taandamiskeskmes rakendatud n jõust ja n jõupaarist. Liites jõud omavahel ja jõupaaride momendid omavahel, saame tulemuseks ühe jõu ja ühe momendi. Jõudu Fo=F1 nimetatakse jõusüsteemi peavektoriks ja momenti Mo=Mo(F1) jõusüsteemi peamomendiks. Seda tulemust tuntakse staatika põhiteoreemina: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. Peavektori ja peamomendi arvutamine: Fox=F1x, Mox=(yiF1z-z1F1y) ; Foy=F1y, Moy=(ziF1x-x1F1z) ; Foz=F1z, Moz=(xiF1y-y1F1x). Resultant üks ja ainus süsteemiga ekvivalentne jõud, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel. Igal jõusüsteemil resultanti pole. Peavektor taandamiskeskmesse ülekantud jõudude geomeetriline summa. Varignoni teoreem Jõusüsteemi peamomendi arvutamiseks. Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi
Märkus: kui kinnistelg ei läbi masskeset, siis tuleb seda juhtumit vaadelda kui üldist tasapinnalist liikumist. Siis on tegemist juhtumiga kolm ja kehale tuleb rakendada ka inertsjõudude peavektori (vaata järgmist juhtumit). 3) kui keha teostab üldist tasapinnalist liikumist, või pöörleb ümber kinnistelje mis ei läbi masskeset, siis rakendame nii inertsjõudude peavektori kui ka peamomendi. 3a) kui taandame keha osakeste inertsjõudude süsteemi masskeskmesse C: inertsjõudude peavektor, mis rakendatakse keha masskeskmesse C, on = -m a C (C1) inertsjõudude peamoment on
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N
Lõikemeetod: = detaili (või konstruktsiooni) jaotamisega osadeks käsitletakse (ka nn. sidemetest sisejõudusid välisjõududena ning nad määratakse vabastamise printsiip) tasakaalutingimustest Teoreetilisest Iga jõusüsteemi saab esitada peavektori ja mehaanikast: peamomendi kaudu Sisejõudude peavektorit ja peamomenti Sisejõu projektsioonid kesk-peateljestikus kirjeldatakse projektsioonidena keskpeateljestikus (Joon. 7.1), mis on määratud sisepinna keskpeateljestiku (yz- Sisepind teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ekstsentrilise pikke korral? ANALÜÜS 8.10. Mis on ristlõike tuum? 7.1. Mis on detaili tööseisund? 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja ühemärgiline (lisaks pikkele)? peamomendi kõik võimalikud 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke projektsioonid kesk-peateljestikus! nulljoon ristlõikepinda? 7.3. Mis on liht-tööseisund? 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke 7.4. Mis on liit-tööseisund? tugevustingimus! 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? 8.14
See lisatakse (mõeldakse juurde) kehale tegelikele jõududele tasakaaluks 138. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? kasutatakse ainult sellepärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetoditega (formaalselt on ju jõud tasakaalus ja seega on tegemist tõepoolest staatika ülesandega). 139. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel erijuhul (a) translatoorne- ; b)pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; c)tasapinnaline liikumine ). 140. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. Inertsjõudude peavektor on moodulilt võrdne süsteemi kogumassi ja masskeskme kiirenduse korrutisega, suunatud on ta vastupidiselt masskeskme kiirendusega. (liikumishulk) 141. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. a. tsentri o suhtes
d 2x Fjx = - mi 2 i = - mi aix ... (a) dt d 2 yi Fjy = - mi 2 = - mi aiy ... (b) dt Tasapinnalises käsitluses on Fiz = 0 . Koordinaatide alguse suhtes arvutatud inertsjõudude peamomendi M j projektsioonid M jx = -Zi Fjiy = mi zi aiy ... (c ) M jy = Zi Fjix = -mi zi aix ... (d) M jz = xi Fjiy - yi Fjix = -(mi xi aiy - mi yi aix ) ... (e) Kuna d 2 xi dx aix = 2 + 1 i 2 ... (f) 1
d'Alembert'i jõud on fiktiivne jõud, sest ta ei vasta jõu definitsioonile. 314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Peavektor: = - MaC (vektori märgid pealt puudu) Peamoment: M cz = -I cz z 316. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. 317. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. M cz = -I cz z 318
d'Alembert'i jõud on fiktiivne jõud, sest ta ei vasta jõu definitsioonile. 314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Peavektor: = - MaC (vektori märgid pealt puudu) Peamoment: M cz = -I cz z 316. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. 317. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. M cz = -I cz z 318
Inertsjõud on fiktiivsed jõud, mis tähendab, et need pole tegelikult masspunktile rakendatud ja need ei vasta jõu definitsioonile. 333. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? See pole sisuline, vaid formaalne printsiip, seda kasutatakse vaid selleks et saaks dünaamika ülesandeid lahendada staatika võrrandite ja teoreemidega. 334. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Translatoosel liikumise korral = -Mac ; M c = 0 Pöörlemisel ümber kinnistelje, mis läbib masskeset = 0; M o = -I c Tasapinnalisel liikumisel = -Mac ; M c = -I z 335
annaabi.ee 
