Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks
3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes
Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda. Kehtestati printsiip ,,kellel võim, sellel usk", ehk kui vürst oli luteri usus siis loeti ka tema alluvad ehk rahvas luterlikuks. 3. Mille poolest erinesid Lutheri ja tema poolehoidjate seisukohad katoliku kiriku omadest? Lutheri vaated olid: usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti, tunnustas ainult kahte sakramenti- ristimist ja armulauda, mõisitis hukka patukahetsuskirjade müümise. 4. Milliseid ühiskondlikke muutusi tõi reformatsioon endaga kaasa? Algasid talurahvasõjad, talupojad nõudsid pärisorjusest vabastamist, see suruti maha, millega lõppes reformatsioon kui rahvaliikumine ja see muutus poliitiliseks liikumiseks. 5. Mille poolest erinevad teineteisest katoliku ja luteri kiriku interjöör? Mida erinevat oskad välja tuua jumalateenistuse korra kohta? Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati
· Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa.
). · Tekkisid uued kaubandus-ja rahandustegevuse nähtused- kauba-ja fondibörs. · Leidis aset oluline hinnatõus- nn hindade revolutsioon. 7. seletage mõiste reformatsioon. kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 8. nimetage kaks reformatsiooni tagajärgel tekkinud uut kirikut. anglikaani kirik ja lutheriusu kirik 9. miks algas reformatsioon katoliku kiriku vast? Nimeta kaks peamist põhjust. Pahameelt tekitas patukahetsuskirjade müük Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks 10. mis muutus reformatsiooni tulemusel kirikus? Selgitage kolme näitega vaimulikud said loa abielluda, ladina keelne jumala teenistus asendus rahvakeelsega. 11. Vastureformatsioon, mida taotles katolik kirik sellega, selgitage mõne lausega? Võitluseks reformatsiooni vastu vallandas kirik vastupanureformatsiooni, millel võib eristada kahte suunda: 1-katoliku kiriku otsene vastutegevus, inkvisitsiooni tugevndamine, et hävitada teisiti
alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord.
seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja kes on oliliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated :ainsaks allikaks on piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnustas seitsmest sakaramendist ainult kahte ristimist ja armulauda, mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise, vaidlustas paavstkiriku ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformima vajalik luua rahvakirik. Johann Calvin Arendas edasi Zwingli õpetust .Jumalik ettemääratus e predestinatsioon Jumal on määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teised on määratud hukatusele. Lõbustuste piiramine sh ka eraelus, riie tuti musta ja loobuti ehete kandmisest
1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute toredate kirikute ehitamine jne see kõik nõudis suuri kulutusi. Enam ei pisianud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, jätkus patukahetsuskirjade müük (oli juba algusest peale esile kutsunud protiste). Palju mõjutasid ajastu vaimset palet humanism ja renessanss. Võrreldes Itaaliaga, oli Saksamaal humanism tungiva religioosse varjundiga. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest. Ülikoolides avaldas humanism mõju nii teoloogiakäsitlustele kui ka filosoofilistele õpetustele. Martin Luther sai Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks. Ta sündis 10
1520. aastatest alates toimusid rahvarahutused mitmel pool Euroopas. Inglismaale jõudis reformatsioon hiljem kui Saksamaal ja mõnedes teistes riikides, täpsemalt aastal 1529, kui Henry VIII kutsus kokku parlamendi ja hakkas peale seda seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni teostama. 1534. aastal kuulutati Inglise kirikupeaks kuningas ja lahkuti Rooma katoliku kiriku alt ning uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kõik kloostrid suleti ja maad konfiskeeriti, samuti keelati patukahetsuskirjade müük ja tehti lõpp pühapiltide austamisele. Inglismaal kaldus asi kahjuks teise äärmusesse, sest läbi ,, Reetmise akti" milles arvati reeturiteks kõik need, kes nimetasid kuningat ketseriks ning hukati kõik teisitimõtlejad. Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520. aastatel kuid erilist kõlapinda need ei saavutanud ning luterluse toetajad põletati ketseritena tuleriidal. Alles 1540 levima hakanud kalvinism sai
tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, taheti kaunistamiseks kasutada kuulsate maalikunstnike töid jne. Indulgentside (patukahetsuskirjade) müügi vastu suur pahameel · Humanistliku maailmavaate levik, mis läks vastuollu kirikliku maailmavaatega. · Rahvustunde tõus ja ka riigivalitsejate ambitsioonide tõus -> nende vastuolu paavstivõimuga. Nt Inglismaa, kus inglise kuningas Henry VIII läks vastuollu paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal, mis kritiseerisid toonast katoliku kirikut ja paavstivõimu.
Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga pärinevad XIXII sajandist. 1167. aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco Reformatsioon (mis? kes? kuna? miks? + tähtsus) ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne ja PõhjaEuroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad.
Sellest on jäänud Eestile nimi Maarjamaa. (TÄHTSUS: 13.sajandil esimesed eesti keeles kirja pandud sõnad) Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. 13.sajandil Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku ja perenimesi. Reformatsioon- ehk usupuhastus, Martin Luther astus välja patukahetsuskirjade müümise vastu. Sai alguse 1517. Saksamaal. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega. (TÄHTSUS: hakati nõudma emakeelset jumalateenistust) Esimene eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas trükitud Simon Wrandti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Säilinud on 11 lehte. Teos oli mõeldud abivahendiks saksa soost pastoritele.
kirikust protestantlikud harud NT luterlus,kalvinism,anglikaani kirik;PÕHJUSED riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt,vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust,katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Martin Luther(1483-1546)oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon, TEMA VAATED:usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel,õndsaks saab ainult usu kaudu selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti,mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. Ta koostas 95 teesi mis seletasid tema vaateis. Luteri kirik riik võttis kiriku vara ja maavaldused,tähelepanu pöörati jutlustele ja palvetele,kirikutest eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid,rahvakeelne numalateenistus. TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine.
Wormsi riigipäev (tähtsus) 1521, Keiser Karl V tunnistas just Wormsi riigipäeval Lutheri süüdlaseks. Kes ta on ja millega sai tuntuks Thomas Müntzer - varajase reformatsiooniasegse saksamaa teoloog, kes sai mässuliste juhiks talupoegade sõja aja . M Lutheri reformatsiooni tekke põhjused: · Katolik kirik ei pakkunud piisavat hingelist rahu ja vaimulikku õpetust, juhtkonna eluviis ei olnud kooskõlas pühakirjaga. · Tegeleti indulgentside e patukahetsuskirjade müügiga, raha ei kasutatud alati otstarbekalt. · Üldlevinud oli paavsti ja katoliku kiriku ilmeksimatuks tunnistamine. M Lutheri õpetuse sisu: · Õndaks saab usus ja jumala armu kaudu, mitte kiriku ja oma tegude kaudu, sest inimene on ebatäiuslik. · Usulise tõe allikas on üksnes pühakiri Piibel. · Kiriku 7 sakramenti e Jumala armu vahendustalituset jättis ta alles 2 ristimise ja armulaua. Luterliku reformatsiooni tulemused ja tähtsus:
7 · Paavsti ja piiskoppide õukonnad, diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades, üha uute toredate kirikute ehitamine , nende sisustemine jne. · See kõik nõudis suuri kulutusi · Ei piisanud enam kirikukümnisest · Leiutati uusi makse · Jätkus patukahetsuskirjade müük · Martin Luther · Oli saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks · Uue kiriku rajaja · 1507 pühitseti ta preestrik · talle anti ülesanne õppida teoloogiat · 1512 sai teoloogiadoktoriks ühtlasi ka Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks · Usuküsimusi käsitledes sattus Luther vastuollu skolastiliste teoloogidega · Tõelise tüli vallandas indulgentside müümine · Kõigi pühakute pühal 31
Võimud hukkasid ta ülestõusu mahasurumise järel. Protestantlik kirik ehk lutherlus. Tekib reformimeelne, lutherlik kirik. See levis ka põhjamaadesse, ka Eestisse. Saksamaal on samas siiski ka päris palju katoliiklut alles jäänud. Luther taotles: mitteallumine katoliku kirikule, mitte makse maksta. Tõukeks oli see, et oli hakanud kaubitsemine patukustutuskirjadega. Neid müüdi aemtlikult, nendega võis äritseda. "Tormese Lazarilla" on etendus, kus naerdi ja õhtutati patukahetsuskirjade kaubitsemist (vist). Heine on saksa suur kirjanik, hiline romantik. Kuni 19.sajandi keskpaigani elas. Ei olnud küll ateist, aga siiski väga vabameelne. "reiligiooni ja filosoofia ajaloost saksamaal" essee. Elas prantsusmaal. Austas Lutherit väga sügavalt. Jean Calvin äärmuslik, nõudis puhast usku. Eramus Rotterdamist (1469-1536) Suur mõju hispaania humanismile. Suur sõprus Thomas More'iga, kes oli kuulus inglise humanist. Elas tema juures Inglismaal vahepeal. Seal kirjutas
sajandi olukorda kirikus kirjeldati kriisina. Rooma kuuriale heidete ette riiakust, võimuiha ja saamahimu. Maailmas oli hakanud levima mõte, et kirik kui institutsioon oma katedraalide ja kloostritega on piiblivastane kuradi kätetöö. Nälja, sõja ning vaenutsemise tegelikku põhjust hakati nägema Roomas. Kiriku allakäiku kujutati eelkõige kiriku moraalse allakäigu taustal. Tegelikkuses leidis Rooma kirik endale aga aina uusi sissetulekuallikaid. Kogu Euroopat hõlmav patukahetsuskirjade ehk indulgentside süsteem tõi kapitali Rooma. alguses kasutati indulgentse ainult ristisõdade rahastamiseks, kuid nüüd teenis see ka kiriku muid huve. Ka simoonia, mis oli algul olnud tüliõun kiriklike ja ilmalike suhete vahel tuli nüüd kiriku enda siseselt tagasi. Ilmalikele vürstidele polnud kiriku selline eelis sugugi meeltmööda kuna nad pidid aastast aastasse vaatama kuidas kapital Rooma voolab. Moraalne etteheide kirikule
on senini leidmata. Säilinud allikaid on küll vähe, kuid nendegi põhjal saab väita, et eesti kirjakeel, kuigi võõrapärane, konarlik ja ebajärjekindel, eksisteerib juba alates 16.sajandi algupoolest. Reformatsioon ja trükitud raamat Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther astus välja Roma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses, mida püüti kooskõlastada uusaegse kultuuri ja teaduste arenguga. Luterlus tõi rahvuskultuuride, eriti rahvahariduse seisukohalt kaasa olulisi muutusi. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Osavõtt jumalateenistusest hakkas eeldama oskust pühakirja lugeda ja
annaabi.ee 
