Nendes säilivad vanad ja targad mõtted nii nagu nad algselt sündisid. Sellest küljest on raamatud lausa asendamatud. Kuna arvutid on elektroonilised seadmed võivad nad alati puru minna ilma et selleks midagi ebatavalist tegema peaks. Sellise juhtumiga võib kaduda kogu info mis arvutis oli. Raamatuga midagi sarnast juhtuda ei saa. Raamatuid saab rikkuda ainult tahtlikult. Kas kellegiga on juhtunud, et arvuti keeldub töötamast ja tänu sellele jääb mingi vajalik toiming tegemata? Pealgi käib väikestele lastele ja vanuritele arvuti kasutamine üle jõu, seega ei saaks vanemad inimesed raamatuid lugeda. Väikesed lapsed ei oskaks pildiraamatuid kasutada. Lapse arengule aitavad ju kaasa need suure kirjaga raamatud, kust hakatakse esimesi lauseid ja tekste kokku veerima. See võib tunduda pisiasjana aga on samas hiljem ka heaks tugipunktiks edasisele arengule. Arvan siiski et arvuti ei suuda raamatut kunagi täielikult hävitada ega asendada
pea ennast uputuses süüdlaseks. Inimeste põhjustatud kahjud on suured. Kallale on mindud ,,Maa kopsudele" ehk metsadele, mille puit küll annab meile mööblit, paberit, muid tarbekaupu, aga ka näiteks soojust ja valgust. Ometigi on selle põletamise saadus ehk süsihappegaas suurim oht meie kliima säilimisele. Lisaks on tihti uudistes kuulda jälle mõnest naftatankerist, mis karile sõitnud ning millest nafta merre voolanud. Selle tulemusena hukkuvad kalad ja linnud. Reostus on kalda pealgi suur. Freoonid, mis näiteks meie külmkappegi töökorras hoiavad, on meid ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihi hävitajaks. Kui aga osoonikihis on augud, jõuab elule ohtlik kiirgus maale intensiivsemalt, tekitades inimestel vähki ning hävitades ka teisi looduse osi. Kui osoonikihti meie planeedi atmosfääris poleks, suudaks elu eksisteerida vaid sügaval ookeani põhjas, kuid ilmselt sealgi mitte just väga järjekindlalt.
Kõigil riikidel on õigus välja panna igasse spordikategooriasse kolm inimest. Põhjus on väga lihtne: mõned olümpiaalad on läinud väga ohtlikuks, ning sel juhul on olemas varumängija kui keegi viga saab. On alles palju traditsioonilisi alasi, nende hulka kuuluvad näiteks erinevad jooksualad, kettaheide, vehklemine. Selleaastased olümpiamängud on aga kõige põnevamad, sest on lisatud mõned uued olümpiaalad. Maa pealgi peetakse paljudes riikides sauna võistlust. Nüüd, 2300. aastal, on see ala toodud olümpiale ja peetakse nimelt Gula Mons'i staadionil. Nii eelkõige seetõttu, et kuna staadionit katab üldiselt kuumakindel kuppel, siis erinevates saunades on kupli kihtide arv väiksem ja õhem ning seetõttu iga järgmise sauna kuumus suurem. Algne temperatuur on 100°C, jätkatakse üha kuumemate ruumidega, kuni on jäänud vaid kaks võistlejat. Hiljem
A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu
(13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid:
(13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid:
A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." ... ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda."
teate, mis on meie omadest mingil moel erinevad?” Kala telekas Mida mõtleb ilus kala, ujudes akvaariumis? Tal on aega, toidupala, kindel elamise viis, ta ei räägi ega naera. Klaasist seinad siin ja seal, hai ei ründa, nälg ei vaeva kas ta sellest lugu peab? Või on sellel kalal tunne, nagu vangis oleks ta? Sööb ja ujub, vajub unne, jälle ärkab, süüa saab… Aga ei! Sest klaasi tagant kala vaatab seebikat, telekas tal ees ja taga, külje pealgi selge klaas. Kala fännab seriaali “Kodu ümber ookeani”. 1. Luuletus pärineb Aidi Valliku raamatust “Tirsti ja tursti” 2. Valisin selle luuletuse, sest see on lustaka sisuga ja kõnetas mind kui akvaariumikalade omanikku. 3. Luuletuse idee on tutvustada seda, mida meie lemmikloomad igapäevaselt meil kodus teha ja mõelda võivad, isegi kui me nendega rääkida ei saa ja seda neilt küsida, võime ju fantaseerida ja välja mõelda. 4
A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." . ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad! Ma ei tahakski eesti rahvale muud öelda." Tääksi Põhikool
Tähtsamad avalikud hooned olid palee, teater ja muuseumid. (http://wiki.zzz.ee/index.php/Aleksandria ,õpik- peatükke kunstiajaloost) Pharose tuletorn- III sajandil e.m.a. Ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Pärast 20 aastat kestnud ehitamist oli Aleksandria tuletorn valmis ja nimetati kohe üheks maailmaimeks. See oli esimene suur tuletorn, mis eales ehitatud ning pealgi võimas, et pidas vastu üle tuhande aasta ka mitmele maavärinale. Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehiati. Paljudes keeltes tähendab sõna ,,pharos" tänapäevani ,,tuletorni". Saar asus väljaspool Aleksandria sadamat ning oli ühendatud maismaaga teetammi kaudu. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Aastal 1326 sao
Prantsusmaa ja Suurbritannia said lnerindel puhkeaega, mida nad kasutasid varude loomiseks ja judude koondamiseks. Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (lemjuhataja Douglas Haig). [redigeeri] 1916 Briti sdurid Somme'i lahingus HMS Queen Mary saab tabamuse Jti merelahingus Saksamaa ved sisenevad Riiga 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord vga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vhem sjajudu. Seeprast otsustas Saksa lemjuhatus anda pealgi lnerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli mrgatavalt suurenenud. Et ldpealetungiks judu ei jtkunud, pidi Saksamaa lgi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270 000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtkive toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas
et lõhkine mokk polnud rahuldatud. Ta ütles: «Tunnista nüüd ise, et jutustasid mulle terve kuhja valesid!» «Incnaani ausõna, et ei.» Ühendriikide iseseisvuspäev. 383 «Mitte sugugi?.» «Mitte sugugi. Mitte üht valet,» ütlesin. «Pane käsi siia raamatule ja korda seda.» Nägin, et see oli ainult sõnaraamat, seepärast panin käe raamatule ja kordasin. Siis näis ta pisut enam rahuldatud olevat ja ütles: «Noh, ma siis usun mõnda; aga kõike ei usu ma ilma-pealgi.» «Mida sa ei usu, Joe?» ütles Mary Jane, sisse astudes, Susan kannul. «Pole õige ega sõbralik sinust, et sa temaga nõnda räägid; ta on võõras ja nii kaugel omastest. Kuidas sulle meeldiks, kui sind nii koheldaks?» «See on juba sinu viis, Maim: ikka lähed mõnele appi, enne kui tal häda on. Ma ei teinud talle midagi. Ta rääkis valejuttu, minu arvates; ja ma ütlesin, et ei usu kõike. See on kõik ja puha, mis ma ütlesin. Arvan, et see natuke ei tee talle midagi.»
annaabi.ee 
