1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi
valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Meie mõistes ministrid nimetab ilma Kongressita läbi rääkimata ametisse. Otsustab ka ministrite tagandamise eest. Seadusandliku võimu intsitutsiooniks on kahekojaline Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim"- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus 3.) Poolpresidentaalne valitsemine Pra President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.
Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaarva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. POOLPRESIDENTIALISM Selle puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada.President osaleb või sekkub parlamendi töösse teatud küsimuste
Näiteks: Suurbritannia Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim". Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus Poolpresidentaalne valitsemine - President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks
- Inglismaa ja Sotimaa vahel taastati personaalunioon - Vabad valimised parlamenti. Parlamendis rivaalitsesid 2 rühmitust: toorid (toetasid kuningat, anglikaani kirik) ja viigid (kuninga vastu, usulise tolerantsuse poolt), kellest hiljem kujunesid erakonnad. James II - ärritas katoliku usku astumisega - parlament näitas jõudu, kutsudes troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalmaade asevalitsejaga O. Willemiga - parlamendisaadikutel sõnavabadus - kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus - 1707. sellest alates kannab SB nimetust ,,Ühendatud Kuningriik" (Inglismaa ja Sotimaa parlamendid ühendati) Valgustusaeg 17.-18. sajand - Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse
Depertmangude juhid (meie mõistes ministrid) nimetab ta ametisse ilma Kongressiga (st parlamendiga) läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Kongressile kuulub ,,rahakoti võim'', mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Ka riigieelarve võetakse vastu mõlema koja Esindajatekoja ja Senati poolt. Kongress kinnitab ka sõja väljakuulutamise presidendi poolt.
Kontroll. 64. Võrrelge presidentaalset ja pool-presidentaalselt valitsemissüsteemi. Tooge näiteid tasakaal ja kontrolli mehhanismidest mõlemas valitsemissüsteemis. Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub „ rahakoti võim“. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. 65. Võrrelge presidentaalset ja parlamentaarset valitsemissüsteemi
JOONIS MOODLEST) President- riigipea, valitsusjuht ning keskne poliitiline figuur ühes võtmes (valitakse iga 4. aasta tagant otse rahva poolt) Ülesanded- juhib valitsust ja koostab selle (administratsiooni) täidab peaministri ülesandeid nimetab ametisse ministrid või tagandab sealt läbi rääkimata Kongressiga (ehk parlamendiga) SEADUSANDLIKU VÕIMU INSTITUTSIOON USA’s ON PARLAMENT ehk Kongress. Vaid parlamendisaadikutel on seaduste algatamise õigus, kuid presidendil on see vastu vetoõigus. Lisaks vajab president kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu- Kongressil on nö. „rahakoti võim“ Kongress jaguneb => 1)Esindajatekoda 2)Senat Nende heakskiidul võetakse vastu riigieelarve. Kongressi ehk parlamendi mõju TÄIDESAATVALE VÕIMULE ehk presidendile ja valitsusele (administratsioon) on siiski nõrk- pole õigust avaldada umbusaldust.
President otsustab ka ministrite tagandamise. Seega on presidendil USA-s palju rohkem vabadust täidesaatva võimu komplekteerimisel kui Eesti-taolises parlamentaarses riigis. Erinev on seegi, et USA-s (ja ka teistes presidentaalsetes riikides) vahetub valitsuse koosseis peale presidendi-, mitte peale parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega, mis lisatakse Kongressi saabuvatele eelnõudele. Lisaks kuulub presidendile vetoõigus – õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus tagasi. Siiski ei maksa eelkirjeldatust teha üldistust, nagu oleks USA Kongressi mõjujõud väike. Talle kuulub „rahakoti võim”, mis tähendab, et president vajab suurte kuluprogrammide (nt kosmoseuuringud, välisabi, sõjakulutused) kinnitamiseks Kongressi heakskiitu
Riigivalitsemise vormid Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiavõimule. Presidentalism (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendi President juhib valitsust President nimetab ministrid parlamendiga läbi rääkimata Parlamendil puudub õigus avaldada valitsusele umbusaldust Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel Presidendile kuulub vetoõigus Parlament kinnitab eelarve Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist Poolpresidentalism (Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu) Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendi Presidendivalimised toovad kaasa valitsuse koosseisu muutumise Parlamendivalimised valitsuse koosseisu enamasti ei mõjuta President nimetab ametisse peaministri *peaminister koostab valitsuse, mis peab saama presideni heakskiidu
Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette'il mõte Bastille' vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada. Kähku valmistati kolmest eri värvi paelast plaatanilehte meenutav ümar kokard: Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles's tähtis dokument INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) La Déclaration des droits de l'homme et du citoyen. Selle tähtsa dokumendi autoreiks olid Mirabeau, Sieyès ja Asutava Kogu eesistuja Mounier13 [mun ´jee]. Mirabeau' hiilgav kõne Asutavas Kogus veenis saadikuid selle poolt hääletama. Kui jahmatav võis sel ajal Euroopa aristokraatiale tunduda mõte, et kõik inimesed sünnivad vabadena ja õigustelt
Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette’il mõte Bastille’ vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada. Kähku valmistati kolmest eri värvi paelast plaatanilehte meenutav ümar kokard: Pariisi vapi kahe värvi (sinise ja punase) vahele õmmeldi kuninga lippu sümboliseeriv valge riba. Seega on prantsuse trikoloori autoriks ei keegi muu kui kindral LA FAYETTE ja selle sõnum on selge: rahvas on oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles’s tähtis dokument – INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) – La Déclaration des droits de l’homme et du citoyen. Selle tähtsa dokumendi autoreiks olid Mirabeau, Sieyès ja Asutava Kogu eesistuja Mounier13 [mun ´jee]. Mirabeau’ hiilgav kõne Asutavas Kogus veenis saadikuid selle poolt hääletama. Kui jahmatav võis sel ajal Euroopa aristokraatiale tunduda mõte, et kõik inimesed sünnivad vabadena ja õigustelt
annaabi.ee 
