Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Teise rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade (aktivate) struktuuris, see tähendab varad muudavad asukohta bilansis. Antud majandustehing ei põhjusta muudatusi bilansi passiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Teise rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade (aktivate) struktuuris, see tähendab varad muudavad asukohta bilansis. Antud majandustehing ei põhjusta muudatusi bilansi passiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne gAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju puhtale intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis 3.30. (3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus, GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel, Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus. 42. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. gAp mudeli abil voib puhast intressitulu luhiajaliselt sta bi liseerida voi suurendada, muutes bilansis int res si tundlike varade ja/voi kohustuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimaara muutustele. 43
£, CAD ja AUD jne). -) Maailmas pole ühtegi ülemvaluutat ja seega valuuta väärtus kõigub koguaeg. -) eksponentsiaal võrrand y = 2x (väärtuse graafik). Investeerimine * Aktiva vs. Passiva: 1. Kuluta vähem. 2. Osta tootvaid varasid. 3. Teeni varadelt raha. 4. Osta rohkem tootvaid varasid. * Miks investeerida? -) Inflatsioon iga sekund sööb su raha. -) Raha teenimine aktivate kasvatamine passivate asemel. -) Sissetulekute ohutuse tagamine. -) Majandusega kursis olemine sunnib mõtlemine, lugema ja probleeme ette ennustama. * Millised võimalused? -) Pangakonto (i = 0,25% aastas) -) Kasutushoius (i = 0,4%) -) Tähtajaline hoius (i = 0,65%) -) võlakirjad (kuni 10%) -) kuld (+/- 0-20%) -) Fondid (+/- 0-50%) -) Aktsiad (suured kaotused, suured võidud) -) Valuutaturg, ressursiturg (üliriskantne ja ülisuuder võidud) -) Kinnisvara, korvpallikaardid jms. * Kauplemine vs
Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend. Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara hinnamuutusest ( pank teeb tehinguid enda nimel , kuid täidab ka kliendi kohustusi. Kasutatakse erinevaid limiitide süsteeme ja erinevate positsioonide võtmist kauplemisel väärtpaberitega ja samuti investeeringute tegemisel ) Likviidsusrisk- panga likviidsus, seotud maksejõulisusega. Eeldab panga Aktivate ja Passivate tähtaegade vastavust ja igapäevast positsioonide juhtimist. Kui kiiresti on võimalik vara rahaks muuta. Tehnoloogiline risk- eelkõige infotehnoloogiline ( turvasüsteemid, usaldatavus, tugi- ja varusüsteemid, dubleeritavad süsteemid, info salvestatavus.) Seotud elektrooniliste kanalite kasutamisega. IGAL PANGAL JA ASUTUSEL ON OMA RISKIJUHTIMISE KONTSEPTSIOON, MIS PÕHINEB NII RISKIKAPITALI KUI RISKIDE ENNETAMISE PÕHIMÕTETEL JA ERINEVAD PÄDEVUSTE SÜSTEEMID. ÜHISTUD
Täidesaatvad komiteed. Panga poliitika kavandamiseks kasutatakse sageli arengukomiteed, selle komitee põhiûlesanne on analüûsida ja hinata pangaorganisatsiooni, tema süsteeme, tehnoloogiaid jmt, et kujundada baas nende arendamiseks. Otsused võimalike arengute ja valikutekohta teeb pangajuhatus vøi mõni komitee. Panga tähtsaim táidesaatev komitee on panganjuhatus. Juhatus võib delegeerida osa otsuste rakendamise teistele komiteedele nt laenukomitee, aktivate ja passivate juhtimise komitee. Komiteede ülesandeks on uuenduste ja arengute väljatöötamine, kuid samasnvõib nende kompetentsi kuuluda ka täidesaatev tegevus nt tegeleb laenukomitee ka laenupoliitika küsimustega ning samasnotsustab laenude .väljaandmise üle. Komiteed ja töôrühmad moodustavadnorgis osakondadega paralleelse juhtimise võrgu, komiteesid võib moodustada divisjonide ja osakondade tasandil ja iga komitee saab moodustada allkomiteesid või töôrühmasid. Sellise
Passiva alla kuuluvad tootmisvõlad. Kui näiteks toormaterjale ostetakse krediidi peale, tuleb see krediit passivas ära näidata. Samal ajal märgib teie tarnija selle summa on finantsaruannetesse kui laekumata arve (mis on bilansitabeli aktivaosas) ja sissetuleku (mis tuuakse ära kasumiaruandes). Omakapital tähendab väärtust, mis jääks alles, kui müüa ära kõik aktivad ja kasutada saadud raha passivate eest tasumiseks. Bilansitabeli põhivalem on: Aktiva = passiva + omakapital Olukord erinevatel aegadel on ära toodud erinevatel veergudel. Bilansitabeli selline vorm hõlbustab omakapitali muutuste analüüsi, mis toimub muutuste tõttu aktiva- ja passivaosas. Praeguses olukorras on Eestis aktivate väärtust võrreldes passivate väärtusega raske kindlaks teha. Passiva väärtust on väga kerge leida, sest tavaliselt teate te täpselt, kui palju te kellelegi võlgnete
põhinevad raamatupidamisinformatsiooni kasutamisel. Raamatupidamise tundmine annab konkurentsieelise tööjüuturul, oskuse kontrollida raamatupidamises toimuvat, osata näha võimalikke seoseid teiste erialavaldkondadega. 1 5. Finantsaarvestuse mõiste ja selle põhilised tunnusjooned Finantsarvestus on äriettevõtete aktivate ja passivate, tulude ja kulude arvestust hõlmav raamatupidamine, mis varustab informatsiooniga aktsionäre, osanikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse maksu- ja statistikaorganeid, pankasid, potentsiaalseid investeerijaid jt. Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad Ajaline suunitlus: Minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav
seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. 8. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. Puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima GAP nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele. 9. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel. DGAP on vahe aktivate ja passivate kaalutud keskmiste kestuste vahel. Vastavalt kontseptsioonile on intressitundlikud need varad ja kohustused, mille intressimäär on fikseeritud. Mida suurem on absoluutne DGAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju tema varadele, kohustustele ja lõppkokkuvõttes ka omakapitali turuväärtusele. 10. Välisvaluuta avatud netopositsioon
katteks provisjonide moodustamine. •probleemlaenudega tegelemine •Omakapitali suurendamine ootamatute kahjumite katteks •laenude väärtpaberistumine •Riskikindlustus krediididerivatiivide abil nagu krediidiriski vahe-tustehingud, krediidiriski vahetus tehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses, kogutulu vahetustehingud Likviidsusriski maandamismeetodid: •Kõigi oluliste likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine. •Aktivate ja passivate põhjal tekkivate rahavoogude kooskõlasta-mine tähtaegade ja mahtude suhtes. •Likviidsusreservide moodustamine (likviidsuse tagamise ees-märki täidab teatud määral ka kohustusliku reservi nõue), sh panga kassas piisava sularaha varu taseme määramine ja hoid- mine. •laenuportfelli osatähtsuse piiramine bilansis. •Riskantsete laenude väljastamisest ja investeeringutest loobumine või nende edasilükkamine. •laenusaajate krediidivõime korralik analüüsimine.
KÄIBEVARA KOHUSTUSED Kõik muu vara on käibevara lühiajalised,pikaajalised PÕHIVARA OMAKAPITAL 2.Bilansikirjete muutused majandustehingute mõjul(4 tüüpi) Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Majandustehingutega kaasnevad muudatuses bilansis. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Nt AS Algus oli nii vara kui omakapital 200 000 kr. Osteti materjali 60 000 kr eest ja masin maksumusega 120 000 kr. Ostu eest tasumata. AKTIVA PASSIVA Raha 200 000.- Lühiajaline pangalaen 100 000.-
annaabi.ee 
