näiteks Devoni liivakivi ja setted, keskmiselt 5-10m näiteks lubjakivi Aluskord koosneb eelkambruni Eesti geoloogiline ehitus kivimitest näiteks graniit Põhja-Eesti pankrannikul paljanduvad lubjakivi liivakivi Eestis leidub fossiile, kuna ja savi Eestis on palju settekivimeid Aluskorra kivimid ei paljandu Pealmiseks pinnakatte materjaliks on moreen
Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Olen selle poolt,et eestisse võiks rajada tuumaelektrijaama näiteks Põhja-Eesti pankrannikul,kuna seal saaks paljanduvat diktüoneemakilta kasutada uraani tootmiseks , kuid liiga väikse kontsentratsiooni tõttu poleks see mõistlik.
Paekivi Paekivi ehk paas ehk karbonaatkivim on Eestis kasutatud juba aegade algusest peale. Paekivi on Eesti rahvuskivi. Paekivi moodustab Eesti aluspõhja.Võimsad paekivilademed paljanduvad Eesti pankrannikul. Paas on iidsetest aegadest olnud tähtis ehitusmaterjal. Karbonaatkivim( e. paas) on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.Karbonaat kivimeid esineb nii tard-(karboniit), moonde-(marmor) kui ka settekivimite (lubjakivi) hulgas, ent kõige levinum on karbonaatkivim kindlasti settekivimite seas.Mõnikord nimetatakse karbonaatkivimeiks üksnes settelise tekkega valdavalt karbonaatseist mineraalidest koosnevaid kivimeid. Paekivi on settelise tekkega karbonaatkivim.
idasuunalist panka Vaivara vallas mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. ● Koosnevad : Tornimäest (69,9m), Grenaderimaest(83,2m) ja Pargimäest(84,6m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. ● Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Valaste juga ● Asub Ontika pankrannikul ja on kogu Baltikumi kõrgeim juga, joa kõrgus on 30, 5 meetrit ● Valaste juga on muljetavaldavaim varakevadel, kui sulaveed on muutnud joa võimsaks koseks. Talvel aga juga külmub ning veest moodustuvad muinasjutulised jääskulptuurid. ● 1997. aastal ehitati turistide jaoks platvorm. Olemas on ka parkla, infotahvlid ja kaljult alla viiv keerdtrepp. Treppi mööda alla minnes saab uurida, milline nägi Eesti välja 80 miljonit aastat tagasi (geoloogiliste kihistus). AITÄH KUULAMAST!
valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb veel laane- soostuvaid,salu- ja lodu metsi. · Nõmmed · Niidud · Sood(Hara,Aabla,mahju jt) 7 Vaatamisväärsused Valaste juga Ida-Virumaal, Ontika pankrannikul. Keila juga 8 Tuhala nõiakaev, mis suurveede ajal hakkab ,,keema". Kasutatud materjalid http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6025k/P-E%20rannik.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/P%C3%B5hja-Eesti_paelavad/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_klint http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juku/pinnam/pemadal.html http://arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? t=2151&sid=746f9288349ab3ab44523a69386e24dc http://et.wikipedia
Kuid enne seda ootab meid veel saiaring, see olevat reisi parim osa. Sõidame pikalt, kuulame giidi juttu ja igavleme. Hakkab tunduma, et see reis kipub igav olema. Me saame korduvalt pahandada, et me ei kuula giidi juttu. Buss peatub, kõik aetakse õue. Kuulame tähelepanelikult, mis meid ees ootab. Saime just teada, et me teeme palju peatusi ja vaatame vaatamisväärsusi. Bussi tagumised õpilased, kaasaarvatud mina ei ole sellest väga huvitatud. Järgmine peatus on pankrannikul. Buss jääb seisma ja koheselt loetakse kõigile karmid sõnad peale, sest see on väga ohtlik koht. Jõudes pangale avaneb imeline vaade, ruttu võtame oma sõnad tagasi, et meid ei huvita see, me võtame telefonid kätte ja hakkame pildistama. Mina aga naudin ilusat vaadet, kuna minu telefon ei ole just kõige nutikam. Me lahkume pangalt, järgmine peatuskoht on samuti pank, vaid natukene eemal ja see koht on veel ilusam ja ägedam. See meeldib kõigile.
koorel , tigudel , pärlitel , lubjakivil ,kriidil marmoril ja muna koorel . Puhast kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka toitudes ja ravimites . Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Kaltsiidi läbipaistvaks esinemiskujuks on islandi pagu, mida iseloomustab kaksikmurdumine.
Kristallidel on korrapäraselt paigutatud aatomitest koosnev tahuline struktuur. 12. Kuidas on tekkinud põlevkivi? Vetikate ja bakterite jäänustest, mis on veekogu põhja ladestunud. 13. Mis vahe on pruunsöel ja kivisöel? 1) Nad on erineva mattumissügavusega 2) Neil on erinev kütteväärtus 14. Too näiteid, kus on Eestis võimalik näha: a) Kambriumi kivimeid Põhja-Eesti pankranniku jalamil b) Ordoviitsiumi kivimeid Põhja-Eesti pankrannikul c) Siluri kivimeid Saaremaal, Kesk-Eestis d) Devoni kivimeid Lõuna-Eestis 15. Analüüsi maavarade kaevandamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme Eesti näitel. Õhusaaste, põhjaveereostus, maapinna vajumine, pinnase hävimine elustiku hävimine, põllumajanduse hävimine, toitainete puudus, puhta õhu ja veepuudus. 16. Miks on litosfäär lõhenenud erineva suurusega laamadeks? Konvektsioonivoolud vahevöös olevad konvektsioonivoolud liigutavad laamasid. 17
Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Inimese mõju rannajoonele: 1)sadamate ehitamisega võib rannajoon muutuda, sest vee tavaline liikumine on takistatud. 2)ehitiste püstitamine pankrannikul rannajoone lähedale võib põhjustada varinguid, maalihkeid 3)intensiivne laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang. 4)reostus. 16.Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele *ehitatakse sadamaid- rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine takistatud *ehitised pankrannikul rannajoone lähedal- põhjustavad varinguid ja maalihkeid *tihe laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang *inimeste poolt reostus 16. Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda. 17.Kirjelda fjordrannikut
[7] Tabel 2 Paekivi tüübid ja kasutusalad Eestis [10] KLINDIGA SEOSNEVAD OHUD Põhja-Eesti klinti ohustab varingud, mille tõttu klindi laius väheneb. 2008.aasta 5.märtsil mitte just kõige tormisemal ööl, mil Pakri pangalt kostvad mürtsatused rahva äratasid ja meedia enneolematust maailmaimest rääkima hakkas. Paarikümne meetri kõrguselt varises 40 meetrine lõik klinti-see kuulutati vaata, et suurimaks teadaolevaks varinguks pankrannikul ning imetlejaid vooris kokku igast ilmakaarest. Põhjus miks varingud tekivad on meri pangaastangute lähedal. [11] Aastas väheneb astang 8cm võrra. Enam kui 240 aastaga on astang taganenud ligi 20 meetrit ehk ligi 8 cm aastas. Klint püsib kui mere tegevus on väikesem ( lainetus, tormid jne). Kui meri ründab ja veeseis on kõrge, siis võin klint päevadega meetreid kaotada. Kui aga klinti kaitseb lai
Rannapungerja jõel. Pakutakse Sulle ja Su perele puhkust, rahu ja vaikust imeilusas loodudes taskukohase hinnaga ja täidame Su päevad sõbraliku teenindusega. Asukoht on ca 50 km kaugusel Jõhvist ja ca 80 km kaugusel Tartust. Mustvee jääb ca 20 km kaugusele. Kui ujumisest ja päevitamisest jääb väheks, saab jalutada männimetsas ja nautida enda poolt korjatud marju, valmistada maitsvat seenerooga või kalastada Rannapungerja jõe kaldal. Valaste puhkeküla Valaste puhkeküla asub pankrannikul Ida-Virumaal Eesti kõrgeima joa juures. Loodus pakub sealseid kauneid vaateid. Lisaks võimalusele maakoore kihtidega tutvust teha ja langeva vee ilu vaadelda, saab ka nautida romantilisi päikesetõuse ja loojanguid mere kohal. Puhkekülas asuvast kohvikust saab ööpäevaringselt kehale kerget kosutust leida. Ööbimisvõimalusi on mitmeid. Kui soov on taskukohast majutust saada, siis võib valida toa hostel/puhkemajas. Puhkemajas on kokku 5 magamistuba, igas toas on 2
Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubjaehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada. Paekivist kõnniteeplaadid Dolomiidist nõu Eesti Rahvusraamatukogu paekivist
Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa. Klindiorg klindiplatoosse või terrassi lõikunud org. Klindiplatoo klindiastangu pealne aluspõhjaline platoo. Klindipoolsaar poolsaare kujuliselt klindiplatoosse eenduv osa. Klindisaar klindiplatoost saarena eristuv osa. Klindisaart ülejäänud klindiplatoost eraldav väin peab läbi lõikama vähemalt ühe seda katvatest kivimilasundeist. Klint pankrannikul esinev ulatusliku levikuga aluspõhjaline rannajärsak, võib olla osaliselt mattunud või astmeline. Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud ala, mis kunagi geoloogilises minevikus esines iseseisva ürgmandrina; tänapäeva geoloogilise struktuuri tähenduses kasutatakse ka nimetust platvorm. Kukersiit Eestis kaevandatav põlevkivi. Lade teatud piirkonnas geoloogilise ea jooksul moodustunud kivimid; lademe nimi
Tekivad uued saared, vanadest saartest saavad poolsaared jne. Eestis on maapind merepinna suhtes kerkinud kohati üle 75 meetri. Kliima soojenedes ja taimestiku taasilmumisel stabiliseerusid olemasolevad pinnavormid. Kujunesid välja püsivad jõesängid ja voolusuunad. Pinnasevaringud vähenesid. Maastik muutus tänapäevasega aina sarnasemaks. Pinnamoe väljakujunenud ilmet näitab looduslike nõlvade kallakus, mis ei ületa enamasti 40 kraadi ning on suurem ainult pankrannikul, paljanditel või oruveerudel. --- 23 Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega. Siinse pinnamoe suurvormid jagunevad pindalalt järgmiselt: kõrgustikud 15 %, lavamaad ja lainjad tasandikud 37 %, madalikud 46 %, orundid 2 %. Eesti pinnamood on seega tasandikuline, kus kõrguste vahed ületavad harva 20 meetrit. Eesti suuremad kõrgustikud Kõrgustik: Haanja kõrgustik
annaabi.ee 
