Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised. 1951 aastal oli EKP's üle 18 000 liikme, eestaleid oli vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Karotamm vabastati ametist 1950 aastal. Ja uueks meheks oli Ivan KÄBIN. Tema valitsemisega pääsesid võimule Venemaa eestlased. Ja muukeelne parteikaader. Metsavendlus aastatel 1944 kuni 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus. Metsavendade vastupanud nõrgestas suurküüditamine: ööl vastu 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti eestist Siberisse 20 700 inimest. Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. Lisaks füüsilisele vägivallale tuli veel vaimne vägivald. Peamisteks infoallikateks osutusid raadiod .. Ameerika Hääl, mis tuli New Yorgist ning
Eesti NSV kohalikud valitsejad Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat.
*Avaldusid tänu sellele,et Eestis oli uus Nõukogude okupatsioon. 22.Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus?Miks võib seda pidada murranguliseks? VASTUS: * EKP VIII pleenum toimus 21.-26.märts 1950a. *Seal arreteeriti Eesti kunstnikke , kirjanikke ja haritlasi massiliselt.Arreteeriti ka juhtivad kommunistid. *See oli ENSV sisepoliitilises elus murrang: -Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 23.Milles avaldus vastupanu Nõukgude võimule?Kuidas reageeris sellele võim?Millal ja miks leidsid aset suuremad küüditamised?Kuidas mõjutas see metsavendlust?Miks? VASTUS: *Ei tahetud,et Eestis valitseks Nõukogude võim ning 1944-1953a. Oli Eestis sellele aktiivse vastupanuvorm relvevõitluses METSAVENDLUS. *Võim kasutas metsavendade vastu sõjaväge , miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. *Suur küüditamine 26.märts 1949a
Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Ta tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikonda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras poliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist. 1950-1978 oli EKP juhiks Johannes Käbin. Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid mitte ka liiduvabariigi äärmuslik venestaja. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Väga aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 4. Okupatsioonile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Peamiseks vatupanuvormiks oli aktiivne relvavõitlus metsavendlus. Nende vastu võitlemiseks kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950. aastateks suruti selline tegevus maha
Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal punaarmee abiga. Taastatud võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidu omaga: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskva korraldustele. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP – d Nikolai Karotamm. 1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin. 1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimule tulekuga algas eestis venestamisaeg. 1944 – 1953 aastatel oli peamiseks vastupanuvormiks metsavendlus. Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine. Ööl vastu 26.märtsi saadeti Siberisse 20 700 inimest. 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mille peamiseks võitlusvahendiks olid avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas
Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, mis muutus eriti tihedaks 1940. aastate teisel poolel, mil jõudis tähelepanu keskpunkti võitlus kodanliku natsionalismiga. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus. Koosnes see mitmetest parteidest, kus suurim võim oli Nõukogude Liidu Kommunistlikul Parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks Eesti NSV Kommunistlik Partei. Kohalik võimueliit ehk ENSV parteikaader koosnes nn. juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. Haridustase kommunistide hulgas madal, hiljem kasvas, sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Eesti NSV ajal mängisid valitsemisel suurt rolli ka paljud julgeolekuorganid. Nende seas näiteks NKVD, tegeles siseasjadega, NKGB, tegeles luure ja vastuluurega. PILET 15 1.Autoritaarne Eesti
1944 EKP esimene sekretär. Ta tugines valitsemises juunikommunistidele, ja laskurkorpuse eestalstele, arvestades ka liiduvabariigi vajadustega. Moskvale meeldis aga oma kaader ja Karotamme ning tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. 1950 toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli murrang Eesti NSV sisepoliitikas: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja venekeelne parteikaader. Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte äärmuslik venestaja. Ta tegi mõõdukat laveermispoliitikat, püüdes olla Moskva meele järele ning samas arvestada ka Eesti NSV-ga. 1978 asendati ta üdini Moskva-meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga kelle võimulteulekuga algas Eestis uus venestusaeg. / Nõukogude liidu vägivallapoliitika eesmärgiks oli allutada kogu ühiskond oma kontrollile, sellele avaldati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu
kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980
kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980
kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980
kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga Venemaale välja rännanud. Ka tema suunati 1940. aastal Eestisse. 1950. aasta oli oluliseks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eesltased ja venekeelne parteikaader. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978. aastani. Ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid ometi mitte äärmuslik venestaja. Käbin tegi oma valitsemisajal mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskvameelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripära. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestusaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keele propaganda, mis saavutas haripunkti 1980
annaabi.ee 
