a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Maajade kiri
Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. KeskAmeerika kultuur Olmeegi kultuur. u. 1200 e.m.a. 600. m.a.j. 14. sajandil tekkis seal asteekide riik . Asteegid panid aluse Tenochtitlani linnale, kus asub praegu Mehhiko pealinn. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekid ohverdasid sõjavange , inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada
Alepõldu sai kasutada 2-3 aastat, seejärel pidi ette valmistama uue põllu. Peale maisi kasvatati veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Kakaoube kasutati rahana. Toidulisa andsid ka jaht ja kalapüük, kuid 90% maaja toidusedelist täitsid ikkagi mitmesugused maisist valmistatud toidud. Saagist 1/3 kuulus maaharijale, 2/3 tuli anda valitsejale ja preestreile. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad, Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach (loe: tsak), kes esines nelja jumalana
linnriigid · Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees" · Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid tatoveeritud ning hambad lihvitud · Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja kakaod · Kakaoube kasutati rahana · Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine · Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad · orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena · Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk · Kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana · Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda
suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu,viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks;
Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Suure elanikkonna toitmiseks, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillaste riiete, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Põhja pool ostsid kaupmehed puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan(1325 1521), mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekide tähtsaim tempel Suur temple, asetses selle linna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad
Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu, viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja
tihedalt asustatud.Tihti moodustasid nad omavahel vallutus- või kaitse-eesmärgiga konföderatiivseid liite. Et suurt elanikkonda toita, kasvatati toitu Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del. Vallutatud piirkonnad varustasid linna maisi, ubade, kakao, puuvillase riide, kulla, hõbeda ja nefriidiga. Kaupmehed ostsid põhja pool elavatelt puebloindiaanlastelttürkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. 5 Ühiskond Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse
ninadega jalatsid pidid hakkama teed andma mugavatele sandaalidele. Ehted: 7.sajandil eKr valmistatud ehete kõrge tase on kindlaks tunnusmärgiks etruski kultuuri õitsengust. Kõige selgemini eristas etruskide kauneid ehteid teise maade omadest granuleerimistehnika kasutamine. Kuldesemete siledale pinnale joodeti tillukesed kullaterakesed ja nii saavutati imekaunis sädelus. Granuleerimist kasutati nii pannalde, peaehete, ripatsite, rinnaplaatide, fibulate kui käevõrude juures. Meistrite suurepärasest tööst pidasid kõrgklassid lugu ning kandsid ehteid meelsasti ja palju. Tolleaegne Küproselt ja Hispaaniast üle võetud mood nägi ette vasakus käes korraga mitme sõrmuse kandmist. Ehete hoimiseks olid puust või pronksist karbikesed. Kangad: Rõivaste valmistamiseks kasutasid etruskid peamiselt puuvillast ja villast kangast,
ninadega jalatsid pidid hakkama teed andma mugavatele sandaalidele. Ehted: 7.sajandil eKr valmistatud ehete kõrge tase on kindlaks tunnusmärgiks etruski kultuuri õitsengust. Kõige selgemini eristas etruskide kauneid ehteid teise maade omadest granuleerimistehnika kasutamine. Kuldesemete siledale pinnale joodeti tillukesed kullaterakesed ja nii saavutati imekaunis sädelus. Granuleerimist kasutati nii pannalde, peaehete, ripatsite, rinnaplaatide, fibulate kui käevõrude juures. Meistrite suurepärasest tööst pidasid kõrgklassid lugu ning kandsid ehteid meelsasti ja palju. Tolleaegne Küproselt ja Hispaaniast üle võetud mood nägi ette vasakus käes korraga mitme sõrmuse kandmist. Ehete hoimiseks olid puust või pronksist karbikesed. Kangad: Rõivaste valmistamiseks kasutasid etruskid peamiselt puuvillast ja villast kangast,
annaabi.ee 
