PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna
on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Sümpatriline liigiteke See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke
Parasitoloogia konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime:
3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv)
peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla. nii rööv- kui taimetoidulised Ohu korral tõmbab osa tirtsuliike lennu ajal tiivad keha ligi ning kukutab end rohu sisse. valmikud ei toitu loomne toit neil on püünismask peremehe vere imemine taimemahl, selgrootud või neil on väga palju elukohti, kus nad saavad ennast varjata parasiteerimine On kas rööv-, taim-, sõnniku-, Mürgine eritis laiba- või kõdutoiduline Täiskasvanud ei toitu, Suurem osa ehmestiivalistest on aktiivsed öösel, nad saavad vaid vett juua. päeval poevad nad varju imevad imilondiga vedelat toitu tõmbavad tiivad kukku, siis on nad väga väiksed. õietolm, õienektar varjub pessa nõelab astlaga sageli teiste loomade verest kaitseb astlaga
oma leviala. Geograafiline ehk allopatriline liigitekke · Ühe liigi jagunemine kaheks või enamakas geograafilise isolatsiooni tõtt (mäeahelike teke, mandrite triiv) Sümpatriline liigiteke · See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. · Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishodele · nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood · Erinev käitumine paaritumisperioodil Hübriid-liigiteke · Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid · Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. · Looduses sünnib hübriide harva · nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv
teisseente liikidele) 5.Pustulid (tüüpiline roosteseentele) eoste kogumikud ümmarguste või ovaalsete erineva suuruse ja värvusega padjanditena. 6. nõed(seenpatogeenid) tume tolmav või mittetolmav eoste mass on kahjustatud taimeosadel. Nt nisu-kõvanõgi, nisu-lendnõgi, odra-lendnõgi, kaera- lendnõgi jne 7.närbumine( Seen, bakter , viirushaigused ) Eristatakse: mittenakkuslik ( närbumine , ajutine iseloom ) ja nakkuslik ( närbumine mida tekitab haigustekitaja parasiteerimine ja tugor enam ei taastu ) 8.sklerootsiumid(seenpatogeenid) tihedad ümmargused , piklikud või ebakorrapärase kujuga moodustised mis koosnevad seeneniitide põimikust. Sklerootsiume moodustavad nt tungaltera, ristikuvähi , valgemädaniku jt. Haiguste tekitajad. 9.uusmoodustised(see, bakter ja mõningad viirushaigused) pahkd, kasved või nõialuudsus. Nt kartulivähk,kapsanuuter, ploomi ja kirsiluudik 10.mumifikatsioonid(seenpatogeenid) viljade kõvaks ja mustaks muutumine
Peripatriline – väike osa isendeid asutab uue ala väljaspool areaali Parapatriline - liigi varieeruvus kohastuste tõttu Sümpatriline - Liigi jagunemisel kaheks või enamaks liigiks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). 15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Elurikkus on suurim vanades ökosüsteemides nt Ürgmetsad, vihmametsad ja puisniidud. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Poolustest ekvaatori suunas elurikkus suureneb, kuna seal on sobilikumad keskkonnatingimused paljudele liikidele ja vanemad ökosüsteemid. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele
ärahõõrutud saba ja kihelus selles piirkonnas. Maokiintõbi. · Emane maokiin muneb suve teisel poolel hobuse jäsemete siseküljele väikesed kollased munad, mis hobune tänu tekkinud kihelusele sisse lakub. Maos arenevad munadest 1-2cm pikkused punased vastsed, mis kinnituvad maoseina külge ja parasiteerivad seal terve talve. kevadel lahkuuvad kiinivastsed hobuse organismist ja arenevad kiinideks, kes munevad taas hobuste jäsemete siseküljele. Parasiteerimine hobuse organismis põhjustab toksikoosi, raskematel juhtudel võib ette tulla ka maorebendeid. · Hobused peaksid regulaarselt saama ussirohtu. Sporthobustele on soovitav ussirohtu anda 3- 4 korda aastas. Varsad võiksid saada ussirohtu teisel, neljandal ja kuuendal elukuul. Kindlasti tuleks dehelmintiseerida tiineid märasid. · Preparaate tuleks vahetada, et parasiidid ei harjuks ühe preparaadiga. Sügisperioodil
Hästi määratletav nakkushaigus üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 23. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid
Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos Halvasti määratletavad nakkused: segainfektsioonid, oportunistlikud tekitajad – kopsupõletik, kõhulahtisus, metriit ja mastiit, liigesepõletikud, kuseteede põletik. Ühised omadused: Haigestumise eelduseks on haigustekitaja tungimine peremeesorganismis – infitseerumine Mikroorganismi parasiteerimine makroorganismis – infektsioon Nakatumisele järgnev inkubatsiooniperiood, mille vältel tekitaja paljuneb peremeesorganismis, kuid haiguse tunnused veel ei ilmne. Peremeesorganismi reaktsioon haigustekitajale – immuunreaktsioonid. Haiguse levimine loomapopulatsioonis ja leviku stadiaalsus. 24. Infektsioonhaiguse levik populatsioonis ja seda mõjutavad tegurid Haigustekitaja omadused – patogeensus (mikroorganismi omadus parasiteerida makroorganismis ja
parasiidi elutsüklis osalevate peremeeste arvu alusel (üheperemehelised ja mitmeperemehelised); 5. parasiitide arenemisjäriku arvestades (larvaalsed, preimaginaalsed ja imaginaalsed parasiidid); 6. parasiteerimise kestuse alusel (temporaarsed, statsionaarsed, perioodilised ja permanentsed parasiidid); 7. superparasiidid ja pseudoparasiidid. parasitaarsõlmed (parasiit) -- allergilised granuloomid. parasitism (kr. para -- kõrval + sitos -- toit) -- parasiitlus, parasiteerimine, nugisus, nugimine. Organismide antagonistlik interaktsioon, mille puhul üks liik, parasiit, elab ajutiselt või alaliselt teise liigi, peremehe, keha pinnal või sisemuses, toitub peremehe kulul ja toimib peremehesse patogeenselt. Vrd. episitism. Parasiidile on peremees pikka aega elusaks toiduallikaks, röövloom ehk episiit sööb aga oma saaklooma kohe ära. 15 parasitismi levik loomariigis
annaabi.ee 
