Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik. Pealinnadeks Assus ja Ninive. Viimane Assüüria kuningas Assusbanipal(668-627) asutas Ninive lossis raamatukogu 20 000 savitahvliga. Ninive raamatukogust on säilinud kiilkirjas savitahvlil eepos „Gilgameš.” 612 eKr põletasid babüloonlased Ninive linna 6. 626 -539 eKr tekkis Uus-Babüloonia. Babüloonlased koos meedlastega vallutasid Ninive linna, mis oli Assüüria pealinn. 605 – 561 eKr valitses kuningas Nebukadnetsar. Pealinna Babülon ümber oli kahekordne
Palestiina, Egiptus, Hispaania, Vahemere saared ning Põhja-Aafrika. Neile oli usu levitamine ülimalt tähtis, ning nad ei kartnud lahingus surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist? Iraagist Marokoni muutus araabia keel peamiseks keeleks. Iraanis ja kesk-Aasias ei tulnud Araabia keel peale. 9. Millised kaks linna kujunesid 7.-8. sajandil kalifaadi pealinnadeks? Bagdad, Damaskus, (Kairo?) 10. Millisesse Euroopa ossa levis islam 8. sajandil? Hispaania 11. Mida tead islami õpetusest ja kommetest? Koraan on ülim tõde, seda ei tohi kahelda, Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutusi, selle teotamine tähendab jumalateotust. Mõnedel on see lausa peas. 12. Millised on islami viis nn tugisammast? Usutunnistus; Palvust; Almus; Paast: Palverännak Mekasse 13. Milline on naise roll islami ühiskonnas?
Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr. Alistasid nad Babüloni. Assüüria pealinnadeks olid Sarrukin (prg. Horsabad) ja Nininve (prg. Kujundsik) Assüüria valitsejatel olid suurimad lossid, näiteks Sargon II lossis Horsabadis oli 210 erineva suurusega ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m kõrgusel platvormil. Losside väravas seisid fantastiliste loomade ja olendite kujud (tiivulised lõvid ja härjad inimpeaga). Ehitiste seinu kaunistasid peamiselt reljeefid, seinamaale oli vähe. Põhiteemadeks oli sõda, lahingud, jaht või kuninga rituaalne heitlus lõviga
aastal. Kullapalavik meelitas Austraaliasse tuhandeid inimesi. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. 1829. ja 1859. vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911. aastal Austraaliasse uus linn Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. MAJANDUS Välismajandus Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku
1829. ja 1859. vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ning transpordi arengu. Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911. aastal Austraaliasse uus linn Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. [1] 7. Majandus Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990
õigus kaubelda ja käsitööd teha Linnaõigus senjööri poolt kinnitatud seadustik, mille järgi pidi linn oma elu korraldama Linna õhk teeb vabaks aasta otsas linnas elanud talupoeg saab isiklikult vabaks soodustas elanike juurdevoolu maalt väikelinnad jäid senjööri võimu alla, sest polnud endal võimalusi tagada turvalisust suurlinnad kuulutasid kuninga oma senjööriks (vabaneti feodaalide võimu alt), saadi pealinnadeks, saadi suurt majanduslikku kasu 3. Kaubandus talupojad oskustöölised puudusid, tõid talupojad põllumajandussaadusi linna müügiks Kaugkaubandus Veneetsia, Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega (siid, vürtsid) Euroopasse toimetamine araablastelt Bütsantsi kaubameestelt itaallastele Flandria linnad riidetootjad (lambavill Inglismaalt, Hispaaniast) kaup mitte enam jõgede kaudu vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin)
· Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve, · Loitsud seintel ja sarkofaagil sisaldasid õpetussõna, kuidas kuningad olid sõjakad ning vallutasid naabermaid(Mesopotaamia, surmariiki pääseda ja seal käituda. Süüria, Palestiina) · Matuserituaalid olid ainult jõukatele kohased. · Uus-Babüloonia 626-539 a eKr lõi end Assüüriast lahku ning sai
ortodoksse idakristluse ning araabia maailma kokkupuutepunkt. Apenniini poolsaare lõunaosa kuulus formaalselt Bütsantsile, Sitsiilia oli jagunenud moslemiriigikeste vahel. Aastatel 10711130 ühendasid normanni päritolu hertsogid Sitsiilia ja Apenniini poolsaare lõunaosa oma valitsuse alla. Sitsiilia kuningriik keskusega Palermos oli paljurahvuseline seni, kuni Friedrich II asustas moslemid ümber Lucerasse. Ka riigi kese kandus samal ajal mujale: uuteks pealinnadeks said Foggia ning Napoli. Friedrichi surmale järgnenud segaduste järel läks võim 1266 Anjou ja Provence'i hertsogile Charles'ile. Eeskätt sisserände tõttu oli kuningriik selleks ajaks peaaegu puhtalt katoliiklik. Viimased moslemid orjastati aastal 1300. 1282. aasta Sitsiilia ülestõusu (Sitsiilia õhtumissa) tulemusel eraldus Anjoude valitsuse alt Sitsiilia. Saare kuningaks valiti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Tekkinud kahe
Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Manner oli inglaste käes, kes rajasid sinna kolooniaid. 1829. ja 1859. vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. Kõikide osariikide ühendamise idee peale tuldi juba 1847. aastal. Briti parlamendi poolt tunnistati Austraalia Ühendust ning iseseisvus sai tõeliseks 1. jaanuaril 1901. aastal. Kuna ei Sydney ega Melbourne ei olnud vastuvõetavateks föderaalseteks pealinnadeks, asutati 1911. aastal Austraaliasse uus linn Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. · SKT ühe elaniku kohta 47 400 dollarit (2008 a.) · Riigieelarve: 350,3 miljardit dollarit (2008 a.) · Rahvastiku hõivatus: põllumajandus (3,4%), tööstus (26,8%), teenindus (69,8%) · Keskmine eluiga on mehel 36,6 aastat ja naisel 38,1 aastat. · Imiku suremus 4,75/1000 sünni kohta · Sündimus 12,47/1000 elaniku kohta
Väikesed linnas jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust, ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis aga olla erinev. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks, et vabaneda kohalike feodaalide ülemvõimu alt. Pariis ja London, mis olid kuninga ja tema õukonna residentsid, said pealinnadeks. Nad allusid seega kuninga kohtuvõimule, maksid talle makse ja said pealinna staatusest suurt majanduslikku kasu. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa
Linnadel sageli linnaõigus, e. seadustik, mille alusel linn toimib (nt. Läänemeremaade Lübecki õigus) Üks olulisemaid seaduseid see, et kui põgenenud talupoeg linnas aasta otsa on elanud, saab ta vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest vajati elanikkonna kasvu. Linna ja senjööri suhted Euroopa eri osades erinevad. Väikesed linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suurlinnade käekäik oli erinev. (Pariis ja London, mis olid kuninga ja õukonna residentsid, said pealinnadeks. Nad allusid kuninga kohtuvõimule, maksid makse, said pealinna staatusest majanduslikku kasu.) · Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse, tsunftidesse ja gildidesse, nad kontrollisid tootmist, kehtestasid kvaliteedireeglid, määrasid hinnad. · Skraa on tsunfti põhikiri, mis määras ära linnasisesed tootmis- ning kaubandusreeglid. · Sell oli meistri alltööline, kellel olid omandatud vajalikud ametioskused, kuid puudus sobiv "tehnika."
Väikesed linnas jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust, ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis aga olla erinev. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks, et vabaneda kohalike feodaalide ülemvõimu alt. Pariis ja London, mis olid kuninga ja tema õukonna residentsid, said pealinnadeks. Nad allusid seega kuninga kohtuvõimule, maksid talle makse ja said pealinna staatusest suurt majanduslikku kasu. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika, oluliste kaubateede juurde või mujale. Aga linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linna täiendust elanikkonnale. Euroopa
o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas.Nende omavahelised suhted kuj Euroopa eri piirkondades erinevalt. Väiksed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis aga olla erinev. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks. Pariis ja London, mis olid kuninga ja tema õukonna residentsid said pealinnadeks. Nad allusid seega kuninga kohtuvõimule, maksid talle makse, said pealinnastaatusest suurt majanduslikku kasu. *Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Saksa keisrite võimu alt, kellele linnade maksustamine andis väga suurt tulu. Oma õiguste kaitseks mood linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia linnade liit, mida juhtis Milano. *Sveitsis sõlmisid linnad oma õiguste kaitseks liidu kohalike mägilastega
Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed kodanikkonna. Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele, kes soosisid linnade teket., sest nad lootsid suurelt rahvahulgalt raha riisuda. Tavaliselt kinnitas senjöör linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linna oma elu korraldas. Paljud linaõigused lubasid, et aasta linnas viibinud talupoeg saab isiklikult vabaks. Osad linnad võtsid endale valitsejaiks kuningad, et saada vabaks suurfeodaalide alt. Pealinnadeks said nt Pariis ja London. Lombardia ja Toscana aga tahtsid vabaneda keisrivõimu alt, 14 sajandiks olid nad selle saavutanud ja olid peaaegu sõltumatud linnriigid. Sveitsis näiteks sõlmisid linnad oma õiguste kaitseks liidu kohalike mägilastega., liidust sai lõpuks Sveitsi riik. Flandria linnad tahtsid samuti vabadust, täielikku nad ei saanud, kuid langesid Saksa keisrite võimu alla ja said sealt ohtralt privileege. Küllalt suure sõltumatuse said ka Saksa kaubalinnad
annaabi.ee 
