100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinisiga.
viimast stardikäsklust (sõltuvalt distantsi pikkusest kas „valmis“ või „kohtadele“) näiteks kätt tõstes või püsti tõustes stardiprotseduuri mõjuva põhjuseta katkestab (katkestamise põhjendatuse otsustab lõplikult stardi peakohtunik); ei täida starteri käsklusi „kohtadele“ või „valmis“ üldse või täidab neid liiga aeglaselt; peale käsklusi „kohtadele“ või „valmis“ häirib kaasvõistlejaid valjult häälitsedes või mõnel muul moel. Stardi peakohtunikul on õigus võistlejaid eeltoodud tegevuse, kui ebasportliku käitumise eest alusel hoiatada või diskvalifitseerida (kui tegemist oli juba teise hoiatusega samadel võistlustel). Kui stardiprotseduuri katkestamine oli kõrvaliste mõjurite tõttu põhjendatud või, kui stardi peakohtunik mingil muul põhjusel pole nõus starteri arvamusega, valelähte süüdlast ei määrata ja kõigile jooksust osavõtjatele näidatakse rohelist kaarti
meeste 400 m 0,914 45 35 40 tõkkejooks naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõik tõkkedistantsid joostakse algusest lõpuni eraldi radadel, iga jooksja peab püsima oma rajal kuni jooksu lõpuni. Võistleja diskvalifitseeritakse, kui ta viib jala tõkke kõrvalt mööda tõkke ülaserva mõttelisest pikendusest altpoolt või üle tõkke, mis ei asu tema rajal. Jooksu peakohtunikul on õigus diskvalifitseerida sportlane, kes tema arvates ajas tõkkeid käe või jalaga tahtlikult maha. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. Teatevahetusala on 20 m pikk
100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala. Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga
põhjal kaheksale paremale veel kolm katset. Kui alal osaleb nii palju võistlejaid, et ei ole võimalik pidada kohe lõppvõistlust, korraldatakse põhivõistlusele pääsejate väljaselgitamiseks kvalifikatsioonivõistlused. Kvalifikatsioonivõistluste tulemusi põhivõistlustel arvesse ei võeta. Kvalifikat- sioonivõistlustest osavõtt on kõigile antud alale ülesantud võistlejatele kohustuslik. Kui võistlejat segatakse või häiritakse katse sooritamise ajal, on ala peakohtunikul õigus anda võistlejale uus katse. Iga võistleja lõpptulemuseks jääb tema parim, põhivõistlustel saavutatud tulemus, kaasa arvatud esikoha selgitamiseks peetud lisavõistlustel saavutatud tagajärg. Maandumissektori pind peab olema kaetud kivipuru, muru või muu sobiva materjaliga, millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. Äärise ülaserv peab olema ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal
kindlakstegemine). Joonekohtunikud sooritavad enamiku lahtivisetest ning abistavad 8 peakohtunikku otsuse langetamisel. Kui kohtunik tõstab käe, et fikseerida viga ja karistada, siis ei vilista ta enne, kui litrit valdab süüdi olev võistkond. Väljakukohtunikud kannavad musti pükse ja kohtunikusärki. Peas on neil must klaasvisiiriga hokikiiver. Peakohtunikul on mõlemal varrukal 8 cm laiune punane käepael. Tema otsus on erimeelsuste lahendamisel lõplik. Juhul, kui ükskõik milline võistkonna esindaja (mängija, treener, arst jmt) kasutab sündsusetuid ja solvavaid väljendeid või teeb kohtunike suhtes ebaviisakaid žeste, lööb hokikepi või muu esemega vastu poorti ning sekkub kohtunike tegevusse, määratakse võistkondlik 2-minutiline karistus. Rikkumiste jätkumise korral eemaldatakse rikkuja mängu lõpuni
100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga.
100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu. Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid: kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset. Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga.
Soovitatavalt peaks ühes jooksus või grupis võistlema vähemalt viis, kuid mitte mingil juhul vähem, kui kolm võistlejat. Kui võistluste ajakava on koostatud nii, et võistluse läbiviimine varem koostatud gruppides pole otstarbekas, koostatakse jooksud ja grupid vastavalt sellele, kuidas võistlejad eelmiselt alalt vabanevad. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad viimasesse jooksu. Tehnilisel delegaadil või mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu või grupi koosseisu. 9. Mitmevõistluse käigus rakendatakse üksikaladel kehtivaid võistlusmäärusi järgnevate eranditega: (a) Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset; (b) Kui ei kasutata fotofinisit, peab iga võistleja aega fikseerima 3 eraldi ajamõõtjat; (c) Jooksualadel on lubatud igas jooksus teha üks valelähe, mis ei tingi seda põhjustanud võistleja kohest diskvalifitseerimist
annaabi.ee 
