Valikkogud · Esimene valikkogu; "Valit värsid" (Tallinn 1924) · Viimane valikkogu; "Tuuline teekond" (Augsburg 1946) Pärast tema surma on avaldatud veel 4 valikkogu, mis koosnevad tema teosetest. "Kogutud luuletused" "Väike luuleraamat" "Mu ahastus ja armastus" "Visnapuu armastusest" Muud teosed "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) "Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932) "Poeetika põhijooni" (kirjandusteaduslik käsiraamat, Tartu 1932) "Saatana vari" (värssromaan, Tartu 1937) "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1995) Lingid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu · http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html Tänan kuulamast!
Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Iseloomulikud tunnused: musikaalsus, riim, Lõuna- Eesti murde sugemed. Põhiteemad: ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. TEOSED LUULEKOGUD: "Periheel. Ingi raamat,, (1947) "Hõbedased kuljused,, (1920) "Linnutee,, (1950) jpm. Valikkogud: "Valit värsid" (1924) "Üle kodumäe" (1934) "Tuuline teekond" (1946) jpm. Muud teosed: "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) "Jehoova surm" (1927) "Parsilai" (1927) jpm. TÄHTSUS EESTI KIRJANDUSES Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust. Arendas edasi eesti keelt ja luulevormi. Kirjutas ka näidendeid, esseesid, luuleteoreetilisi käsitlusi ja kogusid. Avardas oma loominguga oluliselt eesti luule piire, muutes selle vabamaks ja mängulisemaks. HUVITAVAD FAKTID Visnapuu pseudonüüm oli Tulihänd. Tema abikaasa Hilda oli Visnapuu südamedaam ja muusa. Nad abiellusid vastu neiu isa tahtmist,
nad esitatud arengus VÄLISMAA POEEMI KIRJANIKUD itaallane Dante Alighieri venelane Aleksandr Puðkin (1265 -1321) (1799 -1837) Inglane George Byron (1788 inglane John Milton (1608-1674) -1824) EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat
kogus ,,Õnnevarjutus" nt. ,,Nahakaupleja Pontus"-ei austanud surnud inimesi. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Henrik Visnapuu- kaunimate armastuste ja loooduste luuletuste parim meesautor.Tuntumad luuletused ja paremad kogud on: ,,Amores" , ,,Jumalaga Ene" , lisaks luuletustele on kirjut. poeeme ja proosat. nt.poeeme-"Jehoova surm" ; "Parsilai" . Visnapuule meeldis futuristide looming, kirjutas 1920.a. ajaluulet , koduigatus luulet. Värssromaan- ,,Saatana vari" , komöödia-,,Meie küla poisid". August Gailit-prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid- ,,Muinasmaa" ;novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan
· "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed · "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) · "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) · "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) 6 Luuletus "Ärge tapke inimest" 1919 Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, millal katsin end vaibaga, poodi inimest, süda pisteti läbi. Teotus teile ja häbi! Kuidas olen alandet, kui te tapate, kuidas olen veel teiega, kui te tapate, südame torkate läbi? Hirmsa pettuse läbi olete meelitet tapma inimest. Tean ühte vaid, ärge tapke inimest!
vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Lüürilist poeemi iseloomustatakse lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. [Villem Ridala "Toomas ja Mai", Henrik Visnapuu "Parsilai", Juhan Sütiste "Maakera pöördub itta, Juhan Smuul "Järvesuu poiste brigaad.] Pupulaarteaduslik kirjandus - aimekirjandus; kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa - sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle
Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 1 1927 Parsilai 1929 Puuslikud 1931 Tuulesõel 1932 Päike ja jõgi 1937 Saatana vari 1938 Põhjavalgus 1942 Tuule-ema 1946 Esivanemate hauad 1947 Ad astra 1947 Periheel. Ingi raamat 1948 Mare Balticum 1950 Linnutee. Rännuraamat 1964 65 Kogutud luuletused I II 1993 Mu ahastus ja armastus *** 1932 Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) 1951 Päike ja jõgi Esikkogu "Amores" 1917, tuumakaim ja isikupäraseim eesti luules
punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. Poeesia- värsskõne. Poploor- moodne rahvaluule. Proosa- Värsistamata kõne. Prototüüp- Teose kangelase tõsieluline eeskuju. Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus.
rebenemise tunnet. Sõja ajal surnud abikaasa mälestuseks loodud tänumeelsed ja leinalised luuletused lõpetavad Visnapuu armastuslüürika. Visnapuu küllane looming oma dünaamilises, heitlikus ja sisevastuoludest pingestatud arengus on sajandi I poole eesti lüürika dramaatilisemaid peatükke. Luulekogud: „Amores“, „Jumalaga, Ene!“, „Talihari“; „Hõbedased kuljused“, „Käoorvik“, „Valit värsid“, „Ränikivi“, „Maarjamaa laulud“, „Jehoova surm“, „Parsilai“, „Puuslikud“, „Saatana vari“, „Ad astra“, „Periheel. Ingi raamat“, „Väike luuleraamat“. 4. Marie Underi luule Underi esimesed luuletused ilmusid kunstnik Laikmaa algatusel 1904. Debüütalbum „Sonetid“ ilmus 1917. Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. Under keeldub oma käekirja näidist andmast Gailiti kogusse. Under ja Adson abielluvad. (Adson ehitab maja ja pagedes jääb see maha. Hiljem kolib sinna
Visnapuu kasutab vokaalharmooniat. ,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu: ,,Kümme kirja Ingile". Arvustus nimetas seda kauniks miniatuurseks armastusromaaniks värssides. Ing oli Visnapuu naine. Teos on täis kõlataotlust, onomatopöad. Visnapuud iseloomustab suur riigitruudus. Sõja lõpus Visnapuu ei põgenenud Rootsi vaid läks koos taganevate saksa vägedega saksamaale. Visnapuu oli kummaline mees. 30ndatest aastatest pärineb temalt lugulaul ,,Parsilai". See on naljakas groteskne lugu justkui parodeeriks mingit eepost. Mitukümmend lehekülge pikk. Lihtriimis üles kirjutatud. Miks Visnapuu sellise lugulaulu kirjutas. Kui mõni nõudlikum lugeja seda loeb, ärritus kasvab, veider jama Visnapuu poolt. Kui jõuab aga lõpp, siis seal on ninanips kriitikutele. 19. ,,Tarapita ja ekspressionism 1918 sügisel Siuru lagunes. Üheks põhjuseks võis olla vastuolu Siuru sees,
Uus muutus tuleb sõja lõpuaastatel tuleb uus puhang rahvuspatriootilist luulet. Kui võrrelda nooremat ja vaneamt luulet, siis noorem luule tundub veidrana, vanem aga igavama, kalkuleeritumana, kuid samas ootuspärasena. · 1917 ,,Amores" · 1918 ,,Jumalaga, Ene" · 1920 ,,Talihari" · 1920 ,,Hõbedased kuljused" · 1920 ,,Käoorvik" · 1925 ,,Ränikivi" · 1927 ,,Maarjamaa laulud" · 1927 ,,Jehoova surm" · 1927 ,,Parsilai" · 1929 ,,Puuslikud" · 1931 ,,Tuulesõel" · 1932 ,,Päike ja jõgi" · 1937 ,,Saatana vari · 1938 ,,Põhjavalgus" · 1942 ,,Tuule-ema" · 1946 ,,Esivanemate hauad" · 1947 ,,Ad astra" · 1947 ,,Periheel. Ingi raamat" · 1948 ,,Mare Balticum" · 1950 ,,Linnutee. Rännuraamat" · 1964-65 ,,Kogutus luuletused I-II" · 1993 ,,Mu ahastus ja armastus" · 1932 ,,Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) · 1951 ,,Päike ja jõgi
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (12651321), inglased John Milton (16081674), George Byron (17881924) ja Percy Bysshe Shelley (17921822), venelased Aleksandr Puskin (17991837) ja Mihhail Lermontov (18141841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (18851942) "Toomas ja Mai", Henrik Visnapuu (18901951) "Parsilai", Juhan Sütiste (1899 1945) "Maakera pöördub itta", Juhan Smuul (19221971) "Järvesuu poiste brigaad", Betti Alver (19061989) "Leib" jt. poeesia seotud kõnes luule. Värsivormiline proosale vastanduv sõnakunsti valdkond. poeetika kirjandusteaduse haru, luuleteooria; õpetus sõnakunsti vahendeist. polüsündeton stiilivõte, mis põhineb sidesõnade taotluslikul kordamisel, paljususel. Polüsündetoni abil saab teatud sõnu värsis esile tõsta.Näiteks:
annaabi.ee 
