• Saaja kasutab saatja avalikku võtit, dekrüpteerimaks saatja saadetud R-i. Kui dekrüptitud R vastab algsele, on saatja autenditud. Selle ap töökindlus sõltub avalike võtmete jagamisest. Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas (kui saaja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale). Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt. (man-in-the-middle attack, bucket-brigade attack). 59. Digitaalallkiri A digital signature is a cryptographic technique to indicate the owner or creator of a document, or to signify one's agreement with a document's content.
Turvalisus võrgus tähendab seda, et ainult saatja ja identifitseeritud saatja peaksid "mõistma" teate sisu. Selleks saatja krüpteerib ja vastuvõtja dekrüpteerib teate. Autentimise eesmärk on saatja ja vastuvõtja omavaheline kinnitus, et tegemist on õigete inimestega (masinatega). Nii saatja kui vastuvõtja soovivad kindlustada, et teadet ei ole modifitseeritud saatmise ajal ega selle järel. Interneti turvalisuse ohud: Pakettide pealtkuulamiseks on kaks võimalust: pealtkuulaja istub liinipeal või pealtkuulaja asub võrgusõlmes. Kuikeegi saab kätte võrgust võõrad paketid, on tal võimalik sealt kõike lugeda, ka paroole (ntx pop3 ja telneti puhul liiguvad paketid üle võrgu krüpteerimata kujul). Võimalik on ka pakettide saatmine nii, et paketi päises on teine IP aadress kui saatjal tegelikult, sel juhul vastuvõtja määrab saatjaks vale arvuti, mis võimaldab ühel arvutil teeselda, et ta on teine.
Turvalisus võrgus tähendab seda, et ainult saatja ja identifitseeritud saatja peaksid "mõistma" teate sisu. Selleks saatja krüpteerib ja vastuvõtja dekrüpteerib teate. Autentimise eesmärk on saatja ja vastuvõtja omavaheline kinnitus, et tegemist on õigete inimestega (masinatega). Nii saatja kui vastuvõtja soovivad kindlustada, et teadet ei ole modifitseeritud saatmise ajal ega selle järel. Interneti turvalisuse ohud: Pakettide pealtkuulamiseks on kaks võimalust: pealtkuulaja istub liinipeal või pealtkuulaja asub võrgusõlmes. Kuikeegi saab kätte võrgust võõrad paketid, on tal võimalik sealt kõike lugeda, ka paroole (ntx pop3 ja telneti puhul liiguvad paketid üle võrgu krüpteerimata kujul). Võimalik on ka pakettide saatmine nii, et paketi päises on teine IP aadress kui saatjal tegelikult, sel juhul vastuvõtja määrab saatjaks vale arvuti, mis võimaldab ühel arvutil teeselda, et ta on teine.
Turvalisus võrgus tähendab seda, et ainult saatja ja identifitseeritud saatja peaksid "mõistma" teate sisu. Selleks saatja krüpteerib ja vastuvõtja dekrüpteerib teate. Autentimise eesmärk on saatja ja vastuvõtja omavaheline kinnitus, et tegemist on õigete inimestega (masinatega). Nii saatja kui vastuvõtja soovivad kindlustada, et teadet ei ole modifitseeritud saatmise ajal ega selle järel. Interneti turvalisuse ohud: Pakettide pealtkuulamiseks on kaks võimalust: pealtkuulaja istub liini peal või pealtkuulaja asub võrgusõlmes. Kui keegi saab kätte võrgust võõrad paketid, on tal võimalik sealt kõike lugeda, ka paroole (ntx pop3 ja telneti puhul liiguvad paketid üle võrgu krüpteerimata kujul). Võimalik on ka pakettide saatmine nii, et paketi päises on teine IP aadress kui saatjal tegelikult, sel juhul vastuvõtja määrab saatjaks vale arvuti, mis võimaldab ühel arvutil teeselda, et ta on teine.
kõigile, kellele need on mõeldud, kättesaadavad. Teod, millega sissetungija saab ebameeldivusi tekitada on: 1)eavesdropping andmete kuulamine ja salvestamine kanalis 2)Andmete muutmine, sisestamine, eemaldamine pakettides 3)Vastuvõtja teesklemine 4)Enda asendamine saatja või vastuvõtjaga võttes ühenduse üle 5)Teenuste kasutamise keelamine 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia võimaldab andmed niimoodi ära moondada, et pealtkuulaja ei saa mingisugust informatsiooni nendest andmetest. Vastuvõtja oskab moonutatud andmed viia oma esialgsele kujule. Algoritmid on need, mille abil andmed ära moonutatakse. Võtmed võetakse algoritmi sisendiks krüpteerimisel ja ka dekrüpteerimisel ning ilma nendeta poleks võimalik neid protseduure korrektselt läbi viia. Algoritm võib olla mõlemal poolel sama, aga võti peab kindlasti erinema. Hea algoritm on selline algoritm, mis sunnib kõiki võtmeid läbi proovima. Halb algoritm
troojalane: tundub nagu hea asi, ise installeerid, tegelikult on uss v viirus 8) tagauks: mingi auk on süsteemile sisse jäetud, mis alguses välja ei paista, aga hiljem võib anda kurjamitele ligipääsu sinu süsteemile 9) käomuna: kõige halvem, administraatori õigustega tarkvaratükk masinas, mis saab ise pahavara installida 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed Krüptograafia võimaldab andmed niimoodi ära moondada, et pealtkuulaja ei saa mingisugust informatsiooni nendest andmetest. Vastuvõtja oskab moonutatud andmed viia oma esialgsele kujule. Algoritmid on need, mille abil andmed ära moonutatakse. Võtmed võetakse algoritmi sisendiks krüpteerimisel ja ka dekrüpteerimisel ning ilma nendeta poleks võimalik neid protseduure korrektselt läbi viia. Algoritm võib olla mõlemal poolel sama, aga võti peab kindlasti erinema.
saajale. ·Vastuvõtja kasutab saatja avalikku võtit, dekrüpteerimaks saatja saadetud R-i. Kui dekrüptitud R vastab algsele, on saatja autenditud. Selle autentimisprotokolli töökindlus sõltub avalike võtmete jagamisest. Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas. Kui vastuvõtja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale. Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt (man-in-the-middle attack). 52. Digitaalallkiri 36 Krüptograafiline analoog käsikirjalisele allkirjale. Saatja lisab kirjale digitaalse teate, et tema on omanik/saatja
«Noh, kas vange saite?» «Meie täname õnne, et meid endid vangi ei võetud.» «Kuidas see juhtus? Jutusta ometi!» «Mis seal jutustada?» ütles Gabriel tusaselt. «Me olime ettevaatamatud, tegime liiga suurt kära, venelased ärkasid unest ja hakkasid vastu. Meie pistsime muidugi kõhe .punuma, aga nad ajasid meid kuni Viru väravani taga ja oleksid peaaegu meiega tükkis linna tunginud.» «Nonoh, siin oleks neid hoopis teistviisi vastu võetud,» kiitles üks pealtkuulaja täie Tallinna kodaniku uhkusega. «Aga kuidas võisid nemad teid taga ajada? Teid saadeti ju Lasnamäe aluse laagri vastu välja, kus tänini ratsaväge ei ole nähtud, kuna teie minu teada kõik ratsa olite. On siis venelastel nii viledad jalad, et hobustega võidu lasevad?» «See'p see meie õnnetus oligi, et sealpool keegi ratsamehi ei aimanud; nad kerkisid meie silma ees otsekui maa seest välja ja hakkasid meile tuliseid pirakaid pihta laduma.» «Hm, kentsakas lugu
Kapten oli keigarliku välimusega. Ta kaelusel ja käi-seotstel ilutsesid tolle aja väga peene moe järgi pitsid. 1 6 6 Dom Claude kuulis vaevalt, millest nad kõnelesid, nii kõvasti tuksusid veresooned ta meelekohtadel. (Armastajate vestlus on ju kaunis banaalne. Ikka see igavene «ma armastan sind». Kaunis tühipaljas ja maitsetu muusikaline fraas neile, kes ükskõikselt pealt kuulavad, eriti siis, kui see pole ehitud mingite «fiorituuridega». Ent Claude polnud sugugi ükskõikne pealtkuulaja.) «Ah, härra Phoebus,» ütles tütarlaps silmi tõstmata, «ärge põlake mind! Ma tunnen, et ma teen halba.» «Teid põlata, ilus laps!» vastas ohvitser üleoleva ja peene viisakusega. «Teid põlata, kurat võtaks, mispärast?» «Et ma siia tulin.» «Ses suhtes, mu kallis, on mul teine arvamine. Ma ei peaks teid põlgama, vaid vihkama.» Noor tütarlaps vaatas talle hirmuga otsa. «Mind vihkama? Mis ma siis teinud olen?» «Te lasksite end nõnda palju paluda.»
või sai ta ilma võõra abita aru, et oli sihtkohta jõudnud -- igatahes lähenes ta otsustavalt Aramise aknaluugile ja koputas konksus sõrmega ühepikkuste vaheaegade järel kolm korda. «Ikkagi Aramise aken,» sosistas d'Artagnan. «Ah, härra silmakirjateener! Nüüd tean ka mina, kuidas teoloogiat uuritakse.» Vaevalt olid kolm koputust kõlanud, kui avanes sisemine aken ja valgus tungis läbi luugi pragude. «Ahaa!» ütles pealtkuulaja. «Niisiis mitte ukse, vaid akna kaudu! Külalist oodati. Nüüd avaneb luuk ja daam ronib sisse. Suurepärane!» D'Artagnani suureks imestuseks aga luuk ei avanenud. Isegi tuli, mis hetkeks läbi luugi oli paistnud, kadus. Kõik vajus uuesti pimedusse. D'Artagnan mõtles, et ega sellega asi veel ei lõpe, ja jätkas pärani silmi ning kikkis kõrvu jälgimist. Ta ei eksinud: mõne hetke pärast kostis seestpoolt kaks nõrka koputust.
annaabi.ee 
