kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. ELi komisjon kordineerib võrgustiku tööd. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. Euroopa Liidu keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi. Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel
aasta veebruaris. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad - ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. 7 Ülesanded Komisjon esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Ta juhib ja rakendab ELi poliitikat järgmiselt: • teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule • haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid • teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) • esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate
kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile. Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega. Komisjoni bürokraatia: Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg,teenused,ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine
Kuidas on korraldatud komisjoni töö? Komisjoni president otsustab, missugune volinik missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab, ja jagab (vajadusel) ülesanded komisjoni ametiaja kestel ümber. Komisjon tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt kolmapäeviti Brüsselis. Iga päevakorrapunkti tutvustab vastava poliitikavaldkonna eest vastutav volinik ning kolleegium teeb selles küsimuses kollektiivse otsuse. Komisjoni personal on jagatud 36 osakonda, mida nimetatakse peadirektoraatideks (DG - Directorate-General) ja teenistusteks või talitusteks (nt õigustalitus). Iga peadirektoraat vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest ning seda juhib peadirektor, kes on vastutav ühe voliniku ees. Üldine kooskõlastamine on peasekretariaadi ülesanne, kes korraldab ka kord nädalas peetavaid komisjoni istungeid. Peasekretariaati juhib peasekretär, kes allub otse presidendile.
Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles nö lepingute valvur, peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule.
· Kolleegium: President, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist) · Administratiivaparaat: (ametnikkond) o alalised (konkursi teel) Functionnaire o ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent o Contract Agent o liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") Seconded National Expert o konsultandid · Komisjon koosneb erinevatest osakondadest ja talitustest. Osakondi nimetatakse peadirektoraatideks. 40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded) · Poliitikaküsimused: büroode esindajad arutavad komisjoni koosolekus üleskerkivaid küsimusi · Poliitika presenteerimine: voliniku poliitika esitlemine avalikkusele artiklite ja kõnede kirjutamise kaudu · Huvide vahendamine: Bürood on huvigruppide surve üheks sihtpunktiks, eesmärgiga mõjutada komisjoni langetama ühte või teist otsust.
Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. Sõna ,,komisjon" võib kasutada, kui peetakse silmas 27 volinikku, alalisi ametnikke või institutsiooni tervikuna. Ülesanded Komisjon esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Ta juhib ja rakendab ELi poliitikat järgmiselt: teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga)
delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile. Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega. Eestist. Ansip- digivolinik Komisjoni bürokraatia: Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg,teenused,ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine
Komisjoni volinik Ettepaneku teeb liikmesriigi valitsus Kuulab ja valib (komplektina) Euroopa Parlament Ametnikud EPSO konkurss (Euroopa Personalivaliku Amet) Töö komisjonides president otsustab, kes volinikest missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab ehk iga volinik saab oma portfelli. Volinikke assisteerivad kabinetid (rahvuslik erinevus kabineti liikmete hulgas). Volinikud kohtuvad enamjaolt kord nädalas Brüsselis. Komisjoni personal töötab osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. 8 Eestist Siim Kallas transpordivolinik Komisjoni asepresident, DG Transport, ERA- Euroopa Raudteeagentuur, EASA- Euroopa Lennuohutusagentuur, EMSA- Euroopa Mereohutusagentuur, Üleeuroopalise Transpordivõrgustiku Agentuur, Konkurentsi ja Innovatsiooni Agentuuri transpordivaldkond 6. Euroopa Ülemkogu ülesanded ja struktuur Ametlikult EL institutsioon alates Lissaboni Lepingust. Selle moodustavad ELi kõikide
euro suhtes üle kehtestatud määra. Need kriteeriumid sätestati Maastrichti lepinguga. Pädevus: võimu- ja vastutusala. See leiab kasutamist poliitilistes aruteludes, milline võim ja vastutus peaks olema ELi institutsioonidel ning milline peaks jääma liikmesriikidele ning piirkondlikule ja kohalikule võimule. Peadirektoraat: põhilised Euroopa Liidu institutsioonid (komisjon, nõukogu ja parlament) on jaotatud erinevatesse osakondadesse, mida nimetatakse peadirektoraatideks ning mis tegelevad kitsamate ülesannete või poliitikavaldkondadega. Taotlejariik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga. Kui taotlus ametlikult heaks kiidetakse, saab temast kandidaatriik. Ühehäälsus: mõnede teemade kohta käivad otsused tuleb Euroopa Liidu Nõukogus vastu võtta ühehäälselt; st kõik riigid peavad hääletama poolt. Juba üks vastuhääl tähendab, et otsust ei võeta vastu. Selline kord on 25 riiki
annaabi.ee 
