Üleminekualad võivad olla üheks osaks nende alade sees. Maksimaalseks kauguseks elurajoonidest 500 – 1000 meetrit. Nii suured, et oleks võimalik matkata kuni 2 km ilma, et tekiks vajadus kasutada samu radasid. Võib olla ka rohekoridori edasiarendus. Sisu ja kasutamisvõimalused: nii loodusilmelised kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Soovituslik maksimaalne müratase 50 – 55 dBA. 15. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Eesmärk: tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala, piirkondlik mänguplats. Igapäevane kasutamine. Palli- ja muud mängud, rattaga sõitmine, kelgutamine, suusatamine, uisutamine. Sotsiaalne kohtumispaik nii lastele kui ka suurtele. Loodus- ja kultuurelamused.
1997. aasta sügisel ilmunud Underground tõstis Courtney Pine'i nime moodsa jazzmuusika eliidi seas veelgi rohkem esile. Just selle laine muusikat esitas ta 1998.aasta Jazzkaarel, üllatades suuresti meie publikut. Tanel Tomson kirjutas ajakirjas Luup: " Relvitukstegev uue jazzipõlvkonna esisaksofonist Courtney Pine, kelle esinemisest kujunes omalaadne manifest. Courtney Pine Band võttis läbi praktiliselt kõik tänapäevased jazzisuunad, tutvustas kahe DJ abil muusika peateede olevikku - hip-hop, drum'n'bass, acid jazz -, murdis seina saali ja lava vahel ning kõigutas skeptilise ja endassetõmbunud eestlase maailmapilti, pannes kogu saali liikuma ning laulma." Mehe lavaenergia on hämmastav. Kui ta mängib kahel saksofonil korraga, siis ei tee ta tsirkust, vaid ikka muusikat. Iga plaadi ja iga kontserdiga on tal paljugi uut öelda. Kuigi Courtney Pine'i kujunemises mängisid olulist rolli vana kooli jazzistaarid Eric Dolphy, Horace Silver, Wayne Shorter, Sonny
aeganõudvad, sest polnud vastavaid vahendeid, et seda parandada. Suurem põhjus oli see, et halb tee võis kujuneda feodaalile täiendavaks sissetulekuallikaks, sest tavaõiguste kohaselt kuulus ümberläinud vankrist mahapudenenud kraam maaomanikule. Suuremate linnade läheduses nähti rohkem vaeva sillutamiseks. See võtab rohkem vaeva, kui tänapäeval, polnud neid moodsaid teerulle ja sillutamis masinaid. Tänu sellele, et Prantsusmaal kuningas nõudis peateede pidevat korrastamist olid maanteed suhteliselt heas olukorras. Linnad ja linnade elanikkonna peatükis on kirjutatud põhimõtteliselt ainult linnade elanikkonnast. Kõrvale jäeti linnade kirjeldus, mis esineb alles hiljem peatükis Linnade välisilme. Esile on toodud vaid see halb, et seal levisid haigused, paljud inimesed surid enne, kui täiskasvanuks said, sündivus oli küll kõrge, aga suremus ületas selle. Puudus linnade kirjeldamisest see punkt, et
ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Mõeldud jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad. Ühendab olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti. 18. Millised erinevad funktsionaalsed vajadused on kergliiklejatel ja kuidas need on seotud rohestruktuuriga? Kergliiklus teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest, mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda: Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3km) ühendab tiheasula eri osades paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti. Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast? Tuulekaitsetsoonid, ventilatsioonikanalid, värske õhu tekke alad, puhveralad ja stagnatsiooni
Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes.Kuid tihti tuli ööbida ka lageda taeva all.Seda tuleb tihti ette 17-nda saj alguses.Eesti alasid läbinud saadikute reisikirjeldustes on kirjas,et nad pidid ööbima lageda taeva all. Alates 1630-ndatest aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja reisijatevedu.Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene selletaoline määrus oli 1636 aastal. Niisuguste määrustega taheti kõrtsidest kujundada maanteede ääres kõrts-postijaamade võrgustikku.Peateede ääres nähti neid iga 24-a miili järel,umbes iga 15-30 km järel.Kõrtsid pidid lisaks söögile ja joogile ning postiteenusele pakkuma ka võõrastemaja ülesandeid ehk siis pakkuma teelistele öömaja.Kõrtsid olid mõisnikele sageli tõhusaks sissetuleku allikaks ning sajandi teisel poolel edenes kõrtside
14. ,,Kapitooliumi emahunt" Etruskide üks tuntumaid teoseid 15. Trajanuse sammas 40 m kõrgune silinder, mida spiraaline kattis 200m pikkune reljeefriba keisri sõjaliste võitude kujutistega. Panteon kuppelehitis, kõikidele jumalatele pühendatud ehitis. Colosseum amfiteater, mahutas 50000 inimest, millel oli 80 sissepääsu Akvedukt veejuhe, kõrge kivisilla taoline Term avalik saunakompleks Foorum rahva kogunemisväljak, tekkinud peateede ristumiskohas. Triumfikaar püstitatud monumentaalne mõlemalt poolt kaunistatud auvärav. Fortuna Virilis tempel, mis paikneb kõrgel alusel. 16.Mosaiik erivärvilistest tükkidest koosnev pilt või ornament 17. Katakombid looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö, käikusid oli Rooma linna all 900 km ulatuses, nad tegid sinna seina ja laemaale millega kujunes välja Kristlik sümboolika ning ka varakristlik kunstivool. 18
elamuslikkust. 60. Tiheasula rohestruktuuri peamised funktsioonid (5 tk, lühiiseloomustus) üleminekualad linna ja maa vahel, o võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsamassiivid linnapiirist kaugemal. Tavaliselt loodusilmelised maastikud (metsad), kuid võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud. Hästi väljaarendatud teedevõrk, mis peateede osas on hästi hooldatud ja sobilikud ka liikumispuuetega inimestele. Valgustatud suusa-, rattasõidu- ja tervisejooksu rajad. Kelgutamise ja muude talvemängude alad võivad olla integreeritud peateede võrgustikuga. Suuremad spordirajatised, kui ehituslikud objektid tuleks aga eraldi maastiku sobitada. Peab olema ühendatud elurajoonidega nii ühistranspordi (bussid, rongid) marsruutide ja peatuste kui
või kaljude ja teed pidid olema kasutatavad igal ajal. Jõgede ületamiseks kerkisid võlvsillad. Nõrkadele pinnastele kerkisid mulded ja viaduktid. Teede paiknemise aluseks olid ikka endised iidsed teid, pikaealisuse huvides rajati kehva pinnasega kohtades paiknevad teed kuhugi mujale. Üldiselt paistsid Rooma teedeehitajad silma kvaliteediga nii teede sihtide sirguses ja tõusude sujuvuses. Sõjateede peateede laius oli 16 jalga mullete kalle nõlvakalle oli 45° h 1,2..1,8m orgudes 3,7m Sõjateedele rajati ka peenrad, et kolonnid pikaks ei veniks ja saaks laiemalt käia. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede külgedele kraavid millede vallipeale rajati ka jalgtee. Vihmavesi juhiti sillutiselt ära kallete ja kanalitega. Peenra laius oli ½ teest Sõiduteed eraldas peenrast äärekivi ja vahel oli ka peenar kividega kaetud. Kasutati ka ära loodust, mis hoidis teid
Joonis 2. Teenindushoone asukoha määratlus. (Fitzsimmons, 1998, lk 163) 14 Geograafilise kujutuse alajaotuses sõltub asukohaprobleemide määratlemine sellest, kuidas geograafiat kujutatakse, kas tasapinna või võrgustiku abil. Asukoha võrgustikus (näiteks maanteede süsteemi) määrab ära võrgustiku sõlmpunktidega (peateede ristumiskohad) piirnev lahenduspind. Võrgustiku kaared kujutavad sõlmpunktipaaride vahelist reisikaugust või aega, mis on välja arvutatud lühima tee põhjal. Eeltoodud reisikaugusele tuleks lisada veel ka konkreetse piirkonna eripärad: liikluspiirangud, maastik vms. Kui paigutamist uuritakse linnakeskkonda kujutaval tasapinnal, siis kasutatakse sageli suurlinnamõõdustikku, sest mõnede linnade tänavad on rajatud suunaga idast läände ja põhjast lõunasse
annaabi.ee 
