Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta valimistel. Reformierakond sai 31kohta, Keskerakond 29 kohta, IRL 19 kohta, Rohelised ja Rahvaliit 6 kohta. Riigikogu valimiste hääletamise aktiivsused: Parteide jaotamine tunnuste põhjal: Vasakpoolsed Tsentristid Parempoolsed Vasakpoolsust iseloomustab Vahepeal kalduvad oma Parempoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada ideoloogiaga paremale ja põhimõte, mille kohaselt iga sotsiaalset ja majanduslikku vahepeal vasakule. ühiskonna liige on ise vastutav võrdsustamist. oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest.
Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990
ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja nii: Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tsentrism: Keskerakond Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond
Et riik kontrollib kõike, eesotsas türanniga ja et inimestel ei ole liikumis- ja sõnavabadust. Näiliselt sellist korda enam pole, aga tegelikult maailm teab, mis Põhja- Koreas toimub. 3)Selgita Eesti erakondade ja nende poliitika näitel parem- ja vasakpoolsust . ( liberaalid, konservatiivid, sotsiaaldemokraadid ) Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Majanduspoliitikas on vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. 20. sajandi algusest alates on olnud konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Nii parem- kui vasakpoolsed jagunesid meetodi järgi demokraatideks ja diktatuuri pooldavateks jõududeks. 1) 20. sajandil olid kõige mõjukamad konservatiivid. Neid iseloomustab:
Demokraatia ja diktatuur. Demokraatia – kõrgeima võimu kandjaks on rahavs, kes teostab seda vaba ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustega. Diktatuur – 1) Autoritaarne – Isiku või institustsiooni ebademokraatlik valitsemine 2) Totalitaarne – Isiku hirmuvalitsus, riigivõim kontrollib, päritav, üks ideoloogia Mis on ideoloogia? Maailmavaade, mis koondab sarnaseid ideid. Kirjelda lühidalt parempoolsust ja vasakpoolsust, too näiteid Eesti erakondadest, kes pigem millist maailmavaadet toetab. Parempoolsus. Riik sekkub vähe, ent peab tagama rahva heaolu, indiviidi huvid esiplaanil (Reformiaerakond, IRL) Vasakpoolsus: Üldine võrdus, võrdsed võimalused, segamajandus, astmeline maksusüsteem (Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond Demokraatia tunnused, vormid.
Äärmusideoloogiad on nt anarhism, fashism, natsism jmt 33. Milleks on vaja ideoloogiaid? Ideoloogiat on vaja selleks, et inimesel oleks võimalik näidata oma maailmavaadet, millesse ta usub ja kuidas midagi muuta, et maailm oleks tema arust parem. 34. Kas Teie meelest on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks? Jah, sest see on inimese maailmavaade ning ideoloogia on maailmavaade. 35. Miks eristatakse poliitiliste ideoloogiate juures vasak- ja parempoolsust? Mis on nende maailmakäsitluste suurim erinevus Sest ideoloogiad peavad ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunid. Parempoolsus peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust, vasakpoolsus aga võrdsust. 36. Demokraatia liigid on esindus- ja osalusdemokraatia? Selgitage neid lähemalt. Esindusdemokraatia Rahvas valib endale esindajad, kes üritavad täita nende soove
kuid Keskerakond tegutses kiiremini ja moodustas koos Isamaa ja EKREga koalitsiooni. Suurel määral võis anda neile edu enda suur reklaamimine, mille peale kulutasid nad 142 000 eurot, mis oli kõigist teistest erakondadest suurem. Ideoloogia Reformierakonna fraktsioon on maailmavaatelt paremtsentristlik ja lähtub oma poliitikas valdavalt liberaalsele ideoloogiale, rõhutades madalate maksude ning suurema isiku-, turu- ja ettevõtlusvabaduse keskset rolli riigi arengus. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt vastutab iga ühiskonna liige ise oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest, tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonna populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk minimaalne riigi sekkumine. Paremtsentrismi iseloomustab suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole. Nad on oma ideoloogiast hoidnud kinni, mis kajastub nende tegudest, ütlemistest ja ajaloost. Nende üks suurim tegu toimus 1. jaanuaril 2000
uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonnas populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik, vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Eristada saab ka vasak- ja paremtsentrit. Kui vasaktsentrit iseloomustab majandusküsimustes püüd segamajanduse poole, siis paremtsentrismi
rakendada "konstruktivistlikku ratsionalismi" see on aga "HUKUTAV UPSAKUS". GEORGE SOROS (sünd.1930) Ungari juudi päritolu ameeriklane. Rikas. Kaasaegse sotsiaaldemokraatia väärtuste ratsionaalne põhjendus: KESKNE VÄÄRTUS avatud ühiskond. Võtab Popperi vaated kokku: Täiuslik ühiskond kättesaamatu (maailm loomupäraselt ebatäiuslik), kuid peab piirduma ebatüiusliku ühiskonnaga, millel võime paremaks muutuda (avatud ühiskond). Nimetab kaasaja agressivset parempoolsust turufundamentalism. Avatud ühiskonna vaenlane turufundamentalism. Majandussfääris see toimib ja ei ole vaja asendada. Kuid kogu muu ühiskond ei pea selle järgi toimima.
• Kontrollmuutujad harilikult – sotsiaal-demograafilised Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust? Operatsionaliseerimine • Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine • Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. • Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?) • Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon • Näiteid: – Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; – Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon; – Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon – Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. def. (???) Operatsionaliseerimise 4 sammu 1