Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pan kleksi akadeemia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kleks, matteus, laks, nagi, laksid, utles, filip, vaike, pussi, hunti, varanduse, oige, parast, pahandusi, lendas, ohku, vabrik, muinasjuttud, sokolaadi, muinasjutte, medalid, kummaline, trooniparija, kullatud, ratsutada, jargi, ratsutama, vottis, verejooksu, doktor, huntide, varastas, noobid, voimas, pump, mahub, soob, kook, uhtegi, teenijat, aardePAN KLEKSI AKADEEMIA lugemistesti vastused 1. Loo peategelane on a) Angelika Kuldsuu b) Matteus Maipôrnikas c) Adam Pôikpea d) Anatol Kikerik 2. Pan Kleksi akadeemias savad ôppida a) poisid ja tüdrukud b) poisid, kelle nimi algas A-tähega c) tüdrukud d) tüdrukud, kelle nimi algas K-tähega 3. Pan Kleksi eesnimi on a) Aleksander b) Ferdinand c) August d) Ambrosius 4. Kirjelda pan Kleksi välimust. Pan Kleks on keskmist kasvu, upub oma ülikonda, millel on lugematul arvul taskuid. Ta kannab laiu pükse, pikka sokolaasikarva vôi erepunast visiitkuube, ploomisuuruste klaasnööpidega sidrunikollast sametvesti, kaelasidemeks samettähte. Kleksil on pikk liikuv nina, vikerkaarevärvides sillerdav juukselakk, paks must habe, tillukese jalgratta moodi hôberaamiga prillid. (lk 28-29) 5. Mis on pan Kleksi akadeemia kôrgeimaks aumärgiks? a) khaani vôlumüts b) tedretähed c) medal d) rändkarikas 6
" 1.)Kes on peategelane,kui vana ta on,miks ta õpib selles koolis? Peategelane Adam Põikpea on 12.aastane;Ta on selles koolis,sest tal olid kogu aeg kodused tööd tegemata ja lõpuks ajas ta mitmesse kohta tinti peale mis maha ei tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,,Vaeslaps ja pöialpoiss",,,Inetu pardipoeg"jne
Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais. Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas koos oobikutega ja krooksus koos konnadega.Óhtul ajasta loojuva paike§e - kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa roli oma alguse juurde tagasi. Karjus laks iiles, eemale kiilast, ja jattis selle elanikud nende igapae- vaste tegemiste juurde. Ta siida oli roomus - maed olid teda oodanud. Maed, mis ei lobisenud tiihja, kuid vastasid alati, kui neilt midagi kiisida. Maed olid igivanad, vanemad kui iikski inimene, vanemad, kui iikski inimeste mote vDi sona, mille iile nad uhkust tundsid. Maed olid vanemad kui uhkuski, kuid ometl olid nad uhkemad koigest. Ja kuna maed olid nii
andres kaivad kahekesi kirikus, andres ja mari vestlevad perenaiseks olemise teemal, andres loob pearut, juss on armukade, andres kais jalle kohtus, andres tahab mari ikka perenaiseks, 19. (164) juss uritas andrest pussitada, juss poos end yles, juss maeti nagu loom, 20. (170) koik on masenduses, pearu tuleb jalle purjakil seletama, pearu tegi jalle sigadust andrese rukkipollul, kaisid kohtus ja hiljem naaklesid kortsis, laksid kaklema seal, 21. (181) andres sebib jalle mari, andres raagib saladuse, et ajas ise pearu rukkipollule, mari saab teada et juss pussitas andrest, andres soosib ikka mari, 22. (187) mari ja andres lahevad opetaja juurde, opetaja pahane sest nad on patused, mari ja andres jutustava opetajaga pattudest ja nende pohjustest, toimuvad pulmad, tekib tyli kutsumata kylalistega, mari leiab laulu misparast tyli tekkis, andresele sellest ei raagi 23
KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks,
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub
Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja loigutud. Selle korval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jatnud. 8. Selle uskumiseks oli kaks pohjust: 1)Ville tantsis klassipeol Tiinaga ja keegi (Ville arvates Sven-Allan) oli helistanud Ville isale ja oelnud, et pidu on kontrolli alt ara lainud. Ville isa viis Ville sealt peolt minema. 2)see oli Ville nuga. 9. Ville utles, et tema pole suudi ja ta nuga oli kadunud. 10. Marika ostis endale samasuguse punase koti nagu Ingridilgi. Sven-Allan kirjutas Ingridile luuletuse ja pani kogemata selle Ingridi koti asemel Marika kotti. 11. Sven-Allan on kadunud. Kuraator Lena Johanson leidis trepilt Sven-Allani prillid. 12. Sven-Allan leiti bioloogia klassi porandal lebamas. Ta viidi kiirabiga minema, ta oli elus. Tiina ei raakinud opetajatele Villest. 13. Ville tunnistas Tiinale, et tema pole Sven-Allanile midagi teinud
annaabi.ee 
