endale arusaadavasse keelde tõlkida röövel, nii saaks neid lõpmatuseni laiaks venitada retoorika põhivõtteid tundev demagoogilise mulli puhuja. Mina olen radikaalne anarhist ja nartsissistliku isiksushäirega turundusgeenius. Ma tean, kuidas uudisteks kirjutatud ja toimetajatele vastuvõetavaid pressiteateid laiskadele ajakirjanikele saata. Tean, palju makstakse kirjandite, kõnede, kursuse- ja lõputööde kirjutamise eest, tunnen harituse ja hariduse kõiki erinevusi ning võin Hesset parafraseerida otse ja keerutamata. Persse see kirjand, õppimine ja reeglid, persse mingu ka ühiskond, inimesed, raha, armastus kõik võltsväärtused ja teeseldud tunded. Minnes võtku nad kaasa Maslow püramiid, Freudi, Jungi, Frankli, Lacani jt teooriad. Ajal, mil väline hiilgus ja näiline edukus on tähtsam inimese sisemusest, ning kuskil ministeeriumi määruses või Perekooli foorumis reglementeeritakse, mitu korda peab tulevikku teed sillutavas kirjandis mainima Tammsaaret, ei tasuks
väärtustamist õppeprotsessi osana. Kahtlemata eeldab see kallimat haridust: nõudlikumat õpetajakoolitust, väiksemaid lastekollektiive ja konkurentsi tõusu hariduse tööturul. Majanduse üks põhireegleid kõlab, et õige investeerimise puhul kasum aja jooksul mitmekordistub. Sotsiaalselt võimekas inimene suudab teha iseseisvaid, moraalselt teadlikke valikuid ka kiiresti muutuvas ühiskonnas. Siinkohal tahaksin parafraseerida lastepsühhiaater dr Pääreni sõnu: Kui riskilapsed, muuhulgas ka erivajadustega lapsed, üles leida ja neid aidata juba koolieelses eas ning siis nad tundlikult integreerida tavakooli, siis on lootust vähendada hilisemaid kulutusi sotsiaalhoolekandele ja vanglatele. Mida annab kaasamine ühiskonnale Lapsed, kellest saavad täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, pigem annavad oma panuse kui jäävad oma lähemalt ümbruselt toetust ootama. Kui erivajadustega lapsed käivad kohalikus
Teiseks peab kaaluma, kas see on uudisväärtuslik. Kolmandaks tuleb olla skeptiline motiivide suhtes(lekitaja huvid tuleks selgeks teha, isegi kui teda ei saa nimetada). Infokasutamise allikapoolsed piirangud Teave kasutamisepiirangud. • Teave tsiteerimine ehk avalik teave. Seisukohad on otseselt edasi antavad, kasutades allika nime ja tiitlit. Parim infokasutamise viis. • Teave parafreesimiseks. Võib atributeerida kindla nime ja tiitliga, kuid tuleb parafraseerida, mitte tsiteerida. Parafraas võib jätta võimaluse, et ajakirjanik on allikast valesti aru saanud või sõnu moonutanud. Vältida. • Teave anonüümne esitamine. Kõik seisukohad on tsiteeritavad, kuid ei tohi anda nime ja tiitlit. Võib kasutada kaudset atributeerimist. • Teave oma tekstina esitamiseks. Reporter kasutab oma tekstina, mitte parafraas või tsitaat. Ohtlik, sest kogu vastutus öeldu ees langeb ajakirjanikule.
Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt teistele aga tuleb seda õpetada. B) struktuuri kaardistamine- võrreldes resümeerimisega on struktuuri kaardistamine rangem kokkuvõte sisust. Edastatud informatsiooni struktureerimiseks on mitmeid võimalusi: näited, sündmuste ajaline järgnevus, loetelu, ahel põhjus-tagajärg, võrdlus ning vastandamine, küsimuste ja vastuste järgnevus. Loengu konspekteerimisel teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol, lühendada sõnu, parafraseerida kuuldut oma sõnadega, rakendada materjali süstematiseerimiseks oma struktuuri. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 7. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/
päritolu, kuid tänapäeval Austraalias elav ja töötav Anna Wierzbicka (nt 1996). NSMi aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks. Semantiline kirjeldus NSMi abil seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida. Meetod ei kasuta mingeid lisasümboleid ega eritermineid, ümbersõnastus on loomuliku keele lause, tõsi küll, tihti väga pikk. Põhimõtteliselt on parafraasi õigsuse kriteeriumiks emakeelne kõneleja: ta peab oma keelepädevuse põhjal suutma otsustada, kas parafraasiga on öeldud täpselt sedasama, mis defineeritava sõnagagi. Just emakeelse kõneleja otsustus tõestuskriteeriumina ongi põhjuseks, miks
dekompositsiooni meetod; aluseks on samuti oletus universaalsete tähenduskomponentide olemasolust, kuid neid komponente ei peeta loogiliselt tuletatavateks, vaid universaalseteks primitiivideks, inimmõtlemise väikseimateks defineerimatuteks koostisosadeks; semantiline kirjeldus seisneb tähenduse ümbersõnastuses, mis sisaldab ainult primitiive, st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida;); kontseptuaalne semantika (põhineb oletusel, et tähendussüsteem ja mõistesüsteem on täpselt sama ning neid ei ole mõtet eristada eri süsteemideks; nii tähendused kui ka mõisted põhinevad kategoriseerimise kahel nurgakivil: sarnasusel ja erinevusel; kuna primitiive ei peeta selles teoorias tabakeele osaks, võib seda kirjeldusviisi nimetada abstraktseks semantiliseks metakeeleks, mis koosneb kontseptuaalsetest kategooriatest nt asi,
seda hiljem õpilastele kokkuvõtvalt seletada. Kokkuvõtte tegemisel võiks lähtuda põhimõtetest: välja jätte endastmõistetav, kahtlusi tekitav; asemdada võimalusel loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmusega; valida välja/sõnastada teeslause. Üldisemad näpunäited konspekteerimiseks: teha vahet üldisemal ja konkreetsemal informatsioonil, lühendada sõnu, parafraseerida, toetuda esituse või enda loodud struktuurile. Õpilaste konspekteerimisoskuste kujundamiseks on soovitav anda enne iseseisvat tööd või loengut õpitava sisu kondikava, mis juhib tähelepanu olulisemalt. Konspekteerimine annab parima efekti, kui see toob kaasa sisu ümbersõnastamise või resümeerimise. 6. Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemid (D. Dansereau MURDER mudelite näitel). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid
Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt teistele aga tuleb seda õpetada. b) struktuuri kaardistamine- võrreldes resümeerimisega on struktuuri kaardistamine rangem kokkuvõte sisust. Edastatud informatsiooni struktureerimiseks on mitmeid võimalusi: näited, sündmuste ajaline järgnevus, loetelu, ahel põhjus-tagajärg, võrdlus ning vastandamine, küsimuste ja vastuste järgnevus. Loengu konspekteerimisel teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol, lühendada sõnu, parafraseerida kuuldut oma sõnadega, rakendada materjali süstematiseerimiseks oma struktuuri. Üldiste õppimisoskuste õpetamine ja selleks kasutatavad metoodilised süsteemid (Danserau MURDER mudelite näitel). Nimetatud metoodikasse kuulub 2 õppimise põhimudelit 1.On ettenähtud õpilaste tegevusoskuse kujundamiseks õppematerjali õppimisel ja eeldab õppimisel 6 etapi läbimist.1 loo õppimiseks meeleolu2.loe arusaamisega 3. meenuta loetut teksti kasutamata 4
Põhiseisukohtade alluvusvahekorrad plokkskeemina. Mõlemad tegevused eeldavad õpilaselt loetud informatsiooni sisulist analüüsi ja üldistamist.levinenumad struktureerimisviisid on lähtumine näidetele toetuvast üldistusest; sündmuste ajalisest järgnevusest; loeteludest; põhjus-tagajärg ahelatest; võrdlustest ja vastandamistest; küsimuste ja vastuste järgnevusest. Loengu konspekteerimisel: teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol; lühendada sõnu; parafraseerida kuuldut oma sõnadega; toetuda esituse struktuurile või rakendada oma struktuuri. Õpilaste konspekteerimisoskuste kujundamisele tuleb kasuks kui anda neile enne iseseisvat tööd või loengut õpitava sisu kondikava, mis juhib nende tähelepanu olulisele, millele töö käigus keskenduda. Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemid (D.DANSEREAU & MURDER). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike
annaabi.ee 
