Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...
Kõige paremini rakendati renessanssiideid Itaalias. Tänu utoopilistele ideedele hakati mõtisklema linnast kui üldisest ja üritati lahendada kuidas elukeskkonda mugavamaks ja meeldivamaks teha. Renessansiajastul hakati väljakut käsitlema kui ansambli ühte osa, mis läheduses paikneva arhitektuuriga moodustas ühtse linnaruumi. Üldiselt Renessanssi linnade arhitektuur oli ehitatud ühtse tevikuna, mida rõhutasid suured väljakud ja pargid. Renessansiajale sai iseloomulikuks ka pargiarhitektuuri areng. Linnaplaanid muutusid sümmeetrilisteks. Nii ideaallinnade projektid kui ka linnade ehitusel kasutati sarnaseid proportsioone ja üritati luua inimesele mugav keskkond. Olulist rolli mängis väljak, mis muutus tähtsaimaiks linna keskuseks, mida inimesed kasutasid nüüd suhtlemiseks ja kohtumiseks. Linnad olid süsteemsed, korrapärased, kompaktsed ja sümmeetrilised. Ideaallinnade loomisel oli oluline humanismi ja sotsialismi käsitlemine.
Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism. 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19.saj algul Inglise maastikuaia/pargi arengu peasuundadeks on vabakujuline, hiina/inglise stiil, pastoraalne, pitorestkne maastikukujundus. 19.sajandil arenesid välja avaliku haljasala ja linnamaetsa/puiste mõõtmed. Linnade kasv tõi kaasa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puiesteed ja promenaadid. Tähtsalt kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. 19.saj on klassikalise aiakunsti arengu lõpp-staadiumiks ning modernismile eelnevaks perioodiks. Kujunduslikud katsetused, stiililised segadused ja kopeerimised 20 saj esimesel poolel tähistavad modernismi ja sajandi teisel poolel postmodernismi. Peasuunad: Vabakujuline, Hiina/inglise stiil, Pastoraalne, Pitoreskne, Arenesid välja avaliku
18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. 1918. aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Maanõukogu vastu määruse mõisamaade kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati riigi omanduseks kõik mõisamaad. Maareformiga loodi juurde ligi 55 000 asundustalu. 9. Talude kruntimõõtmine. 19.sajandi keskpaigas hakkasid toimuma muudatused majanduselus
o varaklassitsism - Sagadi · 19. sajand o klassitsism Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest · 20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi · 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine) o talupojad olid vabad, nendega sõlmiti lepinguid (erinevad talupojad) o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas) · Jüriöö ülestõus
19. sajand o klassitsism – Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest 20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine) o talupojad olid vabad, nendega sõlmiti lepinguid (erinevad talupojad) o mõisate teke aeglane (vasallid elasid linnustes või linnas) Jüriöö ülestõus
Perekonnas kokku on vaid 5 liiki. Eesti vanades parkides võib leida rohkesti harilikku elupuud (Thuja occidentalis), mis on leidnud kasutamist nii barokkaedades (pöetud hekkidena) kui maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Räpina, Õisu jm). Kollektsiooniaedades esineb veel ka hiigelelupuud, korea elupuud ning jaapani elupuud (Thuja plicata, T. koraiensis ning T. standishii). Liigilise mitmekesisuse tõstmiseks on viimatimainitud liike hiljem istutatud ka parkidesse. Pargiarhitektuuri seisukohalt aga on selline tegevus kaheldava väärtusega. Täiesti talve- ja haiguskindlaks võib eelpool loetletud liikidest pidada harilikku elupuud ja enamikku (mitte kõiki!!!) selle sorte. Üldjuhul on kollasevõrselised sordid (aga siiski mitte kõik!!!) külmaõrnemad kui rohelisevõrselised. Karmimatel talvedel saavad aga kahjustusi avatud kasvukohtades kasvavad hiigelelupuud. Korea ja jaapani elupuud aga esineb sedavõrd harva, et järelduste tegemine ei oleks õige
rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. Järkjärgult kasvas mõisa kui asustuskeskuse tähtsus. Peale mõisniku ja tema sugulaste elas seal ka arvukas mõisapere, mis koosnes lihtrahvast - mõisasse teenima võetud talupoegadest. Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente. Enamik uuendusi nii talurahva rõivastuses kui elamusisustuses põhineb
Viimane on eriti rikas mitmesuguste meeleolukate detailide poolest. Põhiideeks on siin idülliline külake üles ehitatud rooma stiilis varemete vahele. Lääne-Saksamaal sai aedade-parkide kujundajana tuntuks Friedrich Ludwig von Sckell (1750- 1823). Mitmed Euroopa kujundajad (Le Nôtre, Lenné) on pärit aednike perekondadest, nii temagi. Sckelli looming tegi läbi arengutee romantilisest kuni klassikalise maastikupargini ning innustas pargiarhitektuuri arengut kogu Euroopas. Ta teostas demokraatlikke ideid pargikujunduse kaudu ei sisendanud ju looduslähedane ja suhteliselt lihtsate vahenditega loodud keskkond enam äravalituse tunnet, vaid näitas sujuva kooseksisteerimise võimalusi. Park polnud mitte ainult seestpoolt vaatamiseks, vaid see pidi kaunistama ka paikkonna maastikku. 1780 loodi tema juhendamisel Schönbuschi park, mida tinglikult nimetatakse Saksa piirkonna
üheski Inglimaa linnas, kuigi ka seda tuleb võtta mööndusega, sest, nagu juba eelpool öeldud, on inglise arhitektuur alates 17. sajandist tugevalt klassitsistliku suunitlusega. Klassitsismi buumiga seostub aga veel üks inglise arhitektuurile omane joon: maastikulise pargi loomine. Inglise aiakunsti algatajaks peetakse W. Kent`i (1685-1748 ), kes juba 1738. a. rajas esimese maastikulise pargina Stowe`i pargi. Maastikulise pargiarhitektuuri tuntud esindajaks on ka W. Chambers ( Kew park, 1757 - 62 ). Looduslikkusele tuginev pargiarhitektuur levib klassitsistliku arhitektuuri täiendusena kiiresti üle kogu Euroopa. KLASSITSISM VENEMAAL Klassitsismi algus Venemaal langeb enam - vähem kokku Katariina II valitsemisaja algusega. Peeti ju Katariina II ( vähemalt tema valitsusaja alguses ) üheks Euroopa valgustatumaks monarhiks, seetõttu pole midagi imestada, et Prantsusmaal juurdunud
annaabi.ee 
