osalema sõjaväeteenistustes. Hiljem õpetati kreeklaste eeskujul ka asutama koole, kus õpetati lugema, kirjutama ja arvutama, tegeleti spordiga ning harrastati veidi ka laulu ja tantsu. Patroon ja klient, ning Rooma rikkad ja vaesed Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes vaese oma kaitse alla võttis nimetati patrooniks, vaeseid, kes aga kaitset palusid, nimetati klientideks. Patroonil ja kliendil olid aga vastastikku kindlad õigused ja kohustused. Patroon pidi vaest klienti hädas aitama ja tema õigusi kaitsma, sest Rooma vabariigis polnud politseid ja seetõttu oleks vaeste elu ilma rikaste patroonide kaitseta väga raske elada. Kliendid pidid aga patrooni seevastu saatma avalikes kohtades, oli tema ihukaitsja ja hääletas rahvakoosolekul patrooni kasuks. Mida rohkem oli patroonil kliente, seda suurem oli tema mõju riigiasjade otsustamisel
Ma oleksin see, kes määrab ka kolooniatesse valitsejaid. Ma peaksin hoidma häid suhteid senatiga, sest muidu võib minuga juhtuda sama mis juhtus J. Caesariga. Rooma isiklik elu Suhted Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid ennast rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes teisi oma kaitse alla võttis, nimetati patrooniks. Vaeseid, kes kaitset palusid, aga klientideks. Nii patroonil, kui kliendil olid omad õigused ja kohustused. Patroon pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma. Vastutasuks saatsid kliendid patroone avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime (puude- ja kivide vaime jmt), kelle meeleheaks tuli kõigi tähtsamate toimingute eel annetusi tuua.
rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada
Patriitse ja plebesid sidus positiivses m õttes :patrooni ja kliendi suhe 1. Patroon m õjuvõi mas isik , rikas kodanik , kes andis osa o ma maast vaese male kaaskodanikule kasutada. Tekkis patrooni ja kliendi suhe. Patroon kaitses o ma klienti igas m õttes ja samal ajal pidi klient patroonile lojaalne ole ma. Kliendilt oodati NT: sõjakäikudel osale mist, positiivse reklaami tege mine. Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik. Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid
suudmest vasakule kaldale, seal oli 7 küngast, kuhu rajati järjest asula. Selleks kulus aega ja umbes 600 a eKr oli moodustunud algne Rooma linn. Müüt: Romulus ja Remus olid kaksikvennad, vanaisa poolt Tiberisse visatud ja emahundi poolt üles kasvatatud, suureks saanud, kukutasid vanaisa troonilt ja hakkasid uut linna rajama, mille käigus Romulus tappis Remuse. Patrooni ja kliendi suhe: Patroon andis kliendile maa ja kaitses teda igas mõttes, klient pidi patroonile lojaalne olema, ühel patroonil kujunes välja klientide võrgustik. Proletaar-kõige vaesem maata kodanik, kelle ainus varandus olid tema lapsed. Patroon-rikas kodanik. Klient-vaene kodanik. Patriits-vanast suguvõsast pärit roomlane, jõukas ja suurte maavaldustega, nende kätte koondus ühiskonna valitsemine. Plebeid-lihtrahvas, roomlaste enamus. Rahvatribuunid-plebeide huve kaitsvad ametnikud. 12 tahvli seadused: Rooma esimene seadustekogu, reguleerisid plebeide ja patriitside vahelisi suhteid plebeide kasuks
Viimane kuningas oli Tarquinus Superbus, kelle vastu tõusis ülestõus ja ta oli sunnitud Roomast põgenema. Peale seda algas Roomas vabariig aeg. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Rooma rikkaid nimetati patrioonideks ja talupoegi klientideks. Patroonid võtsid kliendid oma kaitse alla ja andsid talle maad. Klient pidi maad hooldama ja käima koos patrooniga sõjaretkedel. Mõlemad pooled tõotasid olla üksteisele ustavad. Kui patroonil oli rohkem kliente oli tal ka rohkem mõjuvõimu rahvakoosolekutel. Sõjaväekohustus oli Rooma riigis kõigil kodanikel, väljaarvatud kõige vaesematel, aga neil oli ka selle tõttu rahvakoosolekutel vähem võimu. Kõik kodanikud pidid ise endale varustuse hankima, oma võimalusi arvestades. Patroonidest moodustati ratsavägi ja ülejäänudest jalavägi. Roomlaste põhitegevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas roomlaste vaatepilti
Juriidilised kategooriad: 1.Vabad, 2.vabakslastud, 3. Orjad. Vabakslastud olid keskel kuna nad olid siiski sündinud orjadena. 8) Kliendid Omasugune rahaline hierarhia. Esialgu on klientideks inimesed, kes on seotud gentesiga sõltuvussuhte kaudu. Patroonid kaitsevad kliente ja kindlustavad ellujäämise(hommikusel salutatiol annab patron raha). Kliendid on patrooniga seotud fidese kaudu- austus, kuulekus, abi. Kliendil on vaja patrooni, et ellu jääda ja patroonil selleks, et olla mõjukas(mida rohkem ja väärtuslike kliente seda parem.) Vaene kodanik või vabakslastu andis end tihti kliendina rikka ja mõjuka patrooni kaitse alla(kaaskodaniku). Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima (koos). Kumbki pool tõotas olla teineteisele ustav ja hädas abiks. See side põhines fidesel(ustavusel). Kliendid pidid sündima vabana
1, s.26/. V.Raam viitab oma arutluskäigus muuhulgas Taubede suguvõsa vapikivile, mis on müüritud Jõhvi kiriku torni lääneseina, kui tõendile, et kiriku ehitajateks olid just selle suguvõsa esindajad. Ilmselt pärineb see Taubede vapi kujutisega raidkivi mõne 15-16. sajandi hauaplaadi nurgatükist ja on müüritud seina V.Kadakase oletuse kohaselt alles põhjasõjajärgsel taastamisperioodil/V.Kadakas 2001, lk 17/. Oma vappi kiriku fassaadile oli tavaliselt õigus panna üksnes patroonil, kes oli hoolitsenud kiriku ehitamise eest. Jõhvi kiriku läänepoolse sissekäigu kohal on 15.saj. lõpust- 16.saj.algusest pärit Taubede vapp, millel on kujutatud kolme juurega pärna kändu kahe külgedelt välja kasvava lehega. Edise patronaaiõigus seostub 17. sajandil ulatusliku kohtuvaidluse tekitanud omandiõigustülist kiriku ja Edise mõisa vahel, mille juured on seotud Narva foogti poolt 1522
Patroon võis toetada oma võimuga. Tüüpilised kliendid olid nn vaesed intellektuaalid, kes olid tihti kreeka päritolu, aga vabad. Kuulusid filosoofid, poeedid, osad õpetajad. Neil oli ainuke sissetulek summa, mis said hommikul peremehe käest peale tervitamist. Pigem käisid peremeest tervitamas, kui teha alandavat tööd, mida tegi lihtrahvas. Kätega tehtavat tööd peeti alandavaks ja väga madalaks tegevuseks. Võis olla inimesi, kes lootsid saada rikka mehe pärijaks, kui patroonil endal lapsi ei olnud. Klientide arv võis olla 10-100. võis olla, et tütar päris isa kliendid, kui poega ei olnud. Moraal ja religioon Roomas virtus pietas fides- rooma religiooni kolmainsus. Ei saa tõlkida romaani keeltesse. Virtus- vir(mees) võtab kokku kõik selle, mis on väärikale mehele omane rooma mõttes. Õige, kasulik ja väärikas käiumine ühiskonna ees. Pietas- pius. Õige ja vääriline suhtumine nende suhtes, kes on meile ülemaks antud. Meie vanemad, eriti isa ja jumalad
annaabi.ee 
