P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp · Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest. 2 · Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt, seejärel liikuda kõige kaugemast töösilindrist kõige lähemal ileva tääsilindri suunas.. Mitte unustada vahepeal hüdroõli lisada. · Pidurivõimendi kontrollist: seisva mootoriga vajutada mitu korda pedaali, rõhk sellega välja lasta, jätta jalg pedaalile ja käivitada mootor, veenduda, et pedaal vajub selle käigus veidi enam põranda suunas. Võimendi tihedust saab kontrollida,
Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, millega kanalis B jälle rõhk hakkab tõusma. Rõhupiiraja sõltuvalt auto aeglustusest joonis vihikus ka see on mehaaniline rõhupiiraja mis annab tugevamal pidurdamisel tagaratastele väiksema rõhujõu. Auto nõrgemal pidurdamisel kuul oa pesas ei liigu ja kogu peasilindrist tulev pidurivedeliku rõhk antakse edasi ka tagaratastele. Tugevamal pidurdamisel paiskub kuul kolvi kanali ette ja takistab rõhu edasikandumist kanalisse F ja sealt tagaratastele. Suure rõhkude erinevuse korral kanalites B ja E lükkab suurem pidurivedeliku rõhk kolbi H ülespoole, kuul vabaneb ja lisaõhk pääseb kanalisse F. Rõhupiiraja sõltuvalt auto koormusest Paljudel autoudelitsel on tagaratastele antav pidruivedeliku rõhk apandud sõltuma auto koormatusest
seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder
..1,0 sek. Kui kiirus on 50 km/h läbib auto sellise reageerimiseaja jooksul umbes 13,5 . . . 14,5 meetrit. 50 60 = 0,83 km/h = 830 m/min 830 60 =13,8 m/sek (S.A.) Pidurite ehitus Sõiduautodel kasutatakse vedelikajamiga pidurisüsteemi. Pidurite tõhusust suurendatakse pidurivõimendiga. Pidurivõimendi rakendub tööle rõhkude vahe tekkimisel vaakumkambris . Piduri süsteem koosneb : piduripedaalist; pidurivõimendist; peasilindrist; piduritorudest; pidurivoolikutest; töösiliiidritest; piduriklotsidest. Sõiduauto pidureid võib olla kahte tüüpi: - trummelpidurid - ketaspidurid Ketaspidurid on tõhusamad , kui trummelpidurid . Kaasaegsetel autodel on kasutusel nn. ABS-pidurid . See süsteem väldib rataste blokeerumist ja on eriti efektiivne libeda teekatte korral. Kontroll: 10 . . .15 km/h järsul pidurdamisel peavad rattad blokeeruma .
tekitab peasilinder rõhu, Mõlemad klapid, nii sulge- ümberlülitusklapp sulgub kui ka sisselaskeklapp ja rõhk kandub läbi avatud on pingestamata sulgeklapi ning sisselaskeklapi Pidurdamine toimub nagu rattasilindrisse ABS piduritega autol vältimine rõhu suurendamine EDS- süsteemis Pingestatakse rõhupiirdeklapiga varustatud sulgeklapp ja see sulgub. Hüdropump pumpab pidurivedelikku peasilindrist kaapiva ratta silindrisse ning ratas pidurdub Rõhupiirdeklapp kaitseb rõhu liigse suurenemise eest Vedava ratta kaapimise vältimine rõhu hoidmine EDS-süsteemis Kaapingu vähenemisest saab ABS/EDS- juhtplokk teada ratta pöörlemissageduse anduritelt Edasise rõhu suurendamise vältimiseks lülitatakse kõigepealt välja hüdropump Seejärel suletakse sisselaskeklapp ja pidurdusjõud hoitakse muutumatuna Vedava ratta kaapimise
Pumpa tööle ei rakendata! 3. EDS - Diferentsiaali lukustus Kuna libedal teel auto liikumahakkamisel, kui rattad hakkavad kaapima, tavaliselt pidurit ei vajutata, siis on EDS-i töölerakendamiseks vaja eraldi, rõhku tekitavat pumpa. EDS aitab libedal teel alustada liikumist. Sõidu alustamisel pidurdatakse kaapivat ratast ja pöördemoment siirdatakse läbi diferentsiaali teisele rattale. www.hmv-systems.fi EDS tööpõhimõte Piduripedaalile vajutamisel kandub rõhk peasilindrist hüdraulilisele ümberlülitusklapile ja klapp sulgub. Samal ajal kandub rõhk ka läbi avatud eraldusklapi ja pealevooluklapi rattapiduritesse. Pealevooluklapp on normaalolukorras, kui vool mähist ei läbi, avatud ja äravooluklapp suletud. Rõhu suurendamine Ühe vedava ratta kaapimisel sulgeb juhtplokk eraldusklapi ja käivitab pumba. Pump hakkab pumpama pidurivedelikku rattapidurisse. Ratast pidurdatakse kuni kaapimise vähenemiseni. Rõhu hõoidmine
süsteem, esitletud 1950-ndatel ja see on endiselt kasutusel mõnel lennukimudelil. Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas on kinnitatud trumliga, mis veereb samal kiirusel kui ratas. Normaalse pidurduse korral trummel ja hooratas tiirlevad samal kiirusel, kui ratas aeglustub äkitselt, teeb trummel sama, jättes hooratta kiiremini tiirlema. See põhjustab klapi avanemist, lubades väikese koguse pidurivedeliku läbida peasilindrist kohalikku mahutisse, vähendades survet silindris ja vabastades piduri. Trumli ja hooratta kasutavus on ainult siis, kui ratas on pöördel. Testimisel märgati pidurdusefektiivsuse paranemist kuni 30%, sest piloodid rakendasid järsult pidurid, kuid ei tõstnud aeglaselt pidurdussurvet, leidmaks libisemispunkti. Täiendav kasu oli veel selles, et rehvid ei kulunud nii kiirelt ja ei läinud enam põlema, mis tekitas rehvide plahvatust. 1958
on pingestamata. Pidurdamine toimub nagu ABS piduritega autol. 9 ProDiags Vedeva ratta kaapimise (läbilibisemise) vältimine Rõhu suurendamine EDS- süsteemis: Pingestatakse rõhupiirdeklapiga varustatud sulgeklapp ja see sulgub. Hüdropump pumpab pidurivedelikku peasilindrist kaapiva ratta silindrisse ning ratast pidurdatakse nüüd tugevamini. Rõhupiirdeklapp kaitseb rõhu liigse suurenemise eest. Rõhu hoidmine EDS- süsteemis: Kaapingu vähenemisest saab ABS/EDS- juhtplokk teada ratta pöörlemissageduseanduritelt. Edasise rõhu suurendamise vältimiseks lülitatakse kõigepealt välja hüdropump. Seejärel suletakse sisselaskeklapp ja pidurdusjõud hoitakse muutumatuna.
(2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2)
See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Joonis 16:Siduri mehhaaniline ajam Hüdrauliline ajam Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Joonis 17:Siduri hüdrauliline ajam. 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4. siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6. õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9. tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12. ühendusstutser.
ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2)
annaabi.ee 
