Tappis esimese tulija , Gilda , ja ajas kotti. Rigoletoo näeb naastes kotti ja avastades sisu jätkab ise. Rigoletto tapab ballil duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata Dumasi ,, kameelia daam" põhjal. Jutustab kõrgest soost mehe armastusest alama neiu vastu. See purustatakse julmalt. Ooper kutsus esile skandaali väheste dekoratsioonide tõttu. Aida Lavalejõudmine on triumf. Telliti suessi kanali avapidustusteks 1871. Viib antiikegiptusesse, väljamõeldud naisvaarao Aida. Pealiini ajavad sõjapealik Radames ja algul veel mitte vaarao Aida. Võtmesõnad on mehisus, armastus kphusetunne, veendumus et igal rahval on õigus vabadusele, tumedate kurjusjõudude ja mittemaiste tegelaste võimuiha.
Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma. Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia.
Miks ta jagas oma raha kõigiga? 3. Kus toimus sündmustik? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Kas ta ei mõelnud raha kulutades sellele, et ta vajab seda ka tulevikus? 2. Kes olid need mehed, kellega Bova sõitma läks, kas nad kasutasid Bovat lihtsalt raha pärast ära? 3. Mis toite ta tellis, toidukohas olles? 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson, 1886-1971) on eesti 20. sajandi kirjanduse ja kirjanduselu pealiini kujundaja ja organisaator. Olles G. Suitsu kõrval "Noor- Eesti" teine juht, võitles ta euroopaliku kultuuri kodustamise eest Eestis. Tuglase selleaegne novellilooming (raamatud "Hingemaa" 1906, "Kahekesi" 1908, "Liivakell" 1913) ja romaan "Felix Ormusson" (1915) kujundasid eesti keeles uue, estetistliku, iroonilise ja uusromantilise stiili. Tõelise meisterlikkuse saavatus Tuglas oma novellikogudega "Saatus" (1917) ja "Raskuse
3. Miks Kaspar Punane nii uhke ja natuke nagu ülbe oli? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Mida võis tunda pruut, kui Kaspar Punane sai endale merineitsi? 2. Kas keegi märkas ka, et Kurdis kadus keskööl? 3. Kas kunagi võis olla kuskil selline mees nagu Kaspar Punane? 6.Lisainfo loetud raamatu või autori kohta. Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson) on eesti 20. sajandi kirjanduse ja kirjanduselu pealiini kujundaja ja organisaator. Olles G. Suitsu kõrval "Noor-Eesti" teine juht, võitles ta euroopaliku kultuuri kodustamise eest Eestis. Tuglase selleaegne novellilooming (raamatud "Hingemaa" 1906, "Kahekesi" 1908, "Liivakell" 1913) ja romaan "Felix Ormusson" (1915) kujundasid eesti keeles uue, estetistliku, iroonilise ja uusromantilise stiili. Tõelise meisterlikkuse saavatus Tuglas oma novellikogudega "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920); tema esimesed
3. Kaua teda juba oli taga aetud? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Mis tulesid ta siis tegelikult nägi? Ta arvas, mida ta nägi aga ta ei olnud kindel oma arvamustes. 2. Kuhu ta läks, kui ta oli putkastlahkunud? 3. Kas eit võis kahtlustada, et putkas pole mitte vanamees vaid Rander? 6.Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson, 1886-1971) on eesti 20. sajandi kirjanduse ja kirjanduselu pealiini kujundaja ja organisaator. Olles G. Suitsu kõrval "Noor- Eesti" teine juht, võitles ta euroopaliku kultuuri kodustamise eest Eestis. Tuglase selleaegne novellilooming (raamatud "Hingemaa" 1906, "Kahekesi" 1908, "Liivakell" 1913) ja romaan "Felix Ormusson" (1915) kujundasid eesti keeles uue, estetistliku, iroonilise ja uusromantilise stiili. Tõelise meisterlikkuse saavatus Tuglas oma novellikogudega "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920); tema esimesed raamatutõlked soome keeles
Lõplikult saab Liivimaa rüütelkonnast rääkida 1647. aastal, mil hakati kokku kutsuma mõisnike maapäevi. (Saare 2006, lk 62) Sõltumata privileegidest, ei saanud mõisnikest aadlikke. Aadliseisus, seda enam tiitel kaasnes sünnijärgselt (pärusaadel) või siis kuningat teenides (teenisaadel). 17. sajandil seadis keskvõim tiitlite jagamisele rangemad nõuded, kuna aadlite hulk kasvas kontrollimatult. Baltisaksa suguvõsades järgiti suguvõsa pealiini ja tiitli päris vanem poeg ning nooremad olid sunnitud tiitli välja teenima kuningat teenides. Eelpool kirjeldatud erisused kajastusid ka vappidel. Pealiini perekonnavapp jäi samaks, so kasutati ajaloolist vapipilti. Nooremate poegade poolt väljateenitud tiitli vabahärra või krahv saamisel võeti enamasti kasutusele uus vapp. Kasutusele võeti mitme vapiväljaga kilp. Ajalooline perekonnavapp oli sellel esitatud põhikilbi veeranditel või südakilbil, ülejäänud
Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias. 3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis. Stalin väitis alati, et esindab partei pealiini. 4. 1928 Stalin astub Buhharini vastu, leides et nii parem kui pahempoolne on ühtmoodi halvad, viivad kapitalismi taastumisele ja on ainult üks õige tee sotsialismi ehitamine Stalini juhtimisel. Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati
hilisjärgus ka ise, et peale 1923. aastat tal psühhoanalüüsile struktuurseid täiendusi teha ei õnnestunud. Pigem jõudis psühhoanalüüsi rakendamisega ühiskondlikele nähtusele Freudist kaugemale tema protezee ja hilisem oponent C. G. Jung, kelle inspiratsioonist pakatavad teooriad kollektiivsest alateadvusest ja arhetüüpidest on tänapäevani ühed tõsiseltvõetavamad katsed hõlmata teaduslikult ekstrasensoorseid nähtusi. Ometigi näib Oidipuse kompleksile psühhoanalüüsi pealiini poolt pakutuid edasi arendavate keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib Freud vihjates viitavat oma tippteoste viimastel lehekülgedel, meeletult paljulubav, plahvatuslik ja käestlibisev uurimisvaldkond. Küllap on see ka üks põhjusi, miks psühhoanalüüs on troonilt heidetud, ent Freud jätkab semiootika piire nihutavate mõtlejate inspireerimist. Pole patt hõigata, et kogu post-eesriide tagune, on freudismist kui värskelt
teadnud nendega varasemate kokkupuutumiste läbi. Tõeline tunnetamine, teadmiste hankimise tee on meenutamine, anamneesis. (Hilisemas keelepruugis: anamnesise ja dialektika kasutamisega on võimalik teadmisi kujundada, kui inimesel on aprioorse teadmise potentsiaal hinges olemas.) Järelikult: õige tee tarkuse juurde on andekate inimeste filosoofiline treenimine ideede tundmaõppimisel. Siinkohal on nüüd sobilik pöörduda tagasi koopa-võrdpildi teise, meie teemaarenduse pealiini, juurde. Koopaelanikud kehastavad tavalisi, piiratud argiteadvusega, inimesi. Platon näitab oma mõtteeksperimendis, millised raskused ootaksid vangi, kui ta ahelatest vabastatakse. Suure vaevaga suudaks koopast vabanenud vang uskuda, et tema senine maailm oli varjuderiik. Järeldus: riigivalitsemine tuleb anda parima mõistuse- ja hingehariduse saanud tarkadele, ideedemaailma tundjatele, kes suudavad juhtida piiratud argiteadvusega inimesi (s.o koopaelanikke).
ette ühe teemana ka katku teema. Katkumuistendeid on Eestist korjatud ebaühtlaselt väga palju sõltub kirjasaatjate tegevusest (teinekord kipuvad need oma lugusid kusagilt loetuga ilustama täiendus rahvameditsiinile seegi... ning eks jutustajadki olid nt 19. sajandil saanud lugeda juba kõikvõimalikku populaarset- ning õpetlikku kirjandust.). 20. sajandi jooksul on antud pärimus rahva hulgast taandumas. Eesti katkupärimuses moodustab pealiini inimese ja katkuvaimu suhe. Katk on põhimõtteliselt täiesti omaette tegelane (nt Kalevipoeg ja Vanasarvik võisid teinekord vastupidiselt olla oma käitumiselt küllaltki segiaetavad). Kui katk aegajalt ähmastub, siis pigem on tegemist küsimusega teiste haiguste-epideemiatega segiajamisest (halltõbi/malaaria). Personifitseeritud haigusdeemoni olemasolu tähendab, et temaga on võimalik suhelda sellega katkumuistendites ka tegeletakse.
"Mesmeri ringis" on jõudnud Jaak Sirkel ülikooli. Esiletõstetud "Paigallend" ei ole Sirkeli lugu, vaid teise inimese oma, Ulo Paerand. Kross seob ühe inimese isikliku loo ja Eesti Vabariigi loo. Vabariigi lõpp ja mis edasi saab? Tihedalt seostub tegelase looga. Tegelane teeb karjääri krossilikult liikuma alt üles. Karjäär liigub teises mõttes ei-kuhugi. Kross kirjutanud näidendeid jms. Tegevusväli suur ja Krossi tähendus kirjandusloos suur. 70ndastest esindab pealiini proosas. Ajalukku pööratud pilk jne. Mati Unt teise tähtsa kirjanikuna kõrval esindab alternatiivi, seda, mis kohe hakkab juhtuma, aga pole veel juhtunud. Kaljo Põllu esimene popkunsti loojaid. 70ndatel muutub stiil, hakkab tegelama soome-ugri rahvaste kultuuridega. Algab ka juurte otsimine, kus me siis asume? 60ndatelikkus - popkunst, muutumine mitmes suunas, üldine tendents läheb mujale. Loomingus
annaabi.ee 
