Lähteandmed: Vaja teostada mullatööd mahuga 9000 m3. Tööde teostamiseks on antud 2 tööpäeva. Keskmine teisaldamiskaugus on 90 m, teisaldamine toimub kaldel +10% külg-küljega meetodil, pinnas on keskmiselt töödeldav, töötingimused ontolm, vihm lumi, pime aeg, masinist keskmise kvalifikatsiooniga, töö efektiivsus 40 min /h. Lahendus: 1 Määrame masina vajaliku teoreetilise tootlikkuse Ta = 9000 /2 x 8 = 562 m3/h 2.Määrame parandusteguri masina tegeliku tootlikkuse arvutamiseks(p1...7) Lähteandmetes esitatud töötingimuste alusel valime asjakohased parandustegurid, mille korrutid annab üldise parandusteguri K = 0,75 x 0,9 x 1,15 x 0,8 x 0,67 x 0,8 x 0,9 = 0,30 3. Leiame masina vajaliku tootlikkuse arvestades parandustegurit: Tv = 562 / 0,30 = 1873 m3/h, Kuna töötingimuste kirjelduses on määratletud töötamine külg-küljega, oleme sunnitud arvestama kahe masinaga. Seega ühe masina tootlikkus peaks siis olema
ei tohi vooluahelat mõõtmise ajal puutuda. 4 III OSA: Ettevalmistus mõõtmiseks Ühendage mõõteseade vastavate värvidega tähistatud klemmidega. Klemmid on aknalaua all asuval karbikul. Klemmid on kahes reas: ülemine ja alumine, kusjuures üks rida vastab märja ja teine kuiva pinnase takistusele. Tabelisse kannate ühe tulemuse ja valite vastavalt sellele parandusteguri. Õige parandusteguri valimisel on „võimalik suurim“ praktiliselt sama sõltumata, millist mõõdetud arvväärtust kasutasite. IV OSA: Mõõtmine 1. Keerake funktsioonilüliti (4) asendisse “EARTH VOLTAGE”. 2. Kui LCD ekraanile (1) ei ilmu toiteelemendi sümbolit on seade mõõtmiseks valmis. 3. Kui ekraanile ilmuv väärtus on vähem kui 10 V on maandusahela pinge lubatud piirides. 4. Keerate (laboritingimustes) funktsioonilüliti asendisse 20 Ω. 5
Ilmastikutingimused: t0 vahe 50 ja 200 cm kõrgusel t0 = -1, tuule kiirus 1m kõrgusel 3 m/s. Ohustatud objekt asub riski objektist (x) 360m kaugusel. Info ohustatud objektile (o.o.) jõudis (t) 15 sekundit pärast avariid r.o. Hinnata o.o. riskipilt ja koostada tegutsemisplaan. LAHENDUS: 116.Määrame ohu vertikaalse püsivuse astme t0=-1, tuulekiirus 3m/s = inversioon 117.Leiame saastatud õhu võimaliku levimiskauguse (LK) tabelist LK=14km, (10T , u1 = 1 m/s) 118.Leiame parandusteguri tuule kiirusel 3 m/s tabelist s.o. = 0,45 119.Leiame valliga piiratud mahuti korral LKV LK = 14 * 0,45 = 6,3 km 120.Leiame tervist kahjustava õhu levikauguse tuule kiirusel 3 m/s LKV = 6,3 : 1,5 = 4,2 km 121.Leiame saastatud õhu levi kiiruse, kui 1m kõrgusel oli tuule kiirus 3 m/s (X < 10km) a. Eriversiooni ja tuule kiiruse korral (U) 3 m/s on saastatud õhu tegelik
antud kümnetuhandiku ja parandustegur sajatuhandiku täpsusega. 12 Vedellasti massi määramiseks kasutatakse mitmesuguseid tabeleid. Üheks nendest on API-tabelid, milles antakse ruumala parandid ja tihedus sõltuvalt temperatuurist. Allpool on antud näide nafta massi arvutamiseks. Näide Laeva tankides on 3650 m3 naftat, mille temperatuur on +5,8 oC. Nafta tihedus +15 oC juures on 777,9 kg/m3 . Kui suur on laevas oleva nafta mass? Lahendus API põlevate vedelike ruumala parandusteguri tabelist 53A leiame 5,8 C ruumala parandusteguri temperatuurile 5,8 oC, see on 1,0098. Seega temperatuurile 15 oC vastav ruumala on: V15= 3650 × 1,0098 = 3685,77 m3 Lasti mass m = 3685,77 × 777,9 =2867160,483 kg e. 2867,160 t. Sama ülesannet on võimalik lahendada tabelite abil, mis annavad tiheduse parandid temperatuuri muutumisel 1° võrra. Tihedus standardtemperatuuril määratakse valemi abil 15 = +( t15 t)1° Tiheduse parandid
+ kus Ct – parandustegur, mis arvestab seda, et kaalumine toimub õhus (veearvestite taatlemisel piisab sellest, kui võtta Ct = 1,001); k – parandustegur, mis arvestab vee mahu temperatuuri- ja rõhusõltuvust; m1 ja m2 – lugemid kaalu skaalalt (tabloolt) enne ja pärast veearvestist vee läbilaskmist (m1 väärtuseks võib olla ka null), (kg); ρ – vee tihedus (kg/m3) 17 Parandusteguri k väärtused või veetiheduse väärtused sõltuvalt vee temperatuurist ja rõhust ρv võetakse etalonseadme dokumentatsioonist (automatiseeritud mõõtesüsteem võtab need väärtused andmebaasist) ja käesolev metoodika neid ei käsitle. Kui kasutada vee tihedussõltuvust, siis valemis (6) võetakse k=1 ja veetihedus ρ asendatakse ρv – vee tihedusega taatlustemperatuuril ja rõhul. Mõõtehälbe arvutamiseks kasutame järgmist valemit:
Sellisel juhul tuleb parandatud mõõtetulemuse saamiseks mõõtetulemus parandusteguriga läbi korrutada ~ x Q x , kus Q on multiplikatiivset süstemaatilist viga arvestav parandustegur. Üldjuhul on parandatud tulemus esitatav kujul ~ x Q x q. Nihkes skaalaga seadmete kasutamiseks lisatakse taatlemisel seadme dokumentatsioonile parandite tabel, kust saab leida vajaliku väärtuse parandi (või parandusteguri) jaoks. 2. Efektid, millede põhjused on teada, kuid suurused mitte. Siia alla käivad kõik riistavead. Need on põhjustatud ebatäpsest gradueerimisest. Sellist süstemaatilist viga saab vähendada, kui kontrollime mõõteriista mõne teise tunduvalt täpsema mõõteriistaga ja koostame vastava parandite tabeli. 3. Efektid, millede olemasolu on meile teadmata. Sellised efektid võivad esineda juhtudel, kui
tööjõud, raha genereerimise võimet jms · Kindlustusväärtus jääktaastamiskulude alusel · Hüvitamisväärtus sundvõõrandamise hüvitised, sisaldab kinnisvara väärtusele lisaks ka hüvitisi kaasnevate kahjude eest. · Riiklikult määratud väärtus - (nt regiooni keskmise turuhinna alusel) Maa maksustamishind Eestis: Hk = Hi x k x S kus Hi on maakasutuse sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishind k on parandustegur, mitme parandusteguri olemasolul tegurid korrutatakse S on maatüki pindala Omandiõiguse maksustamine realiseerub vara omandiõiguse muutumisel (ühekordselt, mitteperioodiliselt) või perioodiliselt. Laialdaselt kasutatakse arenenud riikides maksuvabasid vara väärtuse piire ning mitmeid muid maksuvabastusi. Omandimaksu liike: _ Kinnisvaramaks (real estate tax), _ Maamaks (land value tax, land tax), _ Ehitiste maks (house tax) _ Varamaks (property tax), _ Heaolumaks, varandusmaks (net wealth tax) _ Omandimaks
täiendavalt korrigeerida järgmiselt: LT LT ,mod = 1, (6.17) f kus [ f = 1 - 0,5 (1 - k c ) 1 - 2,0 LT - 0,8 ( ) ] 1,0 . 2 (6.18) Parandusteguri kc väärtused on toodud tabelis 6.8. Teras 1 65 Tabel 6.8 Paindemomendi epüüri kujust sõltuvad parandustegurid Paindemomendi epüüri kuju kc 1,0 1 1,33 - 0 ,33 0,94
all toimivatele (pea-)survepingetele. Avaldise tuletamiseks vaatleme joonisel 6.7 toodud lõi- get. Vertikaalne põikjõud VEd jaotatakse peasurvepingete suunaliseks komponendiks VEd /sin ja elemendi pikitelje suunaliseks komponendiks VEdcot . Viimane neist jaguneb võrdselt ele- mendi survetsooni ja pikitõmbearmatuuri vahel. Jooniselt 6.7 saame tugevustingimuse VEd/sin fcd z cos bw . Võttes sisejõudude õla z d, nurga = 45º ja tuues sisse parandusteguri , saame Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 88 VEd / 0,707 fcd d 0,707 bw ehk VEd VRd,max = 0,5bwd fcd . (6.4) Ed Ed Ed Joonis 6
Olukord on aga teistsugune tugiseinte ja nõlvade juures. Siin mingit tihenemist ei toimu, kuna normaalpinged ei muutu. Suureneb ainult nihkepinge, millest tingitud roome võib põhjustada tugevuse vähenemist ja ehitise või nõlva varisemise. Selle vältimiseks peab lühiajaliste katsetega leitud tugevusparameetreid vähendama tasemeni, mille puhul ei teki purunemisele viivat roomeprotsessi. Joonisel 5.27 on esitatud Bjerrumi (1973) graafik parandusteguri leidmiseks sõltuvalt pinnase plastsusest. 1 ,1 1 ,0 0 ,9 µ 0 ,8 0 ,7 0 ,6 0 20 40 60 80 100 P la s ts u s a r v P I J o o n i s 5 .2 7 P a ra n d u s t e g u r l ü h i a e g s e
annaabi.ee 
