Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest selfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra. Peaaegu
Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord
11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord ; *settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ; *enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb? Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest.
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti 18.sajandil. Professor Friedrich Schmidt avaldas esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor Hendrik Bekker, kes avaldas „Ajaloolise geoloogia õpperaamatu“. Friedrich Schmidt Hendrik Bekker Struktuur Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Ehituse kompleksid Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kompleksid Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ,
Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (vastavalt 44 ja 4%) Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%) Keskosas kunagistest laguunidest arenenud sood (11%) Rannavööndis vahelduvad liivarannad (Valgerannas) kivise kamardunud moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega. Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood
Suurima levikuga settekivimid ov savikilt, liivakivi ja lubjakivi. Esineb ka põlevad settekivimeid,näiteks kivisüsi,põlevkivi. Moondekivimid on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid.Rändkivid on Eestis seotud liustike toimega.Graniidid,gneisid, lubjakivid ja dolomiidid. 9. Eesti geoloogilise ehituse põhijooned. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest koosnev aluskord, settekivimiline pealiskord,pinnakate(kruusad,liivad,savid). Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 3070 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus
moondekivimitest. E aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes P-Es 100-130 m sügavusele ning L-Es veelgi sügavamae. Pealiskord koosn eri ajastute kivimite avamusaladel. 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud. E pinnakatte mood Kvaternaari ajastul kujunenud setted. 2 6
Seal asub väga palju erinevat taimestikku. Endla looduskaitsealalt on teada 135 kaitsealust liiki (Endla looduskaitseala, 2006, lk6). Loomastik on samuti väga kirju, kuna piirkonnast on erinevat tüüpi maastikualasi. 2.1 Geoloogiline aluspõhi Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord, settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ja peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need
8 Y:6405358.7) Püsiorientiiriks on puud. (Joonis 4) Puurindes on vaher, kask, kuusk, pihlakas ja sarapuu. Loomastikust on esindatud kägu, sääsk, mardikas, tigu ja sipelgas. Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal Sügavkaeve asukohad on Tartumaal, Konguta vallas, Karijärve külas, Liisoja ja Mäe talus (naabertalu). Pealiskorraks on Kesk-Devoni ladestik (D2 br), mis koosneb liivakivist ja aleuroliidist, kuid paljandid selles piirkonnas puuduvad. Pinnakatteks on nii turvas kui ka moreenid, moreentasandikud. Piirkonnas on moreenreljeef künklik. Reljeefi kujundavad voored, moreenid ja Kagu-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikud. Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m. Lähtekivimi moodustavad turvasmullad, Kesk-
Ajaloolised tootmisviisid võib jagada kahte suurde rühma: traditsioonilised ja industriaalsed. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi: agraar-, industriaal, infoühiskond. 15. LITOSFÄÄR 15.1. Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad
Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad üksteisest omaaegsete Lumikate püsib meil olenevalt aastast ja asupaigast 30140 päeva, pikaajalise settebasseinide tektoonilise plaani, tänapäevaste lasumustingimuste ja leviku ning kivimite keskmisena 90 päeva rannikul, 100 päeva lauskmaal ja 110 päeva kõrgustikel. Keskmine iseloomu ja koostise poolest. lumikatte paksus on 3040 cm, kusjuures rannikul on lund vähem ja kõrgustikel rohkem. Pealiskorraks loetakse settekivimite kompleksi, mis katab aluskorra tugevasti Kõrgustikel koguneb iga 10 m kõrguskasvu kohta 1% lisasademeid ja õhutemperatuur on moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestatud kivimeid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt madalam kui lauskmaal seega ka sulapäevi vähem ja lumikate tüsedam. Kõige paksem on kallutatud monoklinaalse või peaaegu rõhtlasuvusega. Nad on kuhjunud maakoore
merepäästeoperatsioonide tegemise eest). Koos territooriumiga valdab Eesti ka tema kohal olevat õhuruumi ja oma maapõue. 129. Geoloogiline ehitus. Aluskord, selle ehitus ja liigestus. Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis, settekivimiline pealiskord Paleosoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad
annaabi.ee 
