ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama pealtvaatamine, üles tõusma ülestõusmine, jalga laskma jalgalaskmine, kõrvuti seisma kõrvuti seismine, pead murdma peamurdmine, vägikaigast vedama lahku: pealt vaatama pealtvaatamine, üles tõusma ülestõusmine, jalga laskma jalgalaskmine, kõrvuti seisma kõrvuti seismine, pead murdma peamurdmine, vägikaigast vedama vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli : 1. Olla ühendverbi osa määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma vastu seismine uuenduste vastu vägikaika vedamine
· mata-vorm korda+seadmata paberid 4. Kui täiendil on omakorda laiend, kirjuta lahku Homme ette võetav töö, kiiresti vastu võetud otsus 5. Ühend- või väljendverbi ma-/da- vormid lahku Ette lugema, välja vaadata, üle lugeda, pähe õppida, alla hindama 6. Teonimi (mine- vorm) ja tegijanimi (ja- vorm) kirjutatakse kokku Välja ültema=väljaütlemine Pead murdma=peamurdmine Pealt vaatama=pealtvaataja Ette kandma=ettekandja 7. Olema abiverbiga seotud nud- /tud- /mata- vormid lahku · Nud- kesksõna laev on sinna saabunud · Tud- kesksõna raamat on läbi loetud · Mata- vorm luuletus on pähe õppimata UNIVERSAALNE REEGEL KAHTLEMISE KORRAL KIRJUTA LAHKU !!! :)
sõnade osad jalga laskma, pead murdma -v, -dav(-tav), -nud, -v, -dav(-tav), -nud mahamurdunud puu, halvaks pandav -tud(-dud), mata-vorm -dud(-tud), mata-vorm komme, asetleidnud sündmus, täiendi või öeldistäitena täiendi või öeldistäitena vastuvõtmata töö, äraminev külaline mine- ja ja-liitelised altvedamine, arusaamine, peamurdmine, tuletised ühend- ning ettevõtja, päheõppija väljendtegusõnadest kui ÜTS määrsõnalisele piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi osale eelneb laiend sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, bussile peale langenud puu, emale vastu jooksev laps
2. Liitverbi osissõnad kirjutatakse kõigis vormides alati KOKKU. on sajakordistanud, salalukustasin, hädavaletasin, taandarenenud, kooskõlastatakse 3. Ühendverbidesse kuuluv määr- või käändsõna kirjutatakse verbist LAHKU (lahkukirjutamine on alati õige). pähe õppimas, on pähe õppimata, pähe õppimata luuletus, olevat tähele pannud, silmas pidades 4. KOKKU kirjutatakse ühendverbidest moodustatud teo- ja tegijanimed. päheõppimine (aga pähe õppima) pealtvaataja, peamurdmine (aga vette kukkumine) äraminemine (teatrisse minemine)
töö-vastu võtmata töö - Märkus:Kui ühendtegus. määrsõnalisele osael eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist:trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, aknast välja visatud müts - Märkus:Ühend-ja väljendtegusõnades mood. käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega:allakirjutamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine - Ühend-ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnadühendid kirjutatakse lahku:ammu tuntud lood, vähe kasutatud õmblusmasin, raskesti jälgitav tekst. Kokku kirjutatakse ainult harvad juhud, kui on moodustunud iseseisev omadussõna:paljutõotav algus, väheminev kaup, teretulnud külaline. MUUTUMATUTE SÕNADE KLK • Määrsõnade üldreegel:Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku:väga hea, üsna tugev, kuskil ees, niisama hästi
panemata paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto. Märkus 2. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine, vastuvõtja, ettekandja, pealtvaataja, päheõppija, ettevalmistus, allakriipsutus, sissepääs, arusaam, juuresolek, tähelepanu, vastuvõtlik, kokkupandult, lugupidavalt, rahulolematu, väljapaistev teadlane, silmapaistev kunstnik; Kokku kirjutatakse ainult harvad juhud, kui on moodustunud iseseisev omadussõna, nt paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev kaup, ennastsalgav töö, teretulnud külaline.
Vale: Ta on töödanud sel alal pikki aastaid. Õige: Abi taotletakse viimases hädas. Vale: Abi taodeldakse viimases hädas. - Jälgi ülivõrde moodustamise reegleid: kunagi ei ole koos kõige- ja i-ülivõrre. Õige: Ta on oma ala parim/ Ta on oma ala kõige parem. Vale: Ta on oma ala kõige parim. Kokku- ja lahkukirjutamine - ühend ja väljendverbide vormid kirjutatakse lahku, välja arvatud teo- ja tegijanimed: väljaütlemine, peamurdmine. V-, tav- ja nud-, tud- kesksõnad täiendina (missugune?) võib kirjutada kokku või lahku. Ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad kirjutatakse harilikult kokku: allakirjutus, juuresolek. - Võrdle: teisel pool tagapool, igalt poolt seestpoolt, osade kaupa osakaupa, kaks tuhat musttuhat, veel kord veelkordne, minu meelest
Vale: Ta on töödanud sel alal pikki aastaid. Õige: Abi taotletakse viimases hädas. Vale: Abi taodeldakse viimases hädas. - Jälgi ülivõrde moodustamise reegleid: kunagi ei ole koos kõige- ja i-ülivõrre. Õige: Ta on oma ala parim/ Ta on oma ala kõige parem. Vale: Ta on oma ala kõige parim. Kokku- ja lahkukirjutamine - ühend ja väljendverbide vormid kirjutatakse lahku, välja arvatud teo- ja tegijanimed: väljaütlemine, peamurdmine. V-, tav- ja nud-, tud- kesksõnad täiendina (missugune?) võib kirjutada kokku või lahku. Ühend- ja väljendverbidest moodustatud käänd- ja määrsõnad kirjutatakse harilikult kokku: allakirjutus, juuresolek. - Võrdle: teisel pool tagapool, igalt poolt seestpoolt, osade kaupa osakaupa, kaks tuhat musttuhat, veel kord veelkordne, minu meelest
paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto. Märkus 2. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine, vastuvõtja, ettekandja, pealtvaataja, päheõppija, ettevalmistus, allakriipsutus, sissepääs, arusaam, juuresolek, tähelepanu, vastuvõtlik, kokkupandult, lugupidavalt, rahulolematu, väljapaistev teadlane, silmapaistev kunstnik, piletist ilmajäämine, dokumentidele allakirjutamine, majast möödakäijad. ÜHENDTEGUSÕNA (ühendverb) LIITTEGUSÕNA (liitverb) Tavaliselt kirjutame tegusõna tema ees olevast sõnast lahku: Nt
36 emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto. Märkus 2. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine, arusaamine, peamurdmine, rahu jaluleseadmine, vastuvõtja, ettekandja, pealtvaataja, päheõppija, ettevalmistus, allakriipsutus, sissepääs, arusaam, juuresolek, tähelepanu, vastuvõtlik, kokkupandult, lugupidavalt, rahulolematu, väljapaistev teadlane, silmapaistev kunstnik; piletist ilmajäämine, dokumentidele allakirjutamine, majast möödakäijad. Ühend- ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse lahku
annaabi.ee 
