37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra
37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra
Blanche´ coronarius ´Dame poolvari Blanche´ Harilik ebatsuuga Pseudotsuga 25 15 Täisvalgus/ menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/ ´Red Majestic´ ´Red Majestic´ poolvari Võsund-kontpuu Cornus sericea 3 2 Poolvari/ vari Harilik Parthenocissus 15-20 4 Täisvalgus/ metsviinapuu quinquefolia poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus ´Glen 1,5 Täisvalgus/ ´Glen Ample´ Ample´ poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus 1,5 Täisvalgus/ ´Polka´ ´Polka´ poolvari Tikker ´Spinefree´ Ribes uva-crispa 1 1,5 Täisvalgus/
38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49
Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% seina (seda nii horisontaal- kui vertikaalsuunas), parema tulemuse annab suhe 1/3 ja 2/3. Niisamuti ei ole õige paigutada paneel- korrusmajade seintele ronima nõrgakasvulisi õrnu ronitaimi. Küll aga võivad samad taimed mõnikord sobida rõdudele. Kvaliteetsed ronitaimeistikud on potistatud ning kinnitatud ronimistugedele ning etiketitud. Valik ronitaimi: Sugukond viinapuulised -Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus 1) Parthenocissus quinquefolia -harilik metsviinapuu Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi
Serv saagjas/kahelisaagjas. Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad
Lühikese terava osaga Kärbitud saagja servaga Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu poole · Harilik türnpuu · Rhamnus catharticus Elliptiline või äraspidi munajas Terve servaga Külgrood pöörduvad enne serva lehe tipu suunas · Harilik paakspuu · Frangula alnus 5 Lehekest Elliptilised Servast jämesaagjas alt küljelt sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga Heledad peenrood paistavad vastu valgust välja · Harilik kikkapuu · Euonymus europaeus Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea Elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga
?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas ( nagu viinapuu leht, punane või punakas, piklik, kiiljas, saagjas) * Euonymus europaeus - harilik kikkapuu - elliptiline, nagu kolmnurk tipus, teritunud tipp - laikiilja alusega - peensaagja servaga (kiiljas, tuhm roheline) * Cornus sanguinea - verev kontpuu - leht on laiem kui albal, lehe tipp järsult teravnev, tuhm tumeroheline
sinikat härmastik) Hobukastanilised- Hippocastanaceae Aesculus hippocastanum harilik hobukastan( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga) Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga) Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult
..10 cm laiad. Rhamnus catharticus – harilik türnpuu Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Frangula alnus– harilik paakspuu paakspuu nahkjad, läikivad lehed sarnanevad musta lepa lehtedega. Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. Parthenocissus quinquefoila– harilik metsviinapuu Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad. Euonymus europaeus– harilik kikkapuu Lehed elliptilised, teritunud tipuga, peensaagja servaga, nõrgalt kortsulised, pealt paljad, alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu
Lehed- vastakud, sõrmjad, liitlehed Õied- püstises pöörises Viljad- suur ogalise või sileda välispinnaga kupar VIINAPUU Vitis Mullastik- Niiskus- Valgus- päiksepaisteline Haljastusväärtus- kasutatakse vertikaalhaljastuses, seintel jne Puu võra- Lehed- sõrmroodsed, saagjaservalised lihtlehed Õied- rohekad, viietised, ühe või kahesugulised, pööristes Viljad- 2-4 seemneline lihakas mari METS-VIINAPUU Parthenocissus Mullastik- Niiskus- Valgus- poolvarjus ja päikesepaistelises Haljastusväärtus- kasutatakse seintel, Puu võra- Lehed- vahelduvad, liit või lihtlehed Õied- ühe või kahesugulised, rohekad, silmapaistmatud, kännastes Viljad- tumesinine kuni must mari KIKKAPUU Euonymus Mullastik- lubjarikas, ei talu niisket mulda Niiskus- Valgus- poolvarju Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- vastakud, lihtlehed Õied- neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad
Valguselembeline Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-viinapuu VITIS labrusca Mari söödav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik metsviinapuu PARTHENOCISSUS quinquefolia Click to edit Master text styles 25m (1aasta = 3m) Second level Päikseline Third level Fourth level Fifth level Alpi elulõng CLEMATIS alpina Click to edit Master text styles3m Second level Õitseb mais Third level Soojakasukohta, Fourth level
Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. · Puit kerge ja pehme, hästi lõhestatav. Maltspuit kitsas, helekollaka varjundiga, lülipuit kollakaspunane. Puitu kasutatakse joonestussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. · Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. 62. Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) ja perekond tamm (Quercus) Parthenocissus quinquefolia - Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestis kultuuris sage. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. · Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad
tuuletõkkehekkideks ja pinnasekattena. Marju ja koort meditsiinis. Puitu nikerdus ja tisleritöödeks. Harilik paakspuu: Frangula alnus Levinud Euroopas, Aasias. Eestis kodumaine. 7- 8m kõrgune madal puu või põõsas. Vähenõudlik, külmakindel, linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, terveservalised. Külgroodusi 6-12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Puit habras. Ei kasutata eriti. 62. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu: Parthenocissus quinquefolia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. 20m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan. Külmakindel, linnatingimusi taluv, poolvari või avapäike. Lehed sõrmjad, 5 lehekest, rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume- ja alat sinakasrohelised, 4-10cm pikad. Ronib köitraagudega. Kasutatakse haljastuses. Perekond tamm: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad kõrged puud ja põõsad
taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) [kvinkvefólia] Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised. Lehed: sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4....10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied: tipmistes pööristes, rohekad, VI-VIII.
tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. Paakspuukoore leotisega raviti tol ajal laialdaselt levinud sügelisi ja paakspuumarju kasutati kõhulahtistina. Paakspuukoor kõlbas kangaste värvimiseks ja paakspuulehed lammastele ja kitsedele söödaks (sellest ka paakspuu lõunaeesti pärane nimetus vohupaaks (vuohi tähendab kitse.) 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised. Tunnused: Lehed: sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4....10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied: tipmistes pööristes, rohekad, VI-VIII.
annaabi.ee 
