Salutogenees e tervise areng (salutogenesis, health development) Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Sotsiaalne kapital (social capital) Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. Terviseedendus (health promotion) WHO defineerib: tervisedendus kui protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandad...
III astme hüpertensioon (raske) 180 110 mmHg Isoleeritud süstoolne hüpertensioon 140 < 90 mmHg Südamepuudulikkus Äge südamepuudulikkus on defineeritud kui kiire algusega sündroom, mille põhjuseks on ebanormaalne südame funktsioon. Ägeda südamepuudulikkuse tekkele võib eelneda varasema südamehaiguse esinemine või mitte. Ägeda südamepuudlikkuse korral võivad esineda mitmed erineva etioloogia ja patogeneesiga kliinilise seisundid. Kroonilise südamepuudulikkuse definitsioon: I Südamepuudulikkuse sümptomid (rahuolekus või füüsilisel koormusel) ja II Objektiivselt tõestatud (eelistatult ehhokardiograafiliselt) kardiaalne düsfunktsioon (süstoolne ja/või diastoolne) rahuolekus ja III Vastuse olemasolu südamepuudulikkuse ravile. Kriteeriumid I ja II peavad olema kõigil juhtudel täidetud. Nii ägedat kui ka kroonilist südamepuudulikkust iseloomustab mõlema sündroomi tihe seos ja
nakitsemisega, kuid see võib viia sekundaarse bakteriaalse infektsioonini. Tulemusena tekib Th1 poolt põhjustatud krooniline põletikufaas. Sellest hüpoteetilisest haiguse patogeneesist lähtuvalt on AD mitmete faktorite ja asjaolude kokkulangemisel tekkinud põletikuline seisund, mida ei saa üksiku mediaatori, antikeha või tsütokiini esinemisega selgitada. (Marsella jt., 2012) Atoopiline dermatiit on keerulise patogeneesiga haigus, mille kujunemisel mängivad olulist rolli mitmete asjaolude koosesinemised. Seisundi kujunemisel osalevad mitmed immuunsüsteemi rakud (Langerhansi rakud, nuumrakud, T rakud, B rakud) ja nende rakkude poolt eritatud tsütokiinide tootmise muutused või defitsiidid. Kindlasti ei saa seda nahakonditsiooni selgitada lihtsustatud klassikalise histamiini hüpoteesiga, sest uuemad uuringud on näidanud vastakaid tulemusi. Berger, A. Th1 and Th2 responses: what are they? BMJ 2000; 321: 424.
kuid katsed väikesemolekuliste inhiibitorite jaoks on käimas, mis inhibeeriksid beeta amüloidi ja tau oksüdatsiooni ja aggregatsiooni. Palju lubavad terapeutilised agendid on näiteks polüfenoolsed ekstaktid viinamarja seemnetest (resveratrol), mis stimuleerivad vananemise supressorgeene. Geneetika Alzheimeri tõve põhjustavad tegurid jagunevad keskkonnast tulenevateks ja pärilikeks teguriteks. Alzheimeri tõve patogeneesiga otseselt seotud keskkonnast tulenevaid faktoreid, nagu viiruseid või toksiine, pole siiani suudetud leida. Kuid on spekuleeritud, et hilise algusega Alzheimeri tõvi võib tekkida teadmata keskkonna faktori toimel, kui on olemas eelnev soodustav geneetiline taust haiguse tekeks. Samuti on seostatud dementsuse puhul liigsete neurofibrillaarsete tängude teket korduva peatrauma esinemisega. Alzheimeri tõve pärilikke põhjuste puhul eristatakse üksiku geeni häireid ja kromosomaalseid häireid
kahekomponendiliste histidiinikinaassete retseptoritega. Etüleeni retseptor koosneb kahest valgust – sensorist, mis seob etüleeni ja millel on etüleeni seostumisel autokatalüütiline kinaasne aktiivsus ja vastuse regulaatorvalgust mis on transkriptsioonifaktoriks. Etüleen seostub retseptoriga Cu sisaldava valgu vahendusel.Signaal retseptorilt edasi liigub transkriptsioonifaktorile, mis reguleerivad mitmete geenide ekspresseerumist (näit pektinaasid, tsellulaas, patogeneesiga seotud geenid). Nendel geenidel on regulaatorpiirkonnas järjestus ERE (ethylene response element). Mutatsioonid retseptoris mis muudavad selle võimetuks etüleeni siduma, pärsivad viljade valmimise/vananemise. Näit mutatsioon never-ripe tomatis. viljad ei värvu punaseks ja on puised (rakuseinad ei matsereeru.) Etüleeni retseptorid on vastuse negatiivsed regulaatorid. Etüleeni puudumisel retseptorid on aktiivsed ja pärsivad etüleeni vastuse. Etüleeni
Kuid kehas on miljardeid rakke ja viirusega tuleb saada pihta õigele rakule. Kui viirus viib normaalse geeni valedesse rakudesse, siis pole sellest haiguse ravis mingit kasu või toob hoopis kahju. Viirused viiakse rakkudesse spetsiifiliste retseptorite abiga. Viirused on evolutsiooni käigus muutunud sarnaseks rakkude vahel liikuvate signaalmolekulidega ja rakk seob siis ekslikult selle viiruse. Me võime võtta viiruse ja eemladad patogeneesiga seotud geenid ja sellisesse ohutusse viirusesse võib viia juurde meid huvitavaid geene ja valides sellise viiruse, mis oma omaduste tõttu on võimeline siseneda konkreetsesse rakku. 6
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
Südame haigused, depressioon on mõjutatud nii geneetika kui ka keskkonna poolt Bronhiit, pärasoole vähk- keskkond Hüpertensioon, diabeet, Alzheimer, Parkinson, eesnäärme vähk- geneetika 85. Rakumembraani ehituslikud komponendid. ● Rasvad (lipiidid) 50% massi järgi on rasvad väiksemad ja neid on rohkem ● valgud 50% ● süsivesikud (glükolipiidid ja glükoproteiinid) 86.Membraani lipiidide omadused ja funktsioonid ning seos koolera patogeneesiga. Kõik membraani lipiidid on amfipaatilised (e amfifiilsed) st neil on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Enimesinevad lipiidid membraanis on fosfolipiidid, mis moodustavad ümber raku pideva bilipiidse kihi. Lipiidide liigid: ● fosfolipiidid - moodustavad ümber raku bilipiidse kihi. ● kolesterool ● glükolipiidid Membraani lipiidide funktsioonid: ● tagavad rakkude kuju ● isoleerivad raku väliskeskkonnast
Sagedasemad tekitajad on: S. dysenteriae, S.flexneri, S.boydii, S.sonnei Erinevalt Salmonella’st on Shigella reservuaariks vaid inimene, haigestuvad samuti ainult inimesed. Shigellad võivad toota tsütotoksiini, põhjustades sellega sooleepiteeli kahjustusi, haavandeid ja mikroabstsesse. Düsenteeriale on iseloomulik kõhulahtisus, väljaheites on verd, lima ja mäda. Escherichia coli kuulub soole normaalsesse mikrofloorasse, kuid teatud tüved võivad põhjustada erineva patogeneesiga soolenakkusi. • Enterotoksigeenne E. coli (ETEC) toodab enterotoksiini, põhjustades Na-ioonide ja vee kaotust soolevalendikust, tekitades nn. reisijate diarröad (traveller’s diarrhea). • Enteropatogeenne E. coli (EPEC) põhjustab endeemilist diarröad arenguriikides. Haigestuvad enamasti alla kuuekuused lapsed. • Enteroagregatiivne E. coli (EAEC) moodustab sooleepiteeli pinnal agregaate, on diarröa põhjustaja arenguriikides. • Enteroinvasiivne E
liikumissuunda vastavalt kemoatraktantide/kemorepellentide olemasolule, saades signaali sensorvalkudelt, mis on tuntud kui metüül-vastuvõtvad kemotaksise valgud (MCP). Bakteri fenotüübi kujunemisest võib osa võtta mitu eraldi toimivat kahekomponentset regulatsioonirada. Näiteks E. coli membraani omaduste muutmisest võtavad osa EncZ/OmpR, CpxAR ja RcsCDB kahekomponentsed süsteemid. Kahekomponentsed regulatsioonirajad on seotud bakterite patogeneesiga. Näiteks Burkholderia pseudomallei IrlRS reguleerib bakteri tungimist eukarüoodi rakku. Mycobacterium tuberculosis'e eukarüoodis paljunemise varajane faas on seotud PrrAB süsteemiga. Yersinia pestis'e eluvõime inimese neutrofiilides on seotud PhoPQ kahekomponentse süsteemiga. Pseudomonas aeruginosa virulentsus on seotud mitme kahekomponentse süsteemiga: PhoPQ, GacAS signaaliradadega, mille signaali mõjutavad RetS, LadS ja AlgR.
annaabi.ee 
