Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal ongi kõrgeim senjöör. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole
kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7 a paažiks feodaaliks, siis kannupoiss. Rüütel pidi olema õilsad, truud, vaprad, võitlema surmani 8. Õpik lk 137 küsimused 1,2,3,5,6 vaata vihikust 9. Dateeri viikingiaeg kestis 8-11. sajand milliseid mõjutusi tõid nad Euroopasse
* KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand
Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ja maad saanud feodaali vasalliks. Kuningad, hertsogid ja krahvid läänistasid maid parunitele, need omakorda väikefeodaalidele - rüütlitele. Rüütlid enam vasalle omadaei tohtinud, nemad moodustasid feodaalse hierarhia kõige madalama astme. Põllumajanduses tehti palju uuendusi põllutööriisttades ja põlluharimise viisides, kuigi need muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks. Karjakasvatus arenes vähe, kasvatati üsna väheseid loomaliike.
muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Vasall peab andma senjöörile: Sõjalist abi, Rahalist abi, Nõu Senjöör peab andma vasallile: Eestkostet ,Kaitset kohtus, Ülalpidamist, Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida! Tegelikkuses on feodaalsuhted keerulised ja vasalli truuduses ei saa sugugi kindel olla. Osad vasallid võtsid maad mitmelt senjöörilt, seega ei saanud ta enam vaid ühele truu olla. Kui
Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal ongi kõrgeim senjöör. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas
Sotimaa rannikut. Need uustulnukad avaldasid mõju nii rahva keelele kui ka kultuurile. Aastal 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlaste vallutus, prantsuse mõjud Hertsog Cuillaume maabus 1066 aastal L-Inglismaal ja otsustavas lahingus Hastingsi lähedal said anglosaksid täielikult lüüa. Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William ! nime all. Laastati suured piirkonnad ja maid jagati prantsuse parunitele. Kõrgemates ringkondades valitses prantsuse keel. Siiski jäi rahvastiku põhiosa truuks inglise keelele. 3.Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Nende liikmed uskusid, et Kristus naaseb ja toob kaasa Jumalariigi. Ristiusu kuulutas lubatuks Constantintinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ilmalikud valitsejad hakkasid eeskuju võtma kirikult
LEVIK 6 Karl Suure vallutustega levis Euroopasse-Saksamaale; Põhja- ja Kesk-Itaaliasse; Inglismaale ja Lõuna-Itaaliasse 11.sajandil; Hispaania(rekonkista); 13.sajandil Eestisse FEODAALNE HIERHARHIA E. LÄÄNIPÜRAMIID Tipus oli kuningas, kes läänistas maad hertogidele, parunitele, krahvidele ja markiidele Nad läänistasid omakorda maad väikevasallisdele, kogudes neilt makse sõjaväe mundri jaoks, alludes ise oma isadale. Talpojad oli püramiidi põhjas, madalamad MAJANDAMISSÜSTEEMID 1. Põlisrendisüsteem-kogu deodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti maksma, kas tegudes või loomadega. Hiljem hakati maksma raha. 2
Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele
Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid. Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) – eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele
3) Eesti Tööerakond- Otto Strandmani poolt juhitud partei, mis tekkis kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei - Eesti Vabariiklaste Liit koos Radikaalsotsialistliku Erakonnaga. Esialgselt oli vasakpoolne partei ning hiljem kujunes poliitiliseks tsentriks: demokraatia, sotsiaalne õiglus, liberaalne majandus poliitika. EESMÄRK: Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. 4) Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud partei, mis eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. aastal. Tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele. EESMÄRK: Elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine, võitlus tööpuudusega. 5) Saksa-Balti Erakond- Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond -
annaabi.ee 
