• Kampilya • Murshidabad • Kara • Baharampur • Nabadwip • Prayag • Saptagram • Allahabad • Kolkata • Kashi • Dhaka • Pataliputra • Hajipur KASUTATUD ALLIKAD • https://en.wikipedia.org/wiki/Ganges_Delta • http://ajaviide.ee/reostunud-india-ganges/ • https://et.wikipedia.org/wiki/Delta • http://www.miksike.ee/#/en/gnews.html • https://lemmik.postimees.ee/4212729/kohad-kus-kalad-sureva d-maailma-koige-saastatumad-joed • http://www.mindwink.com/the-10-things-you-should-know-about -the-holy-ganga/
tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Islamipealetung Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Kolooniad
Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Šuudrad teenrid, pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Esimene riik mis hõlmas Indust ja Gangest kujunes V saj ekr. Saavutas oma võmsuse tipu IIIsaj ekr Ašoka valitsusajal. Riigi pealinn oli Pataliputra ,mis asus Gangese ääres.Poliitiline killustatus oli Indias normaalne seisund.Riigid olid hästi korraldatud. Kungingas valitses abiliste toel. Riigid olid jaotatud asevalitsejatele kellele maksti palka või neile anti maad. Olulised olid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Religioon ja kultuur Veedades on kirjas aarjalaste ohverdused ja nende varajast usku e. barhmanismi. Hindud peavad tänapäevani veedasid oma usu aluseks. Hinduism on brahmanismi edasiarendus
grupi. Kuningriigid · VI saj. eKr oli Põhja-indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. · Ühed olid kuningriigid, teised vabariigid. · Riikide jõuvahekord oli muutlik. · Nii mõnigi riik suutis mõneks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi. · Esimene riik, mis hõlmas Induse ja Gangese tasandiku kujunes IV sai. eKr. · Oma võimsuse tipu saavutas see riik III saj. eKr Asoka valitsusajal. · Riigi pealinn oli Pataliputra Gangese ääres. · Asoka lasi end kirjeldada kohusetundliku ja humaanse valitsejana. · Peale Asoka valitsemisaega suurriik lagunes. · Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. · Poliitiline killustatus ei tähendanud Indias kaost, vaid normaalset seisundit. · Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. · Riik oli jaotatud üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad. · Neile maksti teenistuse eest ka palka või anti maavaldusi.
India kaardil: 2 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/India http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_ajalugu_liina.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/india_kadry.htm 5 2. India ajalugu Vanaaja lõpul oli India põhjaosa suur ühendatud ning võimas riik. Selle pealinn oli Pataliputra ja see asus Gangese jõe ääres. India lagunemine algas 5. sajandi teisel poolel, kui Indiasse tungisid valged hunnid. Lõpuks suudeti valgete hunnide vallutustele vastu hakata ja piir panna, aga riik jäi sajanditeks veel purunenuks. Indias hakkas esinema kaks religiooni, nendeks oli hinduism, mida esines rohkem ja budism, mida esines vähem. Küll aga tekkisid budistlikud kloostrid, kus õpetati peale budistlike tõdede veel astronoomiat, matemaatikat,
Osad riigid vaenutsesid omavahel ja nende piirkond muutus tihti. Poliitiline killustatus ei olnud Indias kaos, vaid normaalne seisund. Valitses kuningas, keda toetasid madalamad seisused. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad. Paljud olid kaasatud riigiasjadesse, sest nii linnas kui ka külades olid omavalitsused ja kasitölistel ning kaupmeestel olid oma organisatsioonid. Kuningas Asoka tegi suure riigi pealinnaga Pataliputra, mis hõlmas nii Indust kui Gangest ja pidas veriseid vallutussõdu, kuid tema järglaste ajal suurriik lagunes. Brahmanism e. aarjalaste usk Veedade järgi oli aarjalstel palju jumalaid, nad viisid läbi ohverdusi ja brahmanitel oli tähtis osa riitustel. Brahmanismist arenes hinduism. Hinduismi sümbol on palvesilp aum, mis tähendab kõiksust. Brahmanistliku usu järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda maa peal, õhus ja taevas. Selleks tuleb neil võidelda deemonitega
aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest. Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. Hiina riigid ja linnad
ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi, vahel koguni suure osa Indiast, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui Gangese tasandikku, kujunes IV sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu III sajandil eKrkuningas Asoka valitsusajal. Asoka laiendas veristes vallutussõdades oma võimu ka lõuna poole, kuid otsustas siis edasisest verevalamisest loobuda ja pühendus suurriigi sisekorraldusele. Riigi pealinn oli Pataliputra Gangese ääres. Raidkirjades lasi Asoka end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana. Asoka järglaste ajal suurriik lagunes. Suure osa Indiast ühendas veel kord Guptade dünastia IV VI sajandil pKr. Enamiku ajast oli India aga jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus ei tähendanud Indias kaost, vaid normaalset seisundit. Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite väeülema ja madalamate ametnike toel
kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks. Antud ajajärku jääb ka Makedoonia Aleksandri sõjakäik Induse jõe äärde aastatel 327 - 325 eKr. Aarjalased panid Indias aluse ka Maurjate dünastia (u 320 - 185 eKr) impeeriumile. Selle rajaja Tšandragupta (valitses u 320 – 298 eKr) ühendas Induse ja Gangese jõgede ülemjooksu piirkonnad oma valitsemise alla ning tegi pealinnaks Gangese jõe ääres asuva Pataliputra. Läänes pidas Tšandragupta sõdu Makedoonia Aleksandri suurriigi lagunemisel tekkinud hellenistliku Seleukiidide riigiga. Oma suurima ulatuse saavutas Maurja dünastia poolt valitsetav riik Tšandragupta pojapoja Ašoka Suure valitsemisajal 273 – 232 eKr, kes esimesena ühendas suurema osa Indiast. Enda valitsemisaja alguses pidas Ašoka küllalt veriseid vallutussõdu Hindustani poolsaare lõunaosas.
Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindustani poolsaarest. Asoka olnud tark ja õiglane valitseja. Ta lasi rajada palju ehitisi ning jälle kasvasid linnad. Asoka suurriik lagunes pärast tema surma. India hakkas uuesti mitmeks tükiks jagunema ja riigid ei sõltunude enam õksteisest
Käsitöö, kunst, leiutised. Hiinas edenes jõudsalt siiditootmine. Siidist tehti rõivaid, purjeid, muusikariistade keeli. Kõrge taseme saavutasid siidriidele tikkimine ja siidimaal. Lisaks siidile tõi kuulsust ka portselan ja paber. Samuti õpiti trükikunsti, anti välja maailma esimene ajaleht ning õpiti valmistama püssirohtu. 33) India keskajal Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Sell pealinnaks oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid Indiasse nn valged hunnid. Nende tulekuga algas India riigi lagunemine. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse. Valitseva hinduismi kõrval püsis veel budism. Budism hakkas nüüd üha enam levima Indiast väljapoole. Mitmel pool tekkisid budistlikud kloostrid, mis olid ühtaegu nii usu-, kui ka õppeasutused. Esimese aastatuhande teist
lugude on seal ka india ja pärsia lugusid. Eurooplased on araablastelt palju õppinud. Näiteks õpiti nende kaudu tundma kompassi, mille araablased ise olid üle võtnud hiinlastelt. Ka püssirohi levis meieni sama teed mööda. Araabia keelest pärinevad ka paljud sõnad näiteks sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra ja paljud teised. 2) India keskajal ( 35 ) Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Selle pealinn oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid kesk Aasiast Indiasse nn. valged hunnid Euroopas Suure rahvasterändamise põhjustanud hunnide sugulusrahvas -, kelle tulekuga algas India riigi lagunemine. Nende vallutustele suudeti peagi küll piir panna, kuid India jäi mitmeks sajandiks väikeste riikide vahel killustatuks. Killustatusest hoolimata jätkus elu Indias traditsioonilisel viisil. Püsis kastikord ja inimesed uskusid endist viisi hingede taaskehastumisse
annaabi.ee 
