Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888
Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal
3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse. Luba peo korraldamiseks tsaarilt saadi ettekäändega korraldada pidu pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. 5. I laulupeo toimumine I üldlaulupidu toimus 1869. aastal ning see kestis kolm päeva. Seal esinesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid, kokku umbes 800 inimest. Enamik laule olid saksakeelsed, väljaarvatud A. Kunileidi/L. Koidula ,,Sind surmani" ja ,,Isamaa on minu arm". I üldlaulupeol oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, lisaks veel Vene tsaaririigi hümn. 6
emakeelse kooli rajamist. Selline kool pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuselt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese papiga rajada ja ülal pidada. Kooli käimapanekuks vajalik nuts tuli kokku kraapida annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus laksutati keelt kõigi tähtsamate Eesti küsimuste üle. 1871. Aastal tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed popimad eesti kutid: J. Hurt, C. R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr. R. Kreutzwald jt. Juba 1874. Aastaks oli kokku kühveldatud nii palju raha, et koolile võidi sebida maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse.
laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ning traditsioonid), Jaani kirik ning Tartu Ülikooli peahoone. Hugo Hermann Fürchtegott Treffner oli eesti kooli- ja rahvusliku liikumise tegelane. Lõpetas 1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a. poeglaste erakooli (Treffneri Gümnaasiumi), mida juhatas elu lõpuni. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid. Kuulus nende juhtkonda, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879.a. üldlaulupeo komiteesse. Toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja ajakirja "Linda". Oli M. Veske asutatud ajakirja "Oma Maa" vastutav väljaandja (1886 - 1891). H. Treffner on maetud Tartusse Uue-Jaani kalmistule. Skulptuurigrupp 100 000-nda Tartlase sünni tähistamiseks Monument kujutab endast graniidist arvu 100000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu
sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts.Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt.Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani
mis oli tingitud nii majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Siiski andsid rahvuslikud organisatsioonid vajalikke tegutsemiskogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ning seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Asju ajavasse peakomiteesse kuulusid tolle aja kuulsad ühiskonnategelased: Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid just nende ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid nii tõekspidamiste, kui teravate artiklite pärast usuküsimuste üle, suurimaks probleemiks ehk isegi lõplikuks probleemiks oli aga küsimus raha paigutamise üle. Nimelt tahtis Köler osa kooli rajamiseks kogutud raha
1860. aastal õhutas Jaan Adamson rahvast rajama emakeele kooli. Kuna valitsuse poolt polnud toetust oodata, pidi seda hakkama rajama omaenda raha eest. Rahasid koguti annetustega, korraldati näituseid, kontserte, etendusi jm. Kooli nimeks sai Eesti Aleksandrikool, pühendusega keiser Aleksander I. Eesti kihelkondades loodi komiteed, kes tulid iga aasta kokku, arutades tähtsamaid küsimusi, valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. Peakomiteesse kuulusid 1871. aastast Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Koolile osteti maja juba 1874. aastal. Teiseks tähtsaks organisatsiooniks sai 1872. aastal Eesti Kirjameeste Selts, mille põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegeleti eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. EKmS otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 1878. aastal sai Jakobson loa asutada oma ajaleht ,,Sakala", mis
Nende eesmärk oli oma liikmeskonna harimine, mitte poliitika. ·Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) alustas tegevust 1872. tahtsid edastada hariduse tähtsust laiema rahva seas. Pooldasid uut kirjaviisi ning nede esimees oli J.Hurt. Unistus Aleksandrikoolist ·1870. aastal sai see endale peakomitee, mille etteotsa valiti J.Hurt. Suurkoosolekud toimusid peamiselt Tartus. Komiteed hakati selle koosolekute tähtsuse ja esinduslikkuse pärast nimetama ,,esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulusid Hurt, Jannsen, Koler, Kreutzwald ja teised nimekad isikud. 1872. moodustati 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted. See lõpes Jannseni otsusega sulgeda Jakobsoni veerud ,,Eesti Postimehes", sest too oli talumatuks muutunud baltisakslastele oma teravate kirjutistega. Jannsen teadis, et see tegu toob kaasa lugejate arvu languse. Rüütelkonnad
Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886
Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt,
-Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid ernditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. -Vajalikud summad koguti annetuste teel. -Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades, mõnel pool ka abikomiteed valdades. -Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. -1871.tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased : J.Hurt( president), C.R.Jakobson, J.V.Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt. -Juba 1874. Oli kogutud nii palju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarli- mõisasse. Eesti Kirjameeste Selts -Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. loodud Kirjameeste selts. -See koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi.
Sellegi etteotsa valiti Hurt, kes oli tõusnud kogu rahvusliku liikumise tähtsaimaks tegelaseks. Aleksandrikooli peakomitee koos varsti lisanduva abikomiteede võrguga muutus aga rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga- aastasi suurkoosolekuid, mis toimusid tavaliselt Tartus, hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama koguni "esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulus kogu rahvusliku liikumise tollane eliit peale president Hurda veel Jannsen, Jakobson, Kreutzwald, Köler ja paljud teised nimekad isikud. Rahakogumise luba oli saadud juba 1869. aastal, kuid murranguliseks kujunes 1872. aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja
juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased( Jakobson, Jannsen, Kretuzwald, Köler) , Hurt oli president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. Eesti Kirjameeste Selts 1872 - loodi, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales
väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased( Jakobson, Jannsen, Kretuzwald, Köler) , Hurt oli president. 1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla *Eesti Kirjameeste Selts- 1872 - loodi, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt,
annaabi.ee 
