AJALUGU. EESTI KESKAEG(67-90) 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu. 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5
Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. · Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotööst vabad. · Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. · Kolmeväljasüsteem - põllu üks osa puhkas, kaks kandsid vilja. · Rõivastustüli- kirikuelu ümberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomhärra senine ordumantliga sarnanev rüü mustaga. Ordu avaldas protesti. · raad- linna võimuorgan, magistraat. · Bürgermeister - raadi juhatus. · Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga · Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. · Suurgild - jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon.
yksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. M6isas pidid nad tootama yks jalap2ev n2dalas. Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotoost vabad. Maavabad talupojad - omasid l22nikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, kyll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui s6jaseisukord peaks olema. Kolmev2ljasysteem p6llu yks osa puhkas, kaks kandsid vilja. R6ivastustyli- kirikuelu ymberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomh2rra senine ordumantliga sarnanev ryy mustaga. Ordu avaldas protesti. raad- linna v6imuorgan, magistraat. Byrgermeister - raadi juhatus. Syndik - jurist, kes tundis h2sti seadust ning oli t2htsuselt sarnane byrgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Suurgild j6ukamate kaupmeeste yhendus. Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon. Kameti gild - Tallinna k2sitooliste selts, kuhu kuulusid sakslased.
Kui Eesti 13.saj ristiusustati, siis kristlik organisatsioon oli juba olemas ja Eestis polnud midagi vaja välja mõelda: kõik oli juba olemas. Valitses paavst, kellele allusid: 1. Peapiiskopid: Riia ja Lundi (Põhja-Eestis) ja need jagunesid omakorda... Riia: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa; Lundi: Tallinna 2. Osadel piiskoppidel oli lisaks vaimulikule võimule ka ilmalik võim. Ühtlasi ka maahärradeks olid piiskopid Saare-Lääne piiskopkonnas, Riia peapiiskopkonnas, Tartu piiskopkonnas ja Kuramaa piiskopkonnas. Ainult Tallinna piiskopil ilmalikku võimu polnud, sest esialgu oli seal ilmalik võim Taani kuningal ja hiljem ordul. 3. Kõik piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, eesotsas preestriga, mis allusid piiskopile. Tähtsaim ehitis oli toomkirik, mida juhtis piiskop. See koosnes toomkapiitlist (nõuandev organ, mis tegutses
Euroopas leiutas selle Johann Gutenberg. Tähti valmistas metallide sulamist ning leiutas ka trükivärvi. Tähed kinnitas esialgu oliiviõlipressi külge. 1456. ilmus tema trükitud Piibel esimene trükitud raamat Euroopas. · Trükikunsti leiutamisel saadi avaldada valitseja teadaandeid, reformaatika liikumiste ideid, trükiti mängukaarte, paberraha jne. 1599.-1966.aastal Paavsti keelatud raamatute indeks · Johann Gutenberg suri vausena, elades Mainzi peapiiskopkonnas, ksut sai väiekst pensioni ning teatud koguses veini ja vilja. LEONARDO DA VINCI · Maalikunst, skulptuur, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija. Projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi jpm, tundis huvi geoloogia, astronoomia jmt ala vastu. Uuris laipu, muu hulgas vereringet ja südant, tegi siseorganitest jooniseid. · ,,Vitriuviuse mees"; ,,Mona Lisa", ,,Püha Õhtusöömaaeg" 23. ROMAANI JA GOOTI KUNST · 10.saj romaani stiil
Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520.aastate algul. Sellele aitavad kaasa tihedad kontaktid põhja-saksa hansalinnadega. Liivimaa piiskopid: inimestele tuleb teatavaks teha Lutherit hukkamõistva bulla sisu. Luterlus hakkas kiiresti levima riias. 1524 sõlmisid Riia, Tartu ja tallinn kokkuleppe evangeelse õpetuse toetamiseks. Leppega liitus Saare-lääne piiskopkonna vasalkond. Tartu piiskopkonna vasallid ja Harju-viru rüütelkond jäid pooldama katoliiklust. Riia peapiiskopkonnas leidis uus õpetus kiiresti toetuse, ning ka kuramaa vasallide seas. -Pildirüüsted 1524-5 Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Inimesed valgusid linnadesse, ning Luterliku kihutustöö tulemusel toimusid Riia, Tallinnas, Tartus, Uus-Pärnus nn pildirüüsted, kus linlased röövisid ja rüüstasid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. Pildirüüstete järel hakkas raad kirikuelu ümber korraldama. Raad võttis kiriku varad
Harjumaa sai vallutatud 1224. aastal riialaste poolt. Samuti vallutati ära Tartu ja Otepää. Piiskop Alberti ja mõõgavendade juhitud sissetung Saaremaale 1227. aastal, mis oli viimane Eesti maakond. Nüüdseks kogu Eesti- ja Liivimaa olid langenud. 6. Baltikumi ristisõja koht Eesti ja Euroopa ajaloos: Ristisõdijate päritolu (sotsiaalne ja geograafiline)- Ristisõdijad olid pärit mittevabade rüütlite kihist, kes teenisid Bremeni peapiiskopkonnas ministeriaalidena. Enamus pärines Buxhoevedeni aadlisuguvõsast. Tuntuim suguvõsa liige oli Riia piiskop Albert, tema vend Theoderich ja Hermann (Tartu piiskop). Orduvendadest vaid üksikud pärinesid Liivimaalt. Geograafiline päritolu: Mõõgavendadest enamik oli alamsaksa päritolu. Nad tulid Liivimaale, Vestfaalist ja Põhja-Hessenist. 16. sajandil kõik ordu liikmed on pärit Vestfaalist. Riia piiskop Albert kutsus rüütleid ja vaimulikke Vestfaalist ja Hessenist
Viimasena alistusid saarlased 1325.aastal. Järgmisel aastal müüs võlakoorma all ägav Taani kuningas Eestimaa ordule. - Liivimaa nägi välja järgmine: suurimad alad kuulusdi Saksa Ordule, järgnes Riia peapiiskop ja siis juba Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. - Kolonisaatorid sattusid tihipeale omavhael konflikti, eriti piiskopid ja linnad orduga. Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti.
piiskopkonna territooriumile. Eesmärgiks Tartu hõivamine, kuid otseselt Tartut piirama ei asutud. Tartusse olid venelased ehitanud uusi kindlustusi ja tugevdanud linnamüüri. 13.oktoobril hõivatakse Rõngu ja novembri alguses kohtuvad orduväed keskmise suurusega vene väeüksusega Tõravere all, Tõravere lahing 7.november. Orduväed võidavad. Orduväed hakkavad rüüstama. Venelased alustavad karistusretke Riia peapiiskopkonnas, Põhja-Lätis. Peamiselt tegeletakse riisumise-rüüstamisega, lisaks metsikused. Lahing Tirzas, peapiiskopi väed saavad lüüa. Venelased jõuavad Riia alla, põletavad maha Riia eeslinnad, aga linna piiramist ette ei võeta. Vaherahu pooleks aastaks. Liivimaalased pöördusid Saksa-Rooma keisri poole. Riigipäevadel arutati Liivimaa olukorda. Otsustati anda rahalist abi, aga reaalselt seda raha Liivimaal ei nähta. Keiser kehtestas relvastuse saatmise keelu Venemaale
Nagu Gregorius IX oma kirjas 19. II. 1236 oma saadikule Willem'ile seletab, ei võivat lubada, et usklikke (Christi fideles) rõhuvad paganad, kes on alles paganuse eksituses kinni. Usklikke tuleb nende eest võimsasti kaitsta, et neid mitte ainult ei saaks sundida ise tõeteelt kõrvale kalduma, vaid et nad, ise usus kindlasti juurdunud, teistele võiksid pöördumist mõjuvalt soovitada (U. B. 144). Seesama paavst käsib 14. XII. 1240 Lundi peapiiskopkonnas ristisõda kuulutada, et kaitsta, kes (Taani) Eestimaa osades on ristiusule pöördunud (ad fidem Christiani nominis sunt conversi) ja kes usklikkudelt abi paluvad, kuna neid mitut moodi tülitavad ümbritsevad barbarid (a barbaris circumstantibus multipliciter molestentur), kes on väärjumalate teenijad suguvõsad ja pomiseja rahvas (gentes idolatres et populum murmurantem, U. B. 167). Umbes samuti räägib paavst Innocentius IV kirjas 20. II. 1245, tähendades, et Eestimaa osades
annaabi.ee 
