arv oli olenevalt rehetoa suurusest 9 - 18. Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks. Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada küttepuid, 3 pirde või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed. kartsas Kartsas on nn ahjuredel, mille kaudu sai ahju peale või partele (eelmisel pildil ahju kõrval). varn Varn on seina löödud pulk, konks või konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm riputamiseks ehk nagi. KASAK Kasak oli valla- või mõisa käskjalg, sõnumite vahendaja. KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja (neiu) vanemailt ja mõrsjalt, mis oli seotud kindla kombestikuga. MULK
solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks
Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks
õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera. Õlletegemisel vajalike linnaste saamiseks pandi odraterad kottides jõkke või tünni 2 3 päevaks ligunema. Leotati, kuni terad muutusid pehmeks, peale nõrgumist laotati need rehetoa põrandale 6 8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter, mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi käimatõrde filtreeritud õlu ehk õllevirre.
üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva, kui ilm lubas, alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti rehaga kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke rehetoas parsil. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga terad tuli viljapeadest eraldada. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja peksti puust kootidega. Talvel naised ketrasid, kudusid ja õmblesid. Mehed tegid puutööd, sest igapäevased tarberiistad valmistati ise. Selliste perega koostehtavate tööde juures lauldi rahvalaule ja räägiti ennemuistseid lugusid. Talvel veeti suvel tehtud hein reega kuhjadest koju. Samuti
Talle ei meeldi kui keegi ennast temast targemaks peab. 12. Jüts tuleb tuppa. Peeter käsib Jütsil parsilt talle ta vammus tuua, kuna plaanib Erastule minna. Jüts avastab parsilt Ennu ja nad ronivad maha. 13. Peeter ja Jüts on vihased Ennu peale et ta niiviisi luurab aga Enn on kaval ja vabandab ennast välja, öeldes et tal on Peetrile hea nõu pakkuda ja kutsub ta enda juurde. Peeter käsib Jütsil suu kinni hoida ja emale midagi rääkida sellest et Enn parsil oli. Vastutasuk lubab Peeter Jütsile uusi pastlaid. Peeter mõtleb Jüts koolist öra võtta, kuna ta on liiga targaks muutunud. 14. Kui jüts on üksi jäänud hakkab ta mõtlema sellele et ta lubas ju Maiet aidata Märdiga, aga tal oleks uusi pastlaid väga vaja ja otsustab ikka suu pidada. 15. Anne mõtleb üksi kuhu kõik on kadunud ja kujutab ette et Peeter on Erastul, kuna neil on ju ,,Postimees" ja nad on selle üle väga uhked. Mõtleb sellest kuidas Enn oli teda
Kärmäs käü käskmätä', laisk ei lähä' lapsatõngi 12 59. Ühe kääga võis ainult lapsega naine leibä murda 60. Ega küsija lapsele ei anta 61. Lage soo -- lagund regi, joobnud naene -- nutja laps 62. Kes laisa lapsed toidab, kui virkasi pole 63. Laisa naese töö jääb tegemata, aga lapsega naese töö ei jää tegemata 64. Laisk laps parsil, hea laps loeb raamatut 65. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed 66. Lapsele anna hirmu ja armu 67. Ega lapse pärast adra ajale jäe 68. Ega lapse suu ei valeta 69. Ega väike laps kohe ei joose 70. Ennem ikka laps kui vasikas 71. Enne pane lapsele tikuga tuld suhu kui tilk viina 72. 0Iga lapse tarvis on leib loodud 73
Palju kasutati meejooki (või meeõlut), mis valmistati meest, veest ja pärmist. [] Põline peo- ja tavandijook oli õlu, mida Eestis tehti arvatavasti juba I aastatuhandel pKr. Vanaaegne pidujook, kääritatud mõdu on sajandeid kõrvale jäänud. Õlletegemine on traditsiooniline meeste ülesanne. Tooraine on oder, mis pandi kottidesse ning jõkke või järve mõneks päevaks ligunema. Nõrgunud terad pandi rehetoa põrandale laiali idusid ajama ning kuivatati pärast parsil. Kuivad linnased jahvatati käsikivil või veskis vastavalt vajadusele jämedaks jahuks. 19. sajandil hakati õllehautist ahjus valmis küpsetama. Saartel ja Läänemaal joodi ka värsket, vaevalt käärima hakanud õlut ning viidi seda naabritelegi maitsta. Õllel oli vanasti külaühiskonnaelus tähtis koht. Õlut joodi nt koormiste tasumise päeval, pulmades, varrudel, harvem matustel, aga kindlasti jõuludeks. []
Põhjasõja ajal teinud Läänemaal hirmsat laastamistööd katk ehk "must surm". Katk tulnud mannermaale lootsikuga Vormsi saarelt. Ta hulkunud ümber kui "must mees", tihti ka kitse näol. Katk teinud Läänemaa inimestest nii tühjaks, et kui üks näinud teise inimese jalajälgi, siis andnud ta neile suud ja nutnud rõõmu pärast. Katku kartus Oru vallas, ühes talus olnud laupäeva õhtul palav rukkijahu leem laual. Inimestest pole kedagi muud toas olnud, kui vanaisa üleval parsil. Vanamees näinud, kuidas kits kepseldes uksest sisse tulnud ja lausunud: "Kae imet, keeva süüakse ja keedet juuakse!" Vanamees vastanud parsilt: "Oi imet, katk keeletu ja ise räägib!" Katk näinud, et teda ära tuntakse ja läinud oma teed. Küla inimestest tühjaks Oru vallas Keedika külas murdnud katk väga palju inimesi maha. Üks vanapoiss vedanud surnuid Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, siis ajanud
Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Kuna Tambet ise lossi läks, jäi Jaanus üksipäini hoovi hobuste juurde. Ta istus lauahunniku otsa, pani käed rinnale risti ja jäi uudishimulikult ringi vaatama. Madal paistis temale linna vallide kõrval müür olevat, mis lossihoovi piiras ja mille peal hall vahitorn nagu vanaeit parsil kükitas. Hoovi keskel sirutas peahoone ise hulga nurki, otsi, korstnaid ja tornikesi nagu ähvardavaid kivisõrmi sinise taeva 15 poole. Kitsaste kõrgete akende taga sõelusid inimesed tegevalt sinna-tänna. Hoovis lomberdasid laisalt punaste nägude ja siniste ninadega sõjasulased ja tegid tüdrukutega, kes kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama pani
annaabi.ee 
