elektrist) MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS · Eksporditakse. · Toodetakse peamiselt Piemonte ja Lombardia piirkondades. AUTOTÖÖSTUS · Eksporditakse kalleid luksusautosid (Lamborghini) · Suurim autotootja Fiat, mis asutati 1899 a. · Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, veoautosid, motorollereid, mootorrattaid (FIAT peatehased Torinos). KERGETÖÖSTUS · Tähtsaimad harud on õmblus ja jalatsitööstus, aga ka riided ja muu tekstiil. · Riigi kuulsaim eksport on mood. (Valentino, Armani, D&G, Benetton, Prada jne. jne.) · Põhiliselt püütakse tegeleda ekspordiga, et teenida kapitali · Euroopas suurim eksportija kergetööstuses. TEENINDUS · Peamine teenindusharu on turism.
• 20. s alguses toodeti seal katusepappi, erinevat paberit. 1918. a valmisid seal ka noore Eesti Vabariigi rahatähed. Raudtee ehitus • 1870. a lasti käiku Balti raudtee. • Selle ehitanud aktsiaseltsi juhtis Eestimaa rüütelkonna peamees Aleksander von der Pahlen • Paldiski, Tallinna ja Narva linnad said ühenduse Peterburi linna ning Venemaa sisekubermangudega. • Tallinnasse ehitati raudteede peatehased. Seal remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu. • Raudteeühendus Tallinna ja Tartu vahel tekkis esimese raudtee avamisest kuus aastat hiljem Tapalt ehitatud uue haru kaudu. Kuurordid • Mereõhk, liivarannad, männimetsad ja ravimuda lõid ideaalsed tingimused ravi- ja
Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus Tööstuse arenemine Tekstiilitööstus 1857 – Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur Masina- ja metallitööstus Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond
naftasaadusi. Impordib: masinaid ja transpordivahendeid, kemikaale, toiduaineid, metalle, naftat, maagaasi. 5. Iseloomusta masinatööstuse arengut. Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine. Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (Itaalia on Euroopa suurim külmikutootja, aastas 6,4 mln külmikut) ning sõidu- (839 200) ja veoautosid (283 900), motorollereid, mootorrattaid (FIAT-i peatehased Torinos) ja laevu (Monfalcones, Triestes, Veneetsias, Genovas, Livornos). Valmistatakse ka kompleksseid seadmeid keemia- , tekstiili- ja toiduainetööstusetarvis. Itaalia on kuulus ka kui üks suurimaid kirjutus- ja kassamasinate (Olivetti tehased Ivreas) tootjaid, areneb metallilõikepinkide, optika- ja elektroonikaseadmete tootmine. 9 6
pärit nii Egiptusest või USA-st. Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte, samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus
naftat 2. kemikaale 6. maagaas Geograafia Entsüklopeedia lk 228 Masinatööstuse arengu iseloomustus: Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine. Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (Itaalia on Euroopa suurim külmikutootja, aastas 6,4 mln külmikut) ning sõidu- (839 200) ja veoautosid (283 900), motorollereid, mootorrattaid (FIAT-i peatehased Torinos) ja laevu (Monfalcones, Triestes, Veneetsias, Genovas, Livornos). Valmistatakse ka kompleksseid seadmeid keemia- , tekstiili- ja toiduainetööstusetarvis. Itaalia on kuulus ka kui üks suurimaid kirjutus- ja kassamasinate (Olivetti tehased Ivreas) tootjaid, areneb metallilõikepinkide, optika- ja elektroonikaseadmete tootmine. http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf
naftasaadusi. Impordib: masinaid ja transpordivahendeid, kemikaale, toiduaineid, metalle, naftat, maagaasi. Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine. Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, kodumasinaid (Itaalia on Euroopa suurim külmikutootja, aastas 6,4 mln külmikut) ning sõidu- (839 200) ja veoautosid (283 900), motorollereid, mootorrattaid (FIAT-i peatehased Torinos) ja laevu (Monfalcones, Triestes, Veneetsias, Genovas, Livornos). Valmistatakse ka kompleksseid seadmeid keemia- , tekstiili- ja toiduainetööstusetarvis. Itaalia on kuulus ka kui üks suurimaid kirjutus- ja kassamasinate (Olivetti tehased Ivreas) tootjaid, areneb metallilõikepinkide, optika- ja elektroonikaseadmete tootmine. Kõrgtehnoloogia arengueelduseks Itaalias võiks olla see, et riik on kõrgelt arenenud majandusega riik. 9.Transpordi iseloomustus
energiat; lisaks oli võimalik kasutada tööjõudu nii Eesti, kui ka Peterburi kubermangust. *) Kalevivabrik, kes valmistas villast riiet. *) Linavabrik, kes eelkõige valmistas purje riiet. *) Tallinnas paiknes Balti manufaktuur. *) Sindis ja Kärdlas asusid ka sealsed kalevivabrikud. -) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas *) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis. *) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid. *) Krullimetallitehas, mis valmistas viinatarvikute sisseseadjaid, kogu Vene Impeeriumi tarvis. -) Kolmandal kohal oli paberi ja tselluloosi tööstus 70% Venemaal valmivast paberist valmis Eestis. *) Kaks suurimat asususid Tallinnas ja Räpinas. *) Kohilas ja Türil olid paberi ja pappi vabrikud. *) Pärnusse rajati Waldhofi tselluloosi vabrik, mis oli oma aja kohta moodsaid tselluloosi vabrik, kus töötas ~1000 inimest.
+ Sindi, Kärdla + 1857 Kreenholmi manufaktuur - töötas üle 5000 töölise ja mille territooriumil alustas tööd esimene linnatapamaja Eestis Hilary Karu 46 D 11 EESTI AJALUGU + 1898 Balti puuvillamanufaktuur Masinatööstus + 1859 Wiegandi masinatehas + 1865 Krulli metallitehas + 1870 Raudtee peatehased + 1899 Volta elektrimasinatehas, vagunitehas Dvigatel Paberitööstus + Tallinn, Räpina + 1893 Kohila puupapi ja paberivabrik + 1899 Türi paberivabrik, tselluloosivabrik Waldhof Pärnus Tsemendivabrikud + Kunda, Aseri Sõjatehased + 1912-13 Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Tallinnas Hilary Karu 47 D 11 EESTI AJALUGU Poliitiline maastik
üha rohkem inimesi siirdus maalt linna elama, kus tekkis tööliskond ¤ peamised tööstusharud: 1) tekstiilitööstus – Kreenholmi manufaktuur, kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas ning tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr. Wiegandi masinatehas ning seoses raudteede ehitusega ka ettevõte Raudteede Peatehased - kõik Tallinnas 3) paberitööstus – Tallinna ja Räpina tehasele lisandusid Venemaa suurim tselluloosivabrik „Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil ¤ kui pikka aega oli suurimaks tööstuskeskuseks Eestis olnud Narva, siis sajandivahetuseks tõusis esikohale Tallinn ¤ uusi ettevõtteid rajati ka teistesse linnadesse, eriti väärivad märkimist tsemenditehased Kundas ja Aseris ¤ 20
annaabi.ee 
