Arvuta 1 Arvuta 1 234 137 = ......... 234 137 = ......... .... 345 = ......... .... 345 = ......... ..... + 143 = ......... ..... + 143 = ......... ..... 45 = ......... ..... 45 = ......... ..... + 320 = ......... ..... + 320 = ......... ..... 75 = ......... ..... 75 = ......... ...... + 15 = ......... ...... + 15 = ......... ..... 346 = ....... ..... 346 = ....... ..... + 123 = ....... ..... + 123 = ....... ..... + 114 = ...... ..... + 114 = ...... VASTUS: ...
kindlas järjestuses, kusjuures igaüks neist on omaette tervik; b) jutukeste järjekord pole oluline, sest kõik koos moodustavad terviku. 2. Liitmise ja lahutamise õpetamine. 1) Mida tähendab üleminekuta ja mida üleminekuga liitmine (lahutamine)? Too näiteid. Üleminekuta : 14 + 2, 16 – 2 Üleminekuga: 9 + 3, 12 – 3 2) Millise algoritmi järgi toimub peast liitmine ja lahutamine? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem tehetele 57 + 28 ja 64 – 45. Liidetavale liidetakse teise arvu kümnelised ja ühelised eraldi. Lahutamisega sama. 57+28= 57+20= 77 77+8=85 64-45= 64-40=34 34-5=29 3. Korrutamise ja jagamise õpetamine. 1)Kuidas toimub peast kahekohalise arvu korrutamine ühekohalisega? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem antud tehtele 6 17. Selleks, et korrutada peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga, on vajalikud järgmised teadmised:
laulud ning tekstid. Sellest sündis paljude õpetajate, õpilaste ja ka lastevanemate koostöös etendus, mis oli toredaks elamuseks kõigile vaatajatele ning pälvis kiidusõnu. Vormijoonistamine. Jutustamisainestiku joonistamine nõuab üha enam ruumi- ja proportsioonitaju. Tegelesime topeltsümmeetria ja vormide teisendamisega. Joonistasime vorme ja täitsime neid värvidega. Õppisime värvi hajutamist, üleminekuid heledalt tumedale. Matemaatika 3.klassis lõppeb peastarvutamise iga ja õpilased saavad nüüd ka ülesandeid, mis nõuavad kirjaliku arvutustehnika valdamist. Arvutatakse kõigis neljas tehtes. Omaenese käsi on lapsele esimeseks pikkusmõõduks ja sealt edasi jõudsime meetersüsteemi tundmaõppimiseni. Igaüks valmistas endale meetrise joonlaua. Kirjutasime üles palju erinevaid tabeleid korrutustabel 15 15 ,, kerjus" ja arvud kõik arvuread
· Kasutada arve ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel Liitmine ja lahutamine 5 piires Eesmärgid: · Tuletada liitmis- ja lahutamisülesanded värviliste pulkade abil arvude liitehituse kaudu · Osata liita ja lahutada sõrmede abil · Treenida arvutamisoskust võimalikult mitmekesise didaktilise materjali ja mängulise ainekäsitluse abil · Arvutamisega arendada laste tähelepanu ja mälu ning kasvatada tahteomadusi Peastarvutamise oskuse kujundamine Eesmärgid: · Treenida liitmis-ja lahutamisülesandeid nende meeldejätmiseks · Arendada laste mälu ja kasvatada tahteomadusi Suurused Eesmärgid: · Esemete pikkuse mõõtmise kaudu pulga või nöörijupiga kujundada õige mõõtmisoskus · Ühtulstada ja täpsustada laste kujutlusi enamkasutatavatest mõõtühikutest Matemaatika seos teiste õppetegevustega
Esimene õpilane jookseb lipikuteni, keerab kaks lipikut teistpidi, näitab meeskonnale. Kui tekib paar, viib meeskonda tagasi. Võidab meeskond, 34 + kellel on hea mälu. 51 17 33. DOOMINO MEMORIIN VARIANT 1 START 34 + 51 60- 17 18 VARIANT 2 START 51 34 + 81 17 34. BUSSIMÄNG Lapsed istuvad oma pinkides. Õpetaja ütleb peastarvutamise tehte. Laste ülesanne on kirjutada piletile vastus ja tulla ruttu bussi. Õpetaja on klassis suvalises kohas ja lapsed kogunevad tema selja taha bussi. Kui õpetaja ütleb: ,,Buss hakkab liikuma!", siis enam bussi tulla ei saa". Nüüd tuleb kontroll. Kellel on vale vastus, saadetakse bussist välja. 35. KOSMOS Lastel paberteibiga riiete küljes mõisted: PÄIKE, MAA, KUU. Näidake ja seletage mõisteid PÖÖRLEMINE, TIIRLEMINE, KUUVARJUTUS, PÄIKESEVARJUTUS.
Oluline murrang toimus seoses Howard Gardneri raamatu ,,Frames of Mind" ilmumisega 1983. aastal, kus ta sõnastas oma multiintelligentuse (edaspidi MI) teooria, mille kohaselt inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (Gardner nimetab neid intelligentsusteks, sellest ka teooria nimi). Tihti moodustavad nad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud. Järgnevalt Gardneri antud erivõimete ülevaade. · Matemaatilis-loogiline hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude vastu; puudumisel düsgaafia, düsleksia.
tea, kasti raadiosaatjaga. Politseinikud tahavad seda iga hinna eest kätte saada. Põrandaalused aitavad üksteist, kaitstes ja julgustades seda, kes parajasti karpi kannab. Vajaduse korral võib karpi teisele mängijale edasi anda. Kui võistkonnal õnnestub saatja kokkulepitud aja jooksul vajalikku kohta toimetada, on ta võitnud. Kui politsei vahistab selle, kelle käes karp on, lõpeb mäng võidukalt politsei jaoks. 7.1.3 Arvutuste ahel Eesmärgid: kinnistada peastarvutamise oskust, arendada mälu ja loogilist mõtlemist. Osalejad: kogu rühm. Vahendid: pall 17 Mängu käik: Mängijad jaotatakse kahte võistkonda. Võistkonnad paigutatakse vastastikku istuma või seisma. Mängujuht võtab palli, nimetab mingi arvutustehte ja viskab palli ühele mängijatest. See, kellele pall visatakse, peab andma vastuse ning nimetema uue tehte ning
Iga laps, kes istub õigele kohale, saab selle eest värvilise lillekese. Mängu lõppedes loendatakse lillekesed kokku. Võidab see võistkond, kellel on rohkem lillekesi. Sama mängu võibmängida järgmiste küsimustega: Talvel õitsevad lilled. Suvel tuleb jõuluvana. Jaanipäeval tehakse lõket. Täna on pühapäev, reede, ... Hobune sööb heina. Võrdlemises ja arvutamises saab teha tehetega, jne. ARVUTUSTE AHEL Eesmärgid: kinnistada peastarvutamise oskust, arendada mälu ja loogilist mõtlemist Osalejad: kogu rühm Vahendid: pall Mängu käik: Mängijad jaotatakse kahte võistkonda. Võistkonnad paigutatakse vastastikku istuma või seisma. Mängujuht võtab palli, nimetab mingi arvutustehte ja viskab palli ühele mängijatest. See, kellele pall visatakse, peab andma vastuse ning nimetema uue tehte ning viskama palli kellelegi teisest võistkonnast. Kui palli saanud mängija vastab valesti, siis langeb ta välja
Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19. Finantsülesanded võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine.
Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 16 19. Finantsülesanded võib tulla lihtsate arvudega peastarvutamise ülesandeid, kalkulaatorit vaja ei lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine.
võimekate laste väljaselgitamise meetod (Sepp 2010: 60). Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridusvõimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuurilise laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist. (Sepp 2010, 20-21) Gardner eristab järgmisi erivõimeid. · Matemaatilis-loogiline hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutrus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu
b) oskust sobivat kontrollimise viisi valida; 15 c) oskust kogu klassi tähelepanu sellele koondada, kuidas küsitav õpilane vastab, et lapsed oma klassikaaslasi kuulaksid, nende vastuste häid külgi ja puudusi tähele paneksid, ettetulevaid vigu parandaksid. Spetsiaalsed suulised ülesanded. Harjutamine moodustab ühe olulisema osa tunnist, millest kõik õpilased peavad aktiivselt osa võtma. Eesmärgiks seatakse siin peastarvutamise oskuse süvendamist ning kinnistamist harjutuste ja tekstülesannete lahendamise teel, arvutamisvilumuste kindlat omandamist. Harjutamisega valmistatakse lapsed ette ka tunni edasiseks kulgemiseks. Ülesanded selliseks harjutamiseks valib õpetaja tunni põhiosas lahendamisele tulevate ülesannete analüüsimise teel. Igapaevasteks harjutusteks võib kasutada ka kordamisülesandeid, neid, mida teatava aja jooksul enam ei ole kasutatud
sikalise mälu ja improviseerimisoskusega. Need kogemused juhtisid Gard- neri järeldusele, et inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest suh- teliselt eraldiseisvast võimest, mis tihti moodustavad keerulise mustri ja on omavahel mitut moodi põimunud, moodustades nõnda inimese vaimsete võimete spetsiifilise profiili. Gardner eristab järgmisi erivõimeid. • Matemaatilis-loogiline – hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võr- randeid. Intelligentsus ja erivõimed 21 • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järje- korra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada,
annaabi.ee 
