Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse j...
". 1843. aasta detsembris naases Charlotte Haworth`isse, kuigi ei näinud seal erilisi võimalusi kirjandusega tegelemiseks. l Katse avada kool 1. jaanuaril 1844 otsustas Charlotte uuesti hakata tegelema oma kooli asustamise projektiga, et kindlustada ennast ja õde sissetulekuga. Kuid asjaolud ei soosinud enam nii, nagu see oli 1841. aastal. Tädi oli surnud, isa tervis halvaks jäänud. Õed said minna koolihoonet rentima ning pidid kooli avama Haworth`i pastoraadis, mis oli kodust kaugel; kuid selle asukoht oli surnuaia lähedal, küllalt metsikus kohas, mis hirmutas potentsiaalsed lapsevanemad ära. Tema katse avada kool kukkus 1844. aastal läbi. l Kirjanikukarjääri algus Mais 1846, avaldasid Charlotte, Emily ja Anne valenimede Currer, Ellis ja Acton Bell all ühendatud luulekogumiku. Vaatamata sellele, et raamat ei pakkunud kellelegi huvi (ainult kaks koopiat oli
Veel uuris ta majandust ja andis välja raamatu põllumajandus ajaloost. Johann Gottfried Herder:1744-1803 Ta oli sakslane kes tegeles valguskirjastuse ja kunsti ning põhiliselt kirjandusega. Selliste andmete järgi oletan,et ta oli valgustaja Rohkem andmeid ma tema kohta ei leidnud Garlieb Merkel: 1769-1850 Garlieb Helwig Merkel sündis 21. oktoobril 1769. aastal Võnnust 28 kilomeetri kaugusel asuvas Ldurga pastoraadis Daniel Merkeli ja Gertrud Elisabeth Merkeli perekonnas. Algõpetuse sai G. H. Merkel valgustusmeelse isa käest, hiljem õppis Riia toomkoolis. Pärast isa varast surma 1782. aastal jättis G. H. Merkel kooli pooleli ning veetis ligi kolm ja pool aastat iseseisva eneseharimisega isast mahajäänud raamatukogus, keskendudes ladina, prantsuse, inglise ning vanema saksa kirjanduse tundmaõppimisele. Siis asus G. H. Merkel 1786. aastal tööle kohtukantselei ametnikuna Liivimaa
FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud
Tema vanaisa oli Estonia teatri bariton Aleksander Arder, isa Oleviste kiriku õpetaja Arpad Arder ning ema esimese Eesti Vabariigi aegse riigitegelase, juristi ja diplomaadi Jaan Poska tütar. Tema noorem vend on muusik Jaan Arder, peres ka õed Madli ning Aade. 9aastaselt hakkas Arder korvpallitrennis käima. Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O. Arder Eduard Vilde nimelises pedagoogika Instituudis Tallinnas. Siis proovis Panso kooli, kuid kukkus viimases voorus läbi. Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale. Kuid õige pea kukutas vastav troika ta Kommunistliku Partei ajaloo eksamil läbi. Sestpeale
Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj i reisikirjanduses Marge Rennit- linnamuuseumi haridusjuht Kõrtside areng 17. sajandi alguseks oli suur hulk maa ja maantee kõrtsidest suletud,kuna sõda tegi oma töö.Triin Parts,kes on uurinud reisimist Eestimaal 17-ndal saj il ja varem märgib,et hõreda asustuse tõttu on raske leida öömaja.Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes.Kuid tihti tuli ööbida ka lageda taeva all.Seda tuleb tihti ette 17-nda saj alguses.Eesti alasid läbinud saadikute reisikirjeldustes on kirjas,et nad pidid ööbima lageda taeva all. Alates 1630-ndatest aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja reisijatevedu.Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene selletaoline määrus oli 1636 aastal
Vormsil esines palju unikaalseid perekonanimesid, 61%, kuid kuna tegu oli rannarootslaste asualaga, siis olid ka nimed peamiselt rootsipärased ja ilmselt Rootsis mitte väga unikaalsed(Must 2000: 94). Veidi vähem kui kaks kolmandikku eesti nimedest olid unikaalsed, see tähendab, esinesid ainult ühes kihelkonnas ja vallas. See tähendab, et nimi Ernesaks esines ainult Perilas, Kokla Hiiumaal Villivallas, Laidoner Viiratsis, Savisaar Vastse-Kuustes, Veetõusme Tuhalas ja Tennosaar Võnnu pastoraadis(Must 2000: 94). Selliste universaalsete nimede puhul võib eeldada, et kaks samanimelist inimest omavahel suguluses on. Kuid nimede eestistamise käigus võis juhtuda ka nii, et unikaalsest nimest sai universaalne. Mitmed isikud leidsid omale uue nime nõukogude ajal. Näiteks kirjutab professor Must oma raamatus, et ENSV Plaanikomitees töötas keegi sm Tennosaar, kes oli rahvuselt valgevenelane, kuid oli endale Eestis töötades ilusa uue nime leidnud(Must 2000: 81). 3
pikadel reisidel talust tallu on jõudnud arusaamiseni, et kõik elutu pahn võtab peremehe näo, hinge ning hakkab elama uhkelt ja iseseisvalt, oma ilma ja iseloomuga, oma tujude ja lõhnadega. Nagu näiteks kord töötas Jaagup Seenepoiss peremehe nimega Peeter Saagi heaks kes oli üks tusane joodik, palka ei maksnud korralikult, aga ta oli lõbus ja meeldis laulda, võttis poisi ka oma pere lauda sööma. Seal oli tal muidu tappev töö välistatult mõnus olla. Siin pastoraadis aga on pilk alati metsa peal ja mõte jalgalaskmisel kuna siinkandis ei ole kunagi ta kuulnud naeru ega laulu. Üldiselt on muidu pastoraadis kõik endiseks muutunud, peale selle ühe siidist kingi mis praost tegi ei ole naine modagi muud saanud ja on endises nukruses toas. Jaagup Seenepoissil saab aga villand ja ta lahkub löödes enda taga pauguka värava kinni. Ekke võttab õppust ja otsustab samuti lahkuda. Korraks satub ta köögis vestlema
Kuna Jane’il oli palju vendi, tekkis tal väga lähedane suhe ainsa, vanema õe Cassandraga. Sünnijärjekorras jagunesid Austenite lapsed järgmiselt: James, George, Edward, Henry, Cassandra, Francis, Jane ja Charles. Vendadest kujunes lähem side Henryga, kes oli Jane’i hilisem kirjandusagent. (Warren, 2018) Austenite lapsed kasvasid üles avarate õpivõimaluste, loovuse ja avatud suhtlusega keskkonnas. Isa George Austen töötas eemal pastoraadis ning proovis töö kõrvalt kätt ka talupidamises, et võimaldada aina kasvavale perele mugavamat elu. Lisaks võttis ta kodus enda peale õpetaja rolli. Lapsed kasvasid väga kokkuhoidvas peres ning Jane´il tekkis isaga eriline suhe. (Warren, 2018) 8-aastaselt (1783) saadeti Jane ja tema õde Cassandra edasistele õpingutele Oxfordi internaati (Warren 2018, Ahfclass 2014). Haridus sisaldas tollele ajale kohaseid teadmisi võõrkeeltest (peamiselt prantsuse keel) muusikast ja tantsust
kuningas jälle edasi. Tatarlaste jubedused Kui tatarlased tungisid Vormsi ning hakkasid sääl rüüstama, siis ainult üksikud elanikud päästsid end Borby lähedal asuva suure kivi otsa, kus nad kallaletungijaid tatarlasi keeva veega kihutasid eemale. Kärsläti juures kaevasid talunikud metsa sügavad augud ning varjasid end sääl peidus, kuigi vaenlased katsusid rootslaste keelt järele aimates luisata, et vaenlane olevat juba plehku pistnud. Pastoraadis tungisid tatarlased õpetaja kallale, ning kuna ta puges peitu sauna, süütasid nad selle põlema ning piinasid õpetaja sedasi surnuks. Ühtlasi hävitasid nad kirikuraamatuid ning viisid dokumente ja kirikuriistu Saaremaale kaasa. Ka külades kihutasid nad inimesed majadesse ning süütasid need siis põlema. Meestel kiskusid nad seljast nahka, naistel lõikasid rinnad ära ning tapsid kõiki, kuna nende päälik oli käskinud olla vali igaühe vastu.
annaabi.ee 
