Kuna aga enmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, siis võimegi pärilikeks nimetada haigusi, mis määratakse ära sügoodi genotüübi poolt. Lootelise arengu jooksul võib geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole vahet kas segaverelised või tõukoerad. Kuna aga segaverelistel pole enamasti eelmistest põlvkondadest suurt
inimene pidas esteetiliste ja teiste vaimsete vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale 8 juba tavaline. Samase aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid. Eestis reguleerib tõuaretust Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärus. Kõik tõukoerad on kantud Eesti Kennelliidu tõuraamaturegistrisse.(2) 9.TÕUGUDE KLASSIFITSEERIMINE. Sedavõrd, kuidas koerte erinevaid füüsilisi omadusi aretamise käigus rõhutati, võimaldamaks neil oma tööga paremini toime tulla, arenesid välja selgesti eristatavad koerte "tüübid", mis klassifitseeriti nende võimete järgi. Esimene Kennelklubi ((British) Kennel Club) loodi Suurbritannias ja nende väljavalitud tõutüübid klassifitseriti praktilisel alusel : jälje- (Hound g.), linnu- (Gundog g
Kuigi maailmas on ametlikult üle 400 koeratõu, moodustavad 20 populaarsemat peaaegu pool kõigist tõukoertest ning 50 populaarsemat enam kui 90% kõigist koertest. Kui kennelklubid klassifitseerivad koeri endiselt nüüd juba ajaloolisele 19. sajandi keskpaiga funktsionaalsusele toetudes, siis enamus koeraomanikke peab tänapäeval koera lemmikloomana. Tulevasele koeraomanikule on reeglina kõige tähtsam argument looma suurus. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud. 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt
Keskkonnatingimused mõjutavad düsplaasia esinemistugevust, mitte pärilikkust. Võib ette tulla ka pärilikke silmahaigusi, kui nende riski saab viia minimaalseni, kui uurida aretuses kasutatavate koerte silmi iga 1-2 aasta tagant. Uurida tuleks ka neid koeri, keda kunagi ei kavatseta aretuses kasutada - see annaks infot vanemate kohta. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.[25] 20. sajandi 30.-ndatel ostsid paljud talupidajad karjakoeri sisse Taanist,
Pärilikkus + keskkonnategurid Haigused nagu: kõrgvererõhutõbi; lühinägevus; suhkrutõbi; alkoholism; rasvtõbi; kopsuvähk, reuma, skisofreenia jmt. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on olulisel kohal tervislikud eluviisid. KOERTE PÄRILIKUD HAIGUSED Suuresti on levinud arvamus, et tõukoerad on õrnad, haiged ja põdurad, et nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mis tingib "väärakaid" jms. Sellistes arvamistes on tõtt vaid osa, ja nagu argiuskumuste puhul tavaks, ei vaevu keegi välja selgitama, milline osa just. Tegelikult haigestuvad kõik koerad, nii segaverelised kui tõulised. Kuna segaverelise koera päritolu ei ole teada, ei saa kinnitada ega ümber lükata haiguse pärilikku tekkefaktorit. Seevastu
annaabi.ee 
