Glükogeen on polüsahhariidist varuaine, mida sünteesitakse organismis siis, kui glükoosi on kehas liiga palju; · glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel ehk pankreasel. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Maks kontrollib veres sisalduvaid Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse
4. Keha säilitab varutoitaineid, kui me piisavalt ei söö hakkab keha kulutama kehas leiduvaid varutoitaineid. 5. kuumas- hakkab higistama, naha poorid ahenevad, veresooned tõusevad rohkem naha pinnale külmas- naha poorid tõmbuvad kokku, lihased teevad tööd (värisedes), veresooned naha pinnalt eemale ( hoiab soojust rohkem kokku). 6. Veresuhkru sisaldust reguleerib kõhunääre ehk pankreasel. Kui vere glükoosi tase suureneb vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui muutub glükoosi tase liiga väikseks veres, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. 7. Hingamist reguleerib hingamiskeskuses asub piklikajuajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ha diafragma lihastesse. Sisse välja hingamisel saadavad kopsud vastavate retseptorite kaudu signaali piklikajusse. 8
· glükogeeni lagundamisel. Glükogeen on polüsahhariidist varuaine, mida sünteesitakse organismis siis, kui glükoosi on kehas liiga palju; · glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel ehk pankreasel. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Maks kontrollib veres Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu sisalduvaid aineid kõigepealt maksa
- Jäsemete liigutamine. - Vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Verre jõuab glükoos: - Toidus sisaldavata süsivesinike seedimisel. - Glükogeeni lagundamisel. - Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (aminohapetest, pürovaatidest, laktaatidest). Veresuhkru hulga reguleerimine toimub negtiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel ehk pankreasel. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. See aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin akriveerib ka rakkudes asuvaid ensüüme, mis kas muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükogooni. See hormoon aktiveerib rakkudes
– siit nimi! Verevarustus väga hea, seedimine ja imendamine väga intensiivne. Niudesool e. ileum: Ca 3/5 peensoolest, tema lõpposa on peensoole kõige peenem ja nõrgem osa. Lõpp suubub külje pealt jämesoolde, kusjuures tekib niude-umbsoole klapp. Kõhunääre (pancreas): Ca 100 g kaaluv parenhümatoosne elund kõhuõõne tagaseinal, ulatub paremalt, kaksteistsõrmiksoolest (maksa alt) vasakul põrnani (mao taga). Pankreasel on 3 osa: a)pea – selle ümber on kaksteistsõrmiksool; b)keha – keskmine pikk osa, aordi ja alumise õõnesveeni ees; c)saba – suhteliselt vaba, liigub põrna pinnal. Pankrease rakud on: a) suured näärmerakud – paiknevad sagaratena, toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse!) ja b) väikeste rakkude saarekesed (insulae) – toodavad hormoone (insuliin jne.). Maks (hepar, jecur):
RAVIMITE NIMEKIRI KASUTATAVAD NAISTEKLIINIK MEETODID RAVIMITE NIMEKIRI MANUSTAMISE VIIS EMO TUGEVA MÕÕDUKA VÄIKESE INTENSIIVSUSEGA INTENSIIVSUSEGA INTENSIIVSUSEGA VALU VALU VALU TUGEVA INTENSIIVSUSEGA VALU Ülemine laporotoomia Totaalne laporotoomia Torakotoomia, interlaminektoomia Operatsioonid aordil, pankreasel Radikaalne tsüstoprostatektoomia Põlveliigese totaalne proteseerimine Amputatsioon (jäse) Lumbotoomia Hemikolektoomia Pärasoole operatsioonid www.postoppain.org MÕÕDUKA INTENSIIVSUSEGA VALU Hüsterektoomia Emaka amputatsioon Totaalne puusaliigese proteseerimine Metallosteosünteesid Keisrilõige Õlaliigese artroskoopia www.postoppain.org VÄIKESE INTENSIIVSUSEGA VALU Põlveliigese artroskoopia Laparoskoopiline koletsüstektoomia
maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega
maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt,
maksasagaraks ja ümarsideme ning sapipõie vahel paiknevaks kesksagaraks, viimane jaguneb maksaväratipealseks sabasagaraks ja allpoolseks ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või seal täielikult eraldatud sagarikest. Pankreas ehk kõhunääre asetseb pehme konsistentsiga roosakashalli näärmelise organina selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel maksa tagaküljel. Pankreasel eristatakse kaksteistsõrmiku käärus asetsevat pankreasekeha, sellest vasakule väljaulatuvat vasakut pankreasesagarat ning paremale suunduvat paremat pankreasesagarat. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Tema läbipaistvas alkaalses nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid fermente. Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega
Sekretiin ja VIP potenseerivad eelpool nimetatud ensüümide sünteesi protsesse, kuid samas mõjuvad pankrease juha epiteeli rakkudele ja stimuleerivad nõre vedela osa ja HCO3- sekretsiooni. Pankrease aatsinuserakkudele toimib n. vaguse lõpmete kaudu atsetüülkoliin, 15 kuid vaaguse närvilõpmetes on transmitterina kindlaks tehtud ka VIP. Uitnärvi ärrituse vastuseks produtseeritakse ensüümiderikast sekreeti. Sekretsioonifaasid: Pankreasel esineb ka puhkeolekus basaalsekretsioon (vesinikkarbonaadi väljutus 2...3 ja ensüümide väljutus 10...15% maksimaalsest). Ajufaas Pankrease puhul pole nii määrav, kuid käivitavaks faktoriks on toidu lõhn, nägemine, söömine. See põhjustab vaaguse kaudu ACh vabanemise ja aatsinuserakkudes on selle tarvis kolinoretseptorid. Vaaguse ärritumisel vabaneb maos gastriin, mis jõuab ka pankreasse. Aatsinuserakkudel on CCK ja gastriini
esialgu aga vaid üks funktsioon, seedimisega seotu. 1889. aastal tehtud katsetes, milles Oscar Minkowski (1858-1931) ja Joseph v. Mering (1849-1908) uurisid pankrease seedefunktsioone, eemaldasid nad koeralt pankrease. Paari päeva pärast pani katseloomade hooldaja tähele, et kärbsed on eriti huvitatud kõnealuse koera uurinist. Uriini uurides avastasid teadusmehed, et selles on suhkrut. Oli loodud seos pankrease ja suhkrutõve vahel ning selge, et pankreasel on organismis kaks rolli. 10 Kui koeralt eemaldada pankreas, haigestub ta diabeeti kui aga kinni siduda pankrease juhad, ei haigestu (seega sai kinnitust, et organil on 2 rolli). Samuti võis nüüd eeldada, et mingi oluline komponent pankrease eritistest levib organimis nt vereringe kaudu. 1901. aastal näitas järjekordne teadlane (Eugene Opie), et Langerhansi saarekesete hävitamine pankreases toob kaasa diabeedi sümptomid, luues selge seoses kõnesoleva koega. Järgnevatel
annaabi.ee 
