Palliatiivne ravi (0)

Palliatiivne ravi Palliatiivset ravi tuleneb ladina keelsest sõnast pallio, mille tähenduseks on kaitse, kaitsmine,
käsitledes   haiget   kui   tervikut.   Eestikeeles   puudub   konkreetne   vastse   aga   see   on
kombineeritud   kokku   toetavast   ja   leevendavast   ravist.   Antud   ravi   keskendub   pikaajalise,
kroonilise kuu, jätkuvat ravi, selle järgimist ning sümptomite kontrolli vajava elukorralduse
muutumist põhjustava haigusega patsientide ning nende lähedaste toimetuleku toetamisele
[ CITATION Reg20 \l 1033 ] .  Palliatiivne   ravi   koosneb   neljast   komponendist.   Esimeseks   komponendiks   on   füüsiliste
kaebuste leevendamine, milleks võib olla valu, iiveldus, oksendamine, unetus, kõhukinnisus,
kõhulahtisus. Teiseks on trauma või raske haigusest tingitud elukvaliteedi halvenemine, mis
võib olla ka pöördumatu protsess. Kolmandaks komponendiks on haigusega toimetulekul
psühholoogiline osa. Neljandana ehk viimasena on hingevaluga toimetulemine – toimetulek
surmaga, leppimise leidmine, perekonnatoetamine peale haige surma [ CITATION Reg20 \l
1033 ] . Olen arvamusel, et Eestis üritatakse pakkuda palliatiivset ravi, kuid kahjuks kiputakse pigem
kalduma rohkem kas toetava või leevendava ravile. Antud ravi pakkudes leian, et tuleb hoida
silme  eest  kõrvuti neid  kahte  sõnu ja  vastavalt  seada  eesmärke.  Eesmärkide  püstitamisel
võiks lähtuda süsteemist eesmärk ja lähieesmärk. Selle süsteemil siis paika panna eesmärk,
mida   saavutatakse   ja   lähi   eesmärgid   võiksid   olla   igale   komponendile   üks.   Ui   tavaliselt
püstitatakse   enne   eesmärk   ja   järgmisena   lähieesmärgid,   siis   palliatiivses   ravis   teeksin
vastupidi. Püstitaksin igale komponendile vastaval lähi eesmärgi ja neid sõnastaksin kokku
ühe   eesmärgi.   Eesmärgi   püstitamisel   olla   kriitiline,   et   kas   tagatakse   toetamine   ja
leevendamine. Leian, et see on alustala, millega saaksime tagada parema ja kvaliteetsema
palliatiivse ravi nii haigele kui ka haige pereliikmetele.  WHO – palliatiivne ravi:  Seda   rakendatakse   haiguse   varases   staadiumist   alates.   Ühendatakse   teiste   elu
pikendamisele   suunatud   teraapiatega.   Näiteks   vähis,   kemoteraapiaga   ja
radioteraapiaga. See kaasab distressi põhjustavate kliiniliste sümptomite mõistmiseks
ja nendega toimetulekuks vajalikke uuringuid.   Palliatiivne   ravi   pakub   leevendust   valule   ja   teistele   distressi   põhjustavatele
sümptomitele.  See keskendub patsiendi elukvaliteedi parima võimalik taseme saavutamisele. Võib
ka  avaldada positiivset mõju haiguse kulgemisele.   Antud ravi jaatab elu. Samuti suhtub surma kui loomulikku protsessi.   Palliatiivne   ravi   kasutab   meeskonnatöö   põhimõtteid   vastades   patsiendi   ja   tema
perekonna vajadustele.   See ei püüa ega keskendu surma kiirendamisele või selle edasi lükkamisele.   Palliatiivne   ravi   integreerib   patsiendi   ravisse   psühholoogilised   ja   spirituaalsed
aspektid  Pakub   patsiendile   toetavat   süsteemi,   et   aidata   tal   elada   surmani   nii   aktiivselt   kui
võimalik.   Pakub   ka   toetavat   süsteemi   perekonnale,   et   aidata   neil   toime   tulla   patsiendi
haiguskuluga ja leinaga. Palliatiivses ravis tähelepanu keskpunktiks on elukvaliteet, selle säilitamine ja sõimalusete
kohane   parandamine.   Seda   osutatakse   igas   vanuses   inimestele,   kellel   on   krooniline,
toimetulekut või elu ohtu seadev haigus, seisund või vigastus [ CITATION Reg02 \l 1033 ]. 




Palliatiivset ravi osutajad Palliatiivset   ravi   osutab   iga   tervisehoiuteenuse   pakkuja.   Mõned   tervisehoiu   asutused   on
selleks   spetsialiseerunud.   Antud   ravi   võivad   osutada:   arstide   meeskond,   arsti   assistendid,
registreeritud   dietoloogid,   sotsiaaltöötajad,   psühholoogid,   massaažiterapeutid,   kaplanid.
Palliatiivset ravi võivad pakkuda haiglad, koduhooldusasutused, vähikeskused ja pikaajalise
hoolduse asutused [ CITATION Lin18 \l 1033 ]. Meil Eestis palliatiivse raviga tegelevad:  - Arstid (valu- ja palliatiivravi arstid) – Arstid aitavad valu ja teisi vaevusi leevendada
sobivate   ravimitega.   Vajadusel   kaasavad   teisi   spetsialiste   haige   ja   perekonna
nõustamiseks. - õed-nõustajad – Pöörduda võivad nii patsiendid kui ka nende lähedased. Saatekirja
vaja ei ole. Ta aitab  lahti mõtestada teavet, mida arst on haiguse kohta andnud. Ta
õpetab leidma usaldusväärset lisainfot haiguse ja sellega toimetuleku kohta. Samuti
aitab   luua   kontakte   vajalike   spetsialistidega   (nt   koduõde,   hooldus-õendusabi   jt).
Võimalike edaspidiste küsimuste ja probleemide tekkimise korral on ta kontaktisikuks
patsiendi ja meditsiinipersonali vahel - sotsiaaltöötajad - Sotsiaaltöötaja annab teavet patsiendile ja tema lähedastele: o riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast.
o õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas.
o töövõime   hindamise   taotlusega,   puude   raskusastme   tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest. o abivahendite taotlemise võimalustest.
o muud sotsiaalvaldkonda puudutavad küsimused. - psühholoogid  -     Psühholoogi   töö   hakkab   hetkest,   kui   patsient   saab   teada   oma
haigusest. Haigestumine, eriti raske haigus, on alati kriis inimese elus. Psühholoog
aitab haigel ja tema lähedasel mõista ja üle elada kriisi kõik etapid. Psühholoog annab
nõu,   kuidas   kaotatud   meelerahu   tagasi   saada,   kuidas   leida   jõuvarusid   hingeliseks
toimetulekuks,  kuidas muutunud  elukorraldusega  toime  tulla.  Nõustamise  eesmärk
antud olukorras haige ja tema lähedaste parima võimaliku elukvaliteedi saavutamine
koostöös palliatiivravi teiste spetsialistidega. - Psühholoog aitab raskel haigel  saada aru ja mõtestada  lahti haigusega  kaasnevaid
tundeid   (väärtusetus,   lootusetus,   süütunne   ja   suitsiidimõtted).   Selliste   tunnete
tähelepanuta   jätmine   avaldab   negatiivset   mõju   ravi   tulemusele,   elukvaliteedile   ja
pikendab haiglas viibimise aega. - Hingehoidjad  - Hingehoidja  on inimene,  kes pakub kannatavale  inimesele  tuge ja
mõistmist,   aitab   leida   elujulgust   ja   lootust   ka   lootusetuna   tunduvas   olukorras.
Hingehoidja   on   kristliku   teoloogilise   ettevalmistusega   ning   ta   tunneb   erinevaid
religioone.   Ta   lähtub   oma   töös   alati   inimese   enda   veendumustest   ja   usulistest
tõekspidamistest. Ta saab kutsuda patsiendi soovil tema juurde haiglasse vaimuliku.
Hingehoidjaga on võimalus vestelda eksistentsiaalsetel ja spirituaalsetel teemadel, kui
inimene tunneb, et ta seda soovib. Rasketel eluhetkedel, mis puudutavad elu ja surma,
inimsuhteid või jumalasuhet, on vaja tihti oma mõtteid välja rääkida. Hingehoidja töö


haiglas   on   inimesega   koosmõtlemine,   koosrääkimine,   ühine   teekond   oma   elu   ja
haigusest tuleneva olukorra, olnu ja tuleva mõtestamisel. - kogemusnõustajad ja koordinaator - Koordinaator annab esmase info ning aitab leida
vajaliku spetsialisti parima abi saamiseks [ CITATION Reg02 \l 1033 ]. Antud   tööd   tehes   kummitas   mind   fraas   „meeskonna   töö“.   See   on   palliatiiv   ravis   siiski
võtmesõna – tuleb töötada koos, ühise eesmärgi nimel. Meie ühiskonnas on kahjuks inimene
harjunud   tegutsema   üksinda.   Sellest   tulenevalt   e   suundub   eesmärgist   kõrvale   ja   ei   paku
piisavalt toetavat ja leevendavat ravi patsiendile. Tihti üksinda tehes ei pööra me tähelepanu
kui palju keegi teine meeskonnast teeb, millest tulenevalt võime korrata tehtuid tegevusi. See
aga võib mõjuda frustreerivalt patsiendile. Lisaks sellega nullime taas iseenda ja meeskonna
kaaslase tehtud tööd.  Tihti   ka   meie   ühiskonnas   on   nii   arstid,   õed   kui   ka   teised   tervishoiu   töötajad   tööga   üle
koormatud.  See  on  põhjus,  miks   meie   töötajad  ei  jõua   alati  keskenduda   palliatiivse   ravi
osutamisele, mille käigus ei saa nad näidata patsientide suhtes välja näidata empaatilisust. See
võib väljenduda eakate patsientidega, kes soovivad suhelda rohkem, kuigi temaga tegeleval
töötajal pole alati aega. Kõige rohkem võib palliatiivset ravi näha läbi psühholoogide, sest
nemad võtavad rohkem aega ja kuulavad patsienti, kust nad saavad juba toetust sellega, et
neid kuulatakse.  Eesti   võiks   luua   rohkem   palliatiivseid   meeskondi   ja   keskenduda   rohkem   võrgustikku
arendamisele   ja   selle   kättesaadavusele.   Meie   tervishoutöötajad   võiksid   kasutada   rohkem
palliatiivravi süsteemi.  Kasutatud kirjandus
 CITATION Reg20 \l 1033 : , (Regionaalhaigla, 2020),   CITATION Reg02 \l 1033 : , (Regionaalhaigla, 2002),   CITATION Lin18 \l 1033 : , (Linda J. Vorvick, 2018), 

Document Outline

• Kasutatud kirjandus