Teod Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud
.......4 Sigimine ja Areng....................................5 Toitumine..............................................5 Teod aiapidajate õudus unenägu..................6 Kasutatud kirjandus...................................7 2 Tigude ehitus Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest
Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Ehitus Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas asetsevad lõugkobijad, mis täidavad kompimiselundite aset ning testivad lõhnu ja maitseid. Isastel on lõpulülid muutunud paaritumiselundeiks, millega sperma kantakse emase suguavasse.Esijalad: Mõeldud saagi haaramiseks. Eluea pikkus on enamikul väikestel liikidel aasta, suurtel liikidel kuni kolm aastat. Elupaik Nende värvus ei ole silmapaistev ja neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras,
Iseseisev töö Tartu 2014 HERPES ZOSTER EHK VÖÖTOHATIS Haigustekitajaks on Varicella Zoster e. tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsineeri.ee). Tuulerõuged levivad piiskankkusena. Tuulerõugete viirus säilib spinaalganglionites ja kraniaalnärvide ganglionites ning võib reaktiveeruda vanematel inimestel ja patsientidel, kellel on rakulise immuunsuse
Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale. Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on tüübilt lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist. 2. Toitumine Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult ja enamik on röövtoidulised, kes kütivad väiksemaid selgrootuid. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu. Praktiliselt kõik ämblikud on loomtoidulised kiskjad
Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest. Igas lülis on hermafrodiitsed suguelundid. Tagumistes lülides on munad. Ühes paelussi kehalülis on ligikaudu 80000 muna. Päevas eraldub paelussi keha viimastest lülidest umbes 8 lüli. Nendes kaheksas lülis on valminud munad. Munad pääsevad peremehe organismist välja väljaheidetega
ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne. Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Hingamiseks võtab kala vee suhu ja surub selle lõpusekaane avanedes lõpuste vahelt välja. Vees olev hapnik
ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja tootmine ja kõik energia mis saadakse hajub soojusena siseküte nt taliuinakust virguvad imetajad kehatemperatuuri tõstmiseks. Inimestel on pruunrasvkude põhiliselt imikutel siseelundite juures ja peapiirkonnas. b) ehituslik struktuur - funktsiooni täidab kehas olev rasvkude. Valdavalt on rasvaga täidetud. Normaalset ehituslikku funktsiooni täidab nahaalune rasvkude, eriti naistel. Ebanormaalne funktsioon rasvkoe rasvumine. Meestel ülakeha, naistel alakeha tüüpi rasvumine. c) varuaine- taimedel õlirikkad seemned ja viljad. Päevalill, lina. Pähklid, oliivid. Loomadel varuainelist funksiooni täidab kõhuõõnde ja kehakatete alla kogunev rasv.
–Soolade imendumine korvatakse aktiivse NaCl ja vee eritamisega. 12. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgrootutel) Endokriinne süsteem selgrootutel •Ainuõõsed: (hüdra) rakud eritavad aineid, mis osalevad reproduktsioonil, kasvul ja regenereerumisel •Lameussid: Aine, mis osaleb regeneratsioonil, esinevad ka hormoonid, mis osalevad osmootsel ja ioonsel regulatsioonil, aga samuti paljunemisel •Ümarussid:Paljud parasiidid, esineb neuroendokriinne eritussüsteem (ganglion peapiirkonnas), mille abil kohanevad perioodiliselt muutuva keskkonnaga •Rõngussid: Hulk-, väheharjasussid ja kaanid omavad juba keerukamat ajusüsteemi, suhteliselt hästi arenenud tsirkulatsioonisüsteem ja ka aju sisaldab suhteliselt palju neurosekretoorseid neuroneid. 13. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgroogsetel) Hormoonid eritatakse vereringesse ja sealt kantakse toimekohtadesse. Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad.
Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on reguleerida looma elundite tööd. Teiseks ülesandeks on vastu võtta ümbritsevast keskkonnast tulevat informatsiooni. Närvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju. See asetseb koljuõõnes, kus seda kaitsevad koljuluud. Peaajuga ühenduses olev seljaaju paikneb selgrooõõnsuses- selgrookanalis. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid asuvad peapiirkonnas, maitset tunneb kala nii suu kui keha pinnaga. Kalad kuulevad hästi. Kuna kuulmiselundid asuvad koljus, pole neid kehapinnal näha. Kompimismeele rakkude kogumikud paiknevad kogu keha pinnal. Vees orienteeruda aitab ka küljejoon. Silmad asetsevad üldjuhul pea külgedel ning see tagab kaladele laia nägemisvälja. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on 1 m. Silma võrkkestas asetsevad kolvikesed ja kepikesed annavad hea värvide eristamisvõime
· Kliinilised tunnused on väga varieeruvad ja sõltuvad linnuliigist, vanusest, east, soost, kaasnevatest nakkustest, viirusest, keskkonna tingimustest jne. Lindude gripi puhul võivad kahjustuda hingamiselundid, seedetrakt, suguelundid ja närvisüsteem. Sageli tekib äkksurm ilma kliiniliste tunnusteta. · Kergematel juhtudel halveneb lindudel isu ja aktiivsus, munatoodang langeb, munad on pehme koorega ja deformeerunud. Haigust iseloomustavad tursed peapiirkonnas, silmade ümber, harjal ja lokutitel ning tekib harja ja lokutite hüpereemia. Hingamiselundite kahjustuse korral tekib aevastamine, nõrevool ninakäikudest ja pisaratevool silmast. Närvisüsteemi kahjustusi iseloomustavad koordinatsioonihäired. Sageli tekib kõhulahtisus. Kergema haigusvormi korral domineerivad hingamiselundite kahjustused. Üksikjuhtudel võib haigus kulgeda varjatult. · pea ja kaela turse · limaskestade tsüanoos
veritsuse ja suure suremusega. Viirusel on 9 serotüüpi. Üheahelaline RNA-viirus. Ümbrise proteiinid: hemaglutiniin, neuraminidaas, fusiooniproteiin (raku membraanid lagunevad, tekib polünukleitiidne hiidrakk ehk süntsüütium). Jaguneb patogeensuse astme järgi: velogeensed tüved ehk kõige viruletsemad – mao- sooletraktivorm: kesknärvisüsteemi kahjustused, levivad kiiresti, isutus, depressioon, kõhulahtisus, tursed peapiirkonnas, hele ja rohekas väljaheide, kurnatus, lamama jäämine, hiljem tekivad närvinähud, kõrge suremus; - neurotroopne vorm: respiratoorne haigestumine, hingamisvaevused, pea tremor, tiibade ja jalgade paralüüs, tortikollis ehk kõõrkaelsus; mesogeensed tüved ehk mõõdukad – kesknärvisüsteemi kahjustused, depressioon, kaalu langus, loidus, muna kvaliteedi langus, respiratoorhaigused, köha, hingeldamist ei teki,
isikus/situatsioonis) Epiduraalne hematoom – verevalum väljapool aju kõvakelmet Ajuvapustus – ajuvigastus mööduva teadvusetusega ilma makroskoopiliselt nähtavate muudatusteta ajukoes Ajupõrutus – ajuvigastus nähtava vigastusega (turse, verejooksud) Kooma – sügav teadvusetus, võimalik et koos vegetatiivsete häiretega (hingamise ja vereringe kahjustus) Ajutrauma – peavigastus, mille korral on vigastatud aju Koljuluumurd – luumurd pea piirkonnas Peapõrutus – põrutus peapiirkonnas, ilma aju mõjutamata Subduraalne hematoom – verejooks aju kõvakelme ja aju vahele Näidisjuhtum Pereliikmed kutsusid kiirabi 57-aastasele mehele, kes on eelmisel ööl tulnud välismaalt puhkusereisilt. Nüüd on tal kõhulahtisus ja ükski vedelik sees ei püsi. Meditsiiniliselt informeeritud pereliikmed soovivad, et ta saaks infusioonravi, kuid perearst pole hetkel kättesaadav. Pereliikmed ei usalda lasta patsiendil ise oma autoga haiglasse sõita. Omaksed 480
annaabi.ee 
