Patside tegemine (punumine) Alustamine Lakka peaks enne patsitamist eelnevalt kitkutuma ja kammima , et patside tegemine lihtsam oleks. Mida lühem on lakk seda kergem on patsi tegemine, sest liiga pikk lakk on patside tegemise jaoks raske vöitu .Lakka vöiks enne patsitamist ka natukene niisutada,kuna siis püsivad karvad tihedamalt koos. Patside tegemine 1)Köige esimesena tuleb lakk vöimalikult palju läbi kammida ,et jöhvid ei jääks kokku. 2)See järel tuleks lakka hakkata kitkuma,Kitkumine toimub nii ,et vötad kammi jagu jöhve kätte ja seejärel hakkad neid kammiga läbi tupeerima,karvad mis jäävad pihku tuleb keerata ümber kammi ja seejärel tuleb tömmata otse alla nii ,et karvad on järgi. 3)Lakk tuleks niisutada märja käsnaga.See muudab laka paremini töödeldavaks.Lakk tuleb
· Ümar pallikujuline Ajapikku muutusid naiste soengud pikkemaks ja tekkis kolmeosaline parukas ja mahukas laineline parukas. Juuksed jaotati lahuga, lained mõlemal pool kinnitati metallist pailaga. Samal kõrvad olid avatud. Otsad rinnal keerasid, aga seljas jäänud juuksed olid sirged. Parukad hakkasid värvima sinise, oranzi, kollase värviga. Pidulikel sündmustel kanti pikki parukaid, millesse olid keeratud suured rippuvad lokid. Lokke asendasid ka patsiread, patside alt lasti vahel paista ka oma juustel. Parukaid niisutati mitmesuguste essentside ja õlidega. 4.LAPSED Lapsed, neiud ja noormehed ajasid juuksed maha jättes ühe või mitu salku mis keerati rulli või punuti patsi, vasakule poole kasvama. Juuste otsad kinnitati klambriga või niitiga. Kasutati ka kunst patsid värvilistest niidist või loomakarvast. 5.LISA INFORMATSIOON · Kaunistused Juuste kaunistused olid väga populaarsed Egiptuses
Tukk laubal või lahuga. Soenguid määriti aromaatsete õlide ja essentsidega. Mehed ajasid habet. Pidulikel sündmustel kanti kunsthabet (võis olla erineva kujuga, lokitud patsikestega, ehitud kuldlindiga jne.). Naiste soengud olid keerulisemad. Tähtsad naised ajasid juuksed maha ja kandsid parukat. 2 parukasoengu vormi: Juuksed jaotatud 2 ossa, mis ümbritsesid nägu, lõigatud ühepikkuseks Ümar pallikujuline Kolmeosaline parukas Lokk, mis saadi peente patside lahtikammimisel. . 2 3 Lapsed Lapsed, neiud ja noormehed ajasid juuksed maha jättes ühe või mitu salku mis keerati rulli või punuti patsi, vasakule poole kasvama. Juuste otsad kinnitati klambriga või niidiga. Kasutati ka kunstpatse värvilistest niitidest või loomakarvast. Kosmeetikakunst Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja
Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud. ( 1. , 2. , Vana- Egiptus lk.41) Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu. Juustest tehti parukaid, mida kanti tseremooniatel või mõne tähtsama sündmuse puhul. Parukad kaitsesid ka kuuma päikese eest. Hilisemal ajal kandsid isegi talunaised põllul töötades parukaid. Kes aga jättis oma juuksed alles, sellel oli võimalus neid värvida hennaga
Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis, loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni Palju kanti taimsetest kiududest ja lambavillast parukaid, kanti ka kolmnurkseid triibulisi riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Aeg - ajalt kanti koonilise põhja ja väikese servaga vildist kübaraid, mis kinnitati
nõudmisetele, kuid loodusvarade arvelt. Pahatihti unustavad inimesed endalt küsida, kas on vaja viimase ,,moeröögatusega" nii-öelda kaasa karjuda ja sellega karuteene meie looduskeskkonnale teha. Samuti pole meil näiteks vaja elektroonilist hambaharja, lokikeerajat, röstrit, köögikombaini, munakeetjat või popcorni masinat. Neile leiduvad ka keskkonnasäästlikumad alternatiivid. Tavaline hambahari on piisavalt efektiivne, lokke saab tavaliste patside või paberirullidega, saiu saab soojaks ka ahjus või pannil. Köögikombaini asendab lihtsalt riiv või vispel. Sellised tooteid on veel terve hulk, mille järgi on tekitatud kunstlik vajadus. Seetõttu peaks enne uut ostu järele mõtlema, kas neid asju on ka tegelikult vaja või on tegu ületarbimisega? Kui vajadus on olemas, siis tuleks tarbida teadlikult: · Eelista kaupade teenuseid
võidega, et kiirendada juuksekasvu. Parukad Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Pidulikel puhkudel kanti pikki parukaid, millesse olid keeratud suured paralleerlselt rippuvad lokid. Mõnikord asendasid viimaseid tohedad patsiread, kus juures patside alt lasti vahel paista ka päris juustel. Parukaid niisutati ohtralt mitmesuguste õlide ja essentsidega. Hilisemal ajal kandsid isegi talunaised põllul töötades parukaid. Meeste juuksed Meestel tuli juuksed lühikeseks lõigata, kuna kõrvad pidid nähtaval olema. Sarnane juuksestiil kestis niikaua kuni juuksed vanadusest hõrenema hakkasid. Üldiselt võib öelda, et meestele kehtisid kindlad reeglid isegi juustestiili kohta.
Juuksepikendused (olenevalt pikenduse pikkusest)(6 tundi) 100€ Tuka piiramine (20 minutit) 10€ Juuste pesu ja viimistlus (45 minutit) 15€ Keemilisedlokid (4 tundi) 60€ Sirgendamine(20 – 60 minutit) 10€ Soengud: Pidulik (tund) 25€ Föönisoeng(30 minutit) 15€ Patside punumine(tund kuni 2 tundi) 15€ Pruudi(2 tundi) 30€ Lapsed: Juustelõikus (30-60 minutit) 10€ Soeng (45-90 minutit) 12€ Mehed: Stiilimuutus (30-45 minutit) 10€ Juuste piiramine (20 minutit) 8€ Juustelõikus (30 minutit) 12€ Masinlõikus ja kaelapuhastus (30 minutit) 10€
Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai. Üleval saalis räägiti ka muud kooli elu puudutavatest küsimustest. Vanemate klasside tüdrukud, kellel olid patsid, nagu kõigil tüdrukutel ikka, lõikasid omale ükskord tukad ette. Nad häbenesid tukki ning kammisid need patside peale, et tukad välja ei paistaks. Kooli direktor oli pahane sellise eputamise pärast ning pilkas tüdrukuid. Ta kutsus nad klassi ette, võttis taskukammi, kammis kõigile tukad silme ette ja küsis:" Noh, poisid, kas nüüd on tüdrukud ilusamad?" Poisid ei kommenteerinud. See tähendab, et eputamist ei seeditud. Kui Suuremõisa seitsmeklassiline kool läbi sai(aastal 1962), läks vanaema Käina tagasi. Seal oli nii, et koolisööklas tuli käia rivistatult, klasside kaupa, söömas
8 krooni Tuka piiramine (20 minutit) 59.6 krooni Juuste pesu ja viimistlus (45 minutit) 134.1 krooni Keemilisedlokid (4 tundi) 715.2 krooni Sirgendamine(20 60 minutit) 59.6 178.8 krooni Soengud: Pidulik (tund) 178.8 krooni Föönisoeng(30 minutit) 89.4 krooni Patside punumine(tund kuni 2 tundi) 178.8 357.6 krooni Pruudi(2 tundi) 357.6 krooni Lapsed: Juustelõikus (30-60 minutit) 89.4 178.8 krooni Soeng (45-90 minutit) 134.1 268.2 krooni 16 Mehed: Stiilimuutus (30-45 minutit) 89.4 134.1 krooni
ka hooldaja heast "horsemanship" oskustest. · Üldiselt pestakse hobune enne võistlusi, siis näeb hobune esinemise ajal puhas ja hoolitsetud välja. Hobuse karvale anatakse "viimane lihv" kui pühitakse niiske rätikuga tolm ja lahtised karvad naha pinnalt. · Sabasse ja lakka võib pihustada silikooni, mis teeb laka ja saba siidiseks ja kohevaks. Kui hobusele on plaanis patsid teha, siis ei soovitaks silikooni pihustada, sest libedasse lakka patside tegemine on väga raske. Kui silikooni pihustada üle hobuse keha, peaks jälgima, et kaelale ei satuks, sest ratsmed muutuvad libedaks ja nendest on raske seejärel kinni hoida. · Hobuse pea saab silmatorkavaks ja kauniks muuta kui silmade ja sõõrmete ümber määrida õli. · Samuti võib ka kabjad väljastpoolt õlitada, siis näivad need tumed ja läikivad. Eesti Ratsaspordi Liit 17
Kuna lahtiste juustega oli palju tüli, hakkasid naised juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis meile keskaja juuksemoele mõeldes vist küll esimesena silme ette kerkivad. Juuste patsidesse seadmine kuulutas tütarlapse neiuea lõppemist ja abiellu astumist. 12.sajandi Inglismaal keerati patsid ümber pea või seati kuklasse rulli. 13.sajandil läks moodi patside kandmine nn kotlettidena kummagi kõrva kohal. Veel sajand hiljem hakati pidama ilusaks kõrget laupa, mis sundis naisi laubajuukseid välja kitkuma. Kübarad ja muud peakatted: Suhtumine pea ehtimisse muutus keskaja jooksul ühest äärmusest teise. Alguses oli kogu Euroopa peakatete suhtes äraootaval seisukohal. Aja möödumisel hakati tasapisi katsetama üht ja teist. 12.sajandi teisel poolel eraldati kapuuts mantlist ning kinnitati lühikese peleriini külge
Kuna lahtiste juustega oli palju tüli, hakkasid naised juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis meile keskaja juuksemoele mõeldes vist küll esimesena silme ette kerkivad. Juuste patsidesse seadmine kuulutas tütarlapse neiuea lõppemist ja abiellu astumist. 12.sajandi Inglismaal keerati patsid ümber pea või seati kuklasse rulli. 13.sajandil läks moodi patside kandmine nn kotlettidena kummagi kõrva kohal. Veel sajand hiljem hakati pidama ilusaks kõrget laupa, mis sundis naisi laubajuukseid välja kitkuma. Kübarad ja muud peakatted: Suhtumine pea ehtimisse muutus keskaja jooksul ühest äärmusest teise. Alguses oli kogu Euroopa peakatete suhtes äraootaval seisukohal. Aja möödumisel hakati tasapisi katsetama üht ja teist. 12.sajandi teisel poolel eraldati kapuuts mantlist ning kinnitati lühikese peleriini külge
annaabi.ee 
