põhimõttega, mis seisneb muu hulgas üldise ärimoraali parandamises, ausate majandussuhete loomisele innustamises, samuti maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamises. Avalik huvi on pankrotimenetluses valitsev põhimõte. Üheks kõige oluliseks avalikuks huviks tuleb pidada ühiskonna kaitsmist maksejõuetute isikute eest. 1.3 Pankrotimenetluse ettevalmistamine Füüsilisest isikust võlgniku ehk inimese pankrotimenetlus erineb juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlusest ühe olulise aspekti poolest. Olulise aspekt on vaid füüsilisele isikule kehtiv erand võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus. Isiku maksejõuetuse korral võib esitada kohtule pankrotiavalduse, mille esitajaks on kas pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) või pankrotivõlgnik (võlgnik) (PankrS § 9 lg 1). Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Peamiseks erinevuseks juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel on see, et erinevalt
õiguskaitsevahendite kaudu, mis on sätestatud pankrotiseaduses ning mida saab kohaldada üksnes pankrotimenetluses. Eelkõige on sellisteks õiguskaitsevahenditeks arest ja ärikeeld. Mõlemat vastutuse vahendit saab kasutada üksnes pärast pankroti väljakuulutamist ning nende sisu tuleneb pankrotiseadusest. Aresti ja vastutuse eesmärgiks on tagada võlgniku kohustuste täitmine pankrotimenetluses. Arest - võib kohaldada eelkõige siis, kui võlgnik ei täida teabe andmise, pankrotimenetlusest osavõtu või vande andmise kohustust, samuti kui ta rikub elukohast lahkumise või pankrotivara käsutamise keeldu. Aresti võib määrata kuni kolmeks kuuks. Arestil on eelkõige kohustuse täitmisele sundimise eesmärk. Nii tuleb võlgnik vabastada, kui ta aresti ajal oma kohustused täidab (nt annab vajalikku teavet või nõutava vande). Kui võlgnik on juriidiline isik, otsustab kohus, kelle suhtes uue PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute hulgast aresti kohaldada
andmekogus sooritatud päringu tulemustest ja kasutatud informatsioonist. Erandjuhul ei edastata andmekogudest saadud teavet, kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidega või vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. 14. TEABE ESITAMISE KOHUSTUS Laenusaaja kohustub: 14.1. Teatama koheselt ja kirjalikult Laenuandjale Laenusaaja või Lepingu täitmist tagava isiku vastu alustatud kriminaal-, täite- või pankrotimenetlusest (st ajutise halduri määramisest); 14.2. Teatama koheselt ja kirjalikult Laenuandjale oma või Lepingu täitmist tagava isiku nime, elukoha- ja postiaadressi või muude oluliste andmete muutumisest; 14.3. Teatama Laenuandjale viivitamatult asjaoludest, mis võivad kaasa tuua maksevõime halvenemise; 14.4. Kohustuste täitmisel Laenuandja ees mitte eelistama Laenuandjale teisi võlausaldajaid, kui seadusest ei tulene teisiti; 14.5
ja menetlus lõpeb. VÕLGNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Teabe andmise kohustus - Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vanne - Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotimenetlusest osavõtu kohustus- Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Elukohast lahkumise keeld - Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
§ 141. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus (1) Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. (2) Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. (3) Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. § 159. Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue (1) Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist
ii. Kui juba esimese astme kohtuotsus on juba tehtud, siis tuleb lõpuni vaielda. Kui õigus jääb võlausaldajale, siis peab ta ikkagi nõude esitama pankrotimenetlusse. Nõue loetakse automaatselt tunnustatuks. (b) Kui on vidikatsiooninõue - see tuleb samuti lõpuni menetleda ( 43 lg 4). (Isik, kes tahab oma asja pankrotimenetlusest välja nõuda, ei ole pankrotivõlausaldaja. Pankrotimenetlus on rahaliste nõuete menetlus!) 1.8.3 Lepinguliste kohustuste täitmine Vt PankrS 46 Pankroti väljakuulutamine iseenesest lepingulistele kohustustele automaatset mõju ei oma. Haldur otsustab, kas lepingud lõpetada või mitte. Haldur saab ise selle järgi otsustada, kuidas lepingu täitmine või mittetäitmine mõjutaks pankrotivara.
*Kui võlgnik on müünud kolmandale isikule kuuluva vara enne tema pankroti väljakuulutamist ning vara omanikul isikul ei ole väljaandmisnõuet selle isiku vastu, kes selle vara omandas, siis saab ta nõuda : a)müügihinna tasumise nõude loovutamist temale, kui vara omandaja ei ole seda veel tasunud, või b)võõrandamisest saadu väljamaksmist pankrotivarast, kui müügihind on tasutud pärast pankroti väljakuulutamist, või c)osavõttu pankrotimenetlusest võlausaldajana, kui müügihind on tasutud võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist. *Vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg on üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates. Kui nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates. 15. Pankrotivara valitsemise mõiste Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema
TLÜ a) Juriidilise isiku lõpetamine 1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; 2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalikõiguslik juriidiline isik; 3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; 5) pankroti väljakuulutamisel 6) kohtuotsuse jõustumisel , millega pankrotimenetlusest alustamisest keeldutakse vara puudumise tõttu. 7) kohtuotsusega sundlõpetamisega 8) muul seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel b) Likvideerimist Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Juriidilise isiku pankroti korral likvideeritakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras.
Pankrotitoimkond: Võlausaldajad valivad pankrotitoimkonna, kes esindab võlausaldajate huve, valdab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. 213.Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Teabe andmise kohustus, võlgniku vanne, pankrotimenetlusest osavõtu kohustus, elukohast lahkumise keeld,. Kohtu korralduste mittetäitmise korral või seadusega sätetstatud kohustuste täitmise tagamiseks võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Sellega et: 1. ei täida teabe andmise kohustust. 2. Ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. 3. Ei täida vande andmise kohustust. 4. Rikub elukohast lahkumise keeldu 5
eest kohustust täitnud, muidu maksab võlgnik edasi, alusetu rikastumine. Käendajal tekib regressinõue ehk tagasinõude õigus Võlgniku vastu. Ka võlausaldaja on käendaja ees teavitamiskohustus. § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus (1) Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. (2) Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. (3) Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. § 147. Kohustuse täitmisest teatamine (1) Kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama.
annaabi.ee 
