· Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põgenejate abistamine 1933 · Juutidele keelati maa omamine · Vallandati ajalehtede peatoimetajad 1934 · Juudid heideti ametiühingutest välja · Neile ei laienenud enam tervisekindlustus 1935 · Juudid ei tohtinud enam sõjaväes teenida · Nürnbergi seadustega jäeti juudid ilma kodanikuõigustest 1938 · Juudid pidid registreerima oma varandused ja ärid · Naised pidid lisama oma nimele "Sara", mehed "Israel" · "Kristalliöö"
1. Meelelahutus 2. Kõik meestest 3. Cosmo soping 4. Arm ja kirg 5. Cosmo ilu 6. Sina, sina, sina 7. Mood ja ilu 8. Tippvorm 9. Tervis 10. Elustiil 11. Igas numbris (kaanelugu, pihtimused, lugejate kommentaarid, horoskoop, reismine, kokkamine, filmi/raamatu soovitused, test) Cosmopolitan EESTIS Eestis ilmub ajakiri aastast 2004 Kirjastus -Ühinenud Ajakirjad AS Osad lood ja enamus statistika tulevad Ameerikast frantsiisi kaudu. Peatoimetajad: Merle Liivak, Anu Lill ja hetkel Mari-Liis Helvik. Lugejate üldarv 37 000 Aastal 2014 saab Cosmopolitan Eesti 10 aastaseks Cosmopolitan Eestis Materjalid tulevad Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast ning toimetuse kasutada on peaaegu kõik, mis ilmub sealsetes ajakirjanumbrites. Igal «Cosmol» on Hearstis oma rahvusvaheline toimetaja, kes annab nõu, soovitab ja vastab küsimustele. Kõik kujundatud küljed saadetakse Hearsti ülevaatamiseks ja kinnitamiseks
Kodulehekülg: www.maaleht.ee Lühiülevaade: Maaleht on Eestis ilmuv eestikeelne nädalaleht, mille esimene number ilmus neljapäeval, 1. oktoobril 1987. aastal. Iseloomustus: üldloetav nädalaleht, mis sisaldab uudiseid, kommentaare, arvamusi, kultuuri-, looduse- ja naljakülgi, pakub juriidilist nõuannet jpm. Ajalehe põhihuvi ei koondu ainult Tallinnas toimuvale, vaid kajastab elu Eestimaal tervikuna. Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte. Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud: * Ülo Russak (19871991) * Olev Anton (19911992) * Raul Kilgas (19921998) * Sulev Valner (19982004) * Peeter Ernits (20042007) * Sulev Valner (20072009) * Aivar Viidik (2009...) Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm, kes
mis jääb väljapoole professionaalide loodud kultuuri. Algselt oli ajakiri mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks. Muuhulgas avaldas ajakiri lühinäidendeid. Kultuuris ja Elus ilmus pikka aega fotokunsti rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaz 30 000. [1] Aastal 1989 oli ajakirja Kultuur ja Elu trükiarv 29 000. [2] Alates 1990. aastatest on see rahvusliku suunitlusega ajakiri, mille põhiteemad on Nõukogude reziimi kuriteod ning Nõukogude-vastane vabadusvõitlus. Ajakirja peatoimetajad on olnud Friedrich Issak, Sirje Endre [19841993] jt. [1] Aastast 1989 andis Kultuuri ja Elu toimetus välja ka eesti- ja ingliskeelset ajalehte Eesti Elu, mille peatoimetajad olid Andres Herkel, Ann Must jt. Eesti Elu ei ilmu enam. [1] 4 3. OMANIK Kultuur ja Elu on ainuke erakapitalil põhinev kultuuriajakiri Eestis. [3]
Tarapita (1921 1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Esteetiline üleminekujärk, "Noor-Eesti"st lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri "Looming" ühendas kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) 1923 ,,Looming" (peatoimetajad aastatel 1923 40 Tuglas, Kärner ja Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ,,Looduse" romaanivõistlused 6. Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming. ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878 1940) 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored 3 1907 Uurimisel 1908 Pikad sammud 1909 Noored hinged 1910 Üle piiri 1915 Poiss ja liblik 1917 Varjundid 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees
Poliitilised, sõjasündmused, rühmitused ja on võimalik välja tuua ka muid punkte (ühendusi, väljaandeid, sündmusi), mis hakkavad ajalugu liigendama. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on lõpetanud ja nüüd otsitakse rühmituste kaudu ka laiemapõhjalist koondumisvõimalust kirjanikele. Kas on võimalik eesti kirjanikke üldisemalt ühe mütsi alla koonduda (küsimus on koguaeg Tuglas peas). + 1923 "Looming" (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) deklareerinud ennast kui parlamentaarset kirjandusajakirja. 1930ndatel aastatel juhib ajakirja Semper, kes on kirjanduslikelt vaadetelt suhteliselt lähedane Tuglasele. Hakkavad tekkima koondavad organisatsioonid ja väljaanded, mis jäävad püsima. + 1925 Kultuurikapitali seadus kuidas kultuuri võiks rahastada? Kirjanikud hakkavad stipendiumi saama. 1930ndateks aastateks tähendab see stabiilset sissetulekut,
Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel. 1925 Kultuurkapitali seadus osa kirjanikke hakkavad saama enamvähem regulaarselt toetusi. Seega Eestis on kirjanikke, kelle toetus on mingil määral garanteeritud. 20ndate ja
näol. Büroo liikmeskond ei piirnenud ainult partei tipmise osaga, lisaks kuulusid sinna büroosse ka täitevvõimu ja seadusandliku võimu esindajad, ka valitsusjuht ja ülempresiidiumi juht. Lisaks kuulus büroosse veel, nt Eesti puhul kohaoleva sõjaväe esindaja, tavaliselt keegi Balti laevastikust, kes Tallinna baasi juhatajaks oli. Üsna sageli kuulusid büroo koosseisu "Rahva Hääle" ja "Sovetskaja Estonija" peatoimetajad. Kokku see büroo liikmeskond Eesti puhul oli 9-11 inimest, büroo liikmed jagunesid kaheks: pärisliikmeteks ja liikme kandidaatiks (ajalehtede peatoimetajad nt). Üle 11 liikme see büroo ei läinud. See büroo käis koos iga nädal regulaarselt. Just selles büroos otsustati kõige olulisemad küsimused - kõige olulisem võimuinstitutsioon. Kõik olulisemad küsimused arutati büroos läbi ja pandi paika. Esimese
Mõlemad pidasid oma võimsamaks relvaks sõna relva ning olid ajalehtede toimetajateks. (Perno Postimees ja Sakala). Kirjasõna kaudu püüti rahvast äratada ja kasvatada, samal ajal ka oma vaadetele poolehoidu võita. Just taolistes vaidlustes, diskussioonides ja ausas vaimses võitluses kooruski välja tõde ja rahva mitmekülgsus. Pisut hiljem toimub peaaegu samasugune vaimne võitlus Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni vahel. Mõlemad olid jällegi ajalehtede peatoimetajad (Teataja ja Postimees). Kolmandaks suurkujuks Jannseni ja Jakobsoni kõrval oli kirikuõpetaja Jakob Hurt. Temalt on pärit kuulsaks saanud ütelus: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes juba ammu maailmas on elanud ja pärast meid veel kaua elama saab!" Hurt oli esmajärjekorras õpetlane ja rahva loomingu talletaja. J. V. Jannsen (1819-1890) on pärit Vändrast. Ta alustas oma ametiredelit kutsarina, tõusis
nietzschelik hea ja kurja vahekord. Tarapita (1921–22): Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under Esteetiline üleminekujärk, „Noor-Eestist“ lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised – suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri “Looming” – ühendas kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (I esimees Tuglas) 1923 ajakiri Looming” (peatoimetajad 1923–40 Tuglas, Kärner, Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ajakirja Loodus romaanivõistlused 6. A. H. Tammsaare (1878–1940) proosa- ja draamalooming Tammsaare kujunes Underiga ühel ajal keskseks proosakirjanikuks. Tammsaare suri paar kuud enne okupatsiooni ja see võib olla tema väärtustamise mõttes hea, sest okupatsioon ei pidanud Tammsaaret halvaks kirjanikuks, nii et teda võis avaldada, sest ta looming oli okupatsioonieelne
Kongresside vahelisel ajal kutsuti kokku Liikmekandidaatidena kuulusid EKP Kesk EKP Keskkomitee pleenumeid, mis pidid komitee Büroosse aegajalt ka tähtsamate toimuma vähemalt kord nelja kuu jooksul. ajalehtede “Rahva Hääle” ja “Sovetslcaja Pleenumid olid keskkomitee liikmete ja liik Estonija” peatoimetajad. mekandidaatide parteilised foorumid. Seal Büroo liikmeteks olid üldreeglina kõik nimetati ametisse keskkomitee büroo liikmed ja keskkomitee Sekretärid (neid oli 35 inimest), keskkomitee aparaadi töötajad, tavaliselt ka kes esimest sekretäri igapäevaselt abistasid.
1935 moodustati EAL juurde sotsiaalkomisjon, mis kogus andmeid ajakirjanike palga- ja tööolude kohta. Selgus, et 20 ajakirjanikku teenis üle 200 krooni kuus, 69 100-200 krooni ja 73 alla 100. Kõige paremini teenisid Vaba Maa kontserni ajakirjanikud ja Päevalehe ajakirjanikud. Samal ajal maksis korter Tallinna kesklinnas 50-70 krooni kuus. Selleks, et seltskonnas liikuda, koormasid ajakirjanikud endid võlgadega. Väiksemates linnades said lehtede peatoimetajad 70-80 krooni kuus, kuigi selline toimetaja peab olema justkui "elav entsüklopeedia" nii raske töö tingis sealsete toimetajate kiire vahetumise. Jaan Tomp rõhutas: "...mida vähem rõhub ajakirjanikku mure igapäevase leiva pärast ja mida rohkem tal jatkub ainelisi võimalusi vaimse elu tarviduste rahuldamiseks ja endatäiendamiseks, seda viljakamad tulemused on ka ta kutsetöös." Kahjuks ei suutnud EAL mõjutada tolleaegseid palgatingimusi ega honorare need sõltusid
mõtete propageerimises. Eriti suure kriitika alla langes Mihhail Zoštšenko ja Anna Ahmatova, keda nimetati väga sümpaatselt parteilises kõnepruugis- mõlemad olid kirjanduslikud jätised, kellest üks viljeleb apoliitilist proosat ja teine tühja, ideetut poeesiat. Süvendavad noortes pessimismi, alalhoidlikkust jne. Vahetati välja ajakirjade peatoimetajad jne, aga rünnaku mõte oli tegelikult anda suunised tervikuna kirjanduselule. Anti ka võimalus hakata konkreetseid kirjanikke süüdistama. Igal pool oli vaja väikseid Ahmatovaid paljastama hakata. Tõi kaasa selle, et võimukaugeid, aga ka võimu poolt tunnustatud kirjanikke hakati represseerima. Aleksander Fadejev pidi oma romaani parandama jne. Paljude kirjanike puhul ei piirduta vaid kriitikaga, järgnevad ka otsesed repressioonid
annaabi.ee 
