mass laiali õhukese kihina. Mass kuivatati erilisel kuivatusahjul. Valmis paberilehed olid paksud ja krobelised. 1. Meister sõelaga vanni juures 2. Puidust kaan lehtede valmistamiseks 3. Lehtede pressimine 4. Märg leht asetatakse köetava ahju seinale ja kuivatatakse 5. Valmis paberilehed Umbkaudu 500
Rõivad Kirjakunst Hiina keelt kirjutatakse sümbolitega, mida kutsutakse hieroglüüfideks. Neid kirjutati käsitsi pintsli abil, kasutades 11 erinevat pintslitõmmet. Seda nimetatakse kalligraafiaks ning seda on alati peetud üheks kunstiliigiks. 6.saj. hakkasid hiinlased kasutama trükkimiseks puust klotse. Alguses kirjutati käsitsi bambuseribadele. Hiljem leiutasid hiinlased ka paberi. Selleks hakiti riie või puukoor ribadeks ja peenestati ühtlaseks massiks, mis kuivatati raamidel. Kirjakunst Muusikud ja esinejad Kõige varasemat hiina luulet esitati lauldes, mitte lugedes. Hiina ajaloo vältel on muusikuid tavaliselt palganud rikkad. Orkestrite koosseisu kuulusid trummid , gongid, paaniviled, pronkskellamängud, viiulid jne. Muusikat peeti elu oluliseks osaks ja muusikute kujukesi pandi sageli hauda kaasa. Muusikutega koos esinesid sageli akrobaadid, zonglöörid ja mustkunstnikud.
Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. TÖÖ KÄIK Toores punane paprika peenestati ning võeti materjali 0,9 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Lisati sinnasamasse vastavalt vajadusele (segu täieliku kuivendumiseni) veevaba Na 2SO4, et siduda vett ja jätkati massi hõõrumist. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon petrooleetriga ja ekstrakti filtrimine. Lahustit lisati segule umbes 15 ml ja segati. Filtreeriti
Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. Tsemendi pakkimine, väljastamine Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse (40 kg või 25 kg). Tsemendi pakkimiseks on kaks karusellpakkemasinat. Pakitud tsement pannakse puitalustele ning kaetakse kilega. TSEMENTIDE LIIGID Juba Antiik-Roomas tunti mõningaid tsemenditaolisi hüdraulilisi sideaineid. Selleks põletati ja peenestati suure savisisaldusega lubjakivi või jahvatati looduslikke vulkaanilisi kivimeid. Kõik need sisaldasid vee toimel kõvastuvaid kaltsiumsilikaate. Ka tänapäeval valmistatakse peale klassikalise portlandtsemendi veel teistsuguse koostisega tsemente. Tsemendi koostist muudetakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see reguleerida tsemendi kõvastumiskiirust, kõvadust, tugevust jt omadusi. Näiteks aeglustab pindaktiivsete ainete
molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterselli · Petersellist kaaluti 0,5g kaalutis ning viidi see kadudeta uhmrisse · Lisati pestud liiva ning peenestati proov · Lisati väikeste koguste kaupa veevaba Na2SO4, kuni proov oli täiesti kuiv · Proov ekstraeeriti heptaaniga ning filtriti kuiva 50ml mõõtesilindrisse, ekstraenti koguti 26ml · Määrati proovi neeldumisspekter vahemikus 350-650nm Neeldumisspekter Tippudest mõõdetud optiline tihedus: 1. 469,5nm 0,5934A
järgi. See kujutab endast optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Käesoleva töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsest materjalist, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse 1 koostise analüüsimine ja iseloomustamine ning domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni määramine. Töö käik Tomat peenestati ning kaaluti sellest materjali 1 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Vähehaaval lisati vee sidumiseks veevaba Na2SO4, kuni uhmerdamisel moodustus kuiv pulbriline mass. Järgnevalt varustati 25 ml mõõtsilinder lehtriga ning sellele asetati paberfilter. Ekstraheerimiseks lisati uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit, sademel lasti põhja
esineb lisandina. Enamik egüptolooge eelistab esimest hüpoteesi, sest paljudel vaaraode haudadest pärinevatel hõbeesemetel on kollased plekid, mis osutab kulla sisaldusele. Ameerika mandril avastati suured hõbemaardlad Peruus ja Mehhikos. Tihti sisaldas maak pliid. Siis töötatigi välja menetlus puhta hõbeda saamiseks. Esmalt maak peenestati, pesti veega, kuivatati, sulatati algul räbusti ja siis söega. Nii tekkis hõbeda ja plii sulam. Sulami kuumutamisel õhus jääb hõbe praktiliselt muutumatuks, plii aga oksüdeerub ja muutud oksiidiks, mis sulab temperatuuril 896 C. Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe. Hõbedat leidub ka imetajate piimas, maksas, kopsudes ja peaajus. Suhteliselt Palju on seda ajuripatsis
on 2,14 – 4 % süsinikku. Malm on väga heade valuomadustega ja terasest odavam materjal. Euroopas hakati malmi tootma alles alates 14.saj. MALM Sõjapidamise vahendina kasutusel olev vibupüss, mille põhikorpus valmistati üldjuhul pronksist ning vibukaar puidust ning luust. AMB Paberi toorainena kasutati kanepikiude, lina, bambust, puukoort, puuvillaseid kaltse, riisiõlgi jm, mis kivist uhmris peenestati, leotati vees ühtseks massiks ning seejärel liimainega segatult ühtlaselt spetsiaalsetele alustele laiali laotati ja kuivatati. PABER Kompassi kasutati tõenäoliselt algselt mitte navigeerimiseks, vaid hoonete/linnade projekteerimisel, et paika panna ilmakaared. Tüüpiline hiina kompass koosnes magneetilisest nõelast mis ujus veepinnal. KOMPASS Vahend seismiliste lainete registreerimiseks, mille
maitseks. Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett. Sellesse peenestati leivajuuretis ning siis segati puumõla või -kulbiga kuiva rukkijahu, nii et tainas oli parajalt paks. Ühe liitri vee kohta läheb tavaliselt head kuiva jahu 1,5 - 1,7 kg. Sellest kogusest segati taignaks esialgu vaid pool. Valmis tainas tehti käega pealt hästi siledaks, riputati paks jahukord peale ning kaeti puhta rätiku või linaga. Künale asetati kaas ja jäeti siis sooja kohta hapnema. Külmal ajal pandi kaanele veel sooje riideid, et tainas ei jahtuks.