Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"parlamendiliikmetest" - 9 õppematerjali

Referaat - Euroopa Parlament
10
docx

Referaat - Euroopa Parlament

parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga komisjon ja delegatsioon valib oma juhatuse kuhu kuuluvad esimees ja kolm aseesimeest. 1.2.3. Fraktsioonid Parlamendiliikmed jagunevad vastavalt oma poliitilisele orientatsioonile rahvusvahelisteks gruppideks ehk fraktsioonideks. Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt seitsmest liikmesriigist. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25. Fraktsioonid peavad osaistungjärgule eelneval nädalal ja osaistungjärgu toimumise nädalal regulaarselt koosolekuid ning seminare, et määrata kindlaks oma tegevuse peamised põhimõtted ühenduse raames. Mitmed poliitilised rühmitused on Euroopa tasandil asutanud erakonnad, näiteks Euroopa Rahvapartei, Euroopa

Politoloogia → Diplomaatia
27 allalaadimist
Demokraatlik valitsemine
2
doc

Demokraatlik valitsemine

ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse muutmise kord Eestis: 1) rahva ja parlamendihääletuse korras. Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline ­ selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest. Valitsuse määrused ­ piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) ­ õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
523 allalaadimist
Euroopa Liit
20
doc

Euroopa Liit

Seepärast pühitsetakse 9. maid igal aastal kui Euroopa Liidu sünnipäeva. Ühinenud mitmekesisuses on Euroopa Liidu moto Euroopa Parlament - rahva hääl Euroopa Parlamendi president on Hans-Gert Pöttering Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant, Euroopa rahvad valivad sinna oma huvide esindajad. Ametisolev parlamendi koosseis valiti 2004. aasta juunis ning sinna kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Ligi kolmandik parlamendiliikmetest on naised. Parlamendi tähtsaimaks ülesandeks on ELi õigusaktide vastuvõtmine, lähtudes Euroopa Komisjoni ettepanekutest. Parlament täidab seda ülesannet koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Parlament ja nõukogu vastutavad ühiselt ka ELi 115 miljardi euro suuruse aastaeelarve kinnitamise eest. Parlamendil on õigus Euroopa Komisjon umbusaldusavaldusega laiali saata. Euroopa Parlamendi liikmed (MEPid) ei moodusta rahvuslikke fraktsioone vaid kaheksa üle-euroopalist poliitilist fraktsiooni

Majandus → Majandus alused
7 allalaadimist
Inglismaa
22
doc

Inglismaa

Inglismaa on linnastunud ja äärelinnastunud maa, mille asustustihedus on kõrgemaid maailmas. 1.2 Valitsusvorm Inglismaal on riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. Inglise konstitutsioon ei ole kirja pandud, vaid koosneb osalt parlamendi poolt vastu võetud seadustest ning osalt tavaõigusest ja igapäevapraktikast. Riigipea on monarh, kuningas või kuninganna, kuid valitsusjuhiks on peaminister. Tegelikult on võim pigem peaministri poolt valitud parlamendiliikmetest moodustatud valitsuskabineti kui kuninganna käes. 4 Peaministriks on Parlamendi Alamkojas enamust omav partei liider. Parlament koosneb Alamkojast ja Ülemkojast, kusjuures Ülemkojal on rohkem reaalset võimu. Alamkoda valitakse iga viie aasta järel üldvalimistel, kuid peaministril on õigus paluda kuningannal parlament laiali saata ja korraldada uued valimised

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
105 allalaadimist
Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu
11
doc

Euroopa Liit, komisjon, parlament, nõukogu

1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning valida võib iga ELi kodanik, kes on valimisõiguslikuna arvel.Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste ELi institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist.Ligi kolmandik parlamendiliikmetest on naised.Alates järgmisest parlamendi ametiajast (2009­2014) ei ületa Euroopa Parlamendi liikmete arv 736.Kuna Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid ELiga käesoleva parlamendi ametiajal (2004­2009), ületatakse ajutiselt senine liikmete arv 732. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad,

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
273 allalaadimist
Ühiskond
11
doc

Ühiskond

Põhiseaduse muutmist saab agatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikust koosseisu, mis tähendab, et paranduse elluviimiseks kulub 5-8 aastat (uus Riigikogu valitakse iga 4 aasta järel). Konstitutsiooni saab muuta ka lühema aja jooksul ehk kiireloomuliselt. Selleks peab küsimuse arutamist pooldama neli viiendikku Riigikogu 101 saadikust ja muudatuse vastuvõtmise poolt hääletama kaks kolmandikku parlamendiliikmetest. Konstitutsiooni esimest peatükki, mis sätestab Eesti kui iseseisva riigi tunnused, ja viimast peatükki, kus on kirjas põhiseaduse muutmise kord, tohib muuta ainult rahvahääletusel. Rahvahääletus ehk referendum. Põhiseadus on riigi kõige tähtsam seadus ning on oluline, et see ka igapäevaelus toimiks. Palju saavad konstitutsiooni elluviimiseks ära teha kodanikud ise. Rahvas peaks tundma riigikorraldust ja põhiseadust, tunnustama demokraatlikke väärtusi. Igaüks peaks oskama ja

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
Saksamaa 1945-2009
16
doc

Saksamaa 1945-2009

kokkutuleva valimiskogu (Bundesversammlung10) poolt. Bundespräsident nimetab valitsusjuhi (Bundeskanzler) kandidaadi, üldjuhul valimistel võitnud partei juhi. Kantsler paneb siis kokku oma valitsuse (Bundesregierung), kuhu kuuluvad peale tema 15 ministrit. 9 NATOga pole Austria liitunud tänapäevani, Euroopa Liitu astuti 1995 10 Sarnane Eesti presidendi valimiskoguga, koosneb parlamendiliikmetest ja liidumaade esindajatest 6 Kantsleril ja valitsusel peab olema Bundestagi enamuse toetus. On kaks suurt ja mitu väikest parteid, ,,suured" ehk CDU/CSU ja SPD on vaheldumisi olnud riigis võimul. Saksa kaitsevägi (Bundeswehr) on kaitseministri juhatuse all. Kuna kaitseminister valitsuse liikmena on tagandatav Bundestagi poolt, siis püütakse sellega vältida Weimari vabariigi

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Tavaliselt pöördub ta suurima rühma juhtiva esindaja poole, kes moodustab valitsuse oma erakonnakaaslastest. Kui ühelgi erakonnal pole parlamendis enamust, siis valitsusele vajaliku toetuse leidmiseks koaleeruvad (liituvad) mitu erakonda ja moodustavad koalitsioonivalitsuse (valitsusliidu). Võimalik on ka vähemusvalitsus (toetajaid on alla poole parlamendis), kui parlament annab piisava usalduse ametisse astumiseks (st, et suur osa parlamendiliikmetest on erapooletud või jätavad hääletamata valitsusele volituste andmisel). Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama Riigikogu lihthäälteenamusega (poolt rohkem kui vastu) volituse valitsuse moodustamiseks ja seejärel võib ta presidendile esitada valitsuse koosseisu ametisse nimetamiseks. Ametisse astub valitsus ja selle üksikliige pärast vande andmist Riigikogu ees. Parlament teostab oma kontrolli ka läbi arupärimiste, millele valitsus või üksikminister on

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

valitsemisala. Kabineti ja kogu ministrite ringi arv langeb ühte Islandil, Norras, Rootsis, Soomes, Taanis ja Šveitsis. Põhjamaades osalevad seega kõik ministrid kabineti istungitel, kusjuures riigisekretärid jäävad kabineti koosseisust välja. Ka iseseisvuse taastanud Balti riikides langeb ministrite ja valitsuse koosseisu liikmete arv kokku. Ministrid võivad olla samal ajal ka parlamendiliikmed (nt Soome). Suurbritannias ja Iirimaal ei tohigi valitsus koosneda kellestki teisest kui parlamendiliikmetest. Eestis peab parlamendiliige sel juhul oma staatuse peatama, aga kui ta lõpetab töö ministrina, siis on tal õigus naaseda Riigikokku. Prantsusmaal ja Belgias ei tohi minister olla parlamendi liige, kusjuures prantsuse minister peab täielikult loobuma parlamendiliikme staatusest ja katkestama ühenduse ka teda esitanud poliitise ringkonnaga, et erapooletumalt valitsusasju ajada. Ministrid võivad Lääne-Euroopa riikides moodustada (rekruteerida) enda juurde üsna arvukalt

Õigus → Õigus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun